2-05-19665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse avalikult 24. mai 2007, Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

§ 183

lg 1 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.

§ 183

lg 2 sätestab, et esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes.

§ 183

lg 3 sätestab, et enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus. Kui kohtutäitur ei ole võlgnikule trahvihoiatust kätte toimetanud, teeb seda kohus. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 47 lg 2 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtutäitur on esitanud kohtule taotluse võlgniku trahvimiseks maksimaalmääras, s.o 200 päevapalga ulatuses. Kohtutäitur leiab, et kuna tema hinnangul on tegemist tõsise olukorraga, 3 2-05-19665 kus linnavalitsus ei täida jätkuvalt oma kohustusi, olles halvaks eeskujuks linnakodanikele. Kohtutäitur leiab, et kohtuotsuse täitmist takistavad asjaolud on ära langenud seoses sellega, et väljaanne Loks Elu ilmub jälle. Sissenõudja selgitas kohtuistungil, et on pöördunud kolmel korral linnasekretäri poole ja iga kord ütles linnasekretär, et ei oska midagi öelda. Võlgniku ettepanek kokkuleppeks teda ei rahuldanud. Võlgniku esindaja on selgitanud, et nad on teinud omapoolse ettepaneku sissenõudjale kokkuleppe saavutamiseks, millele sissenõudja vastanud ei ole. Kuulutust lehes ei ole võlgnik avaldanud põhjusel, et väljaanne Loksa Elu ei ilmunud vahepeal. Kohus leiab, et kohtutäituri taotlus võlgniku trahvimiseks maksimaalmääras on osaliselt põhjendatud. Puudub vaidlus selles, et võlgnik ei ole täitnud Harju Maakohtu 10.06.2005 kohtuotsust, mille kohaselt võlgnikul tuleb omal kulul ümber lükata Loksa Linnavalitsuse väljaande Loksa Elu oktoobris

1. a nr 9 ilmunud artiklis „Loksa linn ei heida lapsi tänavale!“ ja „Город Локса не выставляет детей на улицу“ avaldatud andmed. 22.06.2006 toimunud kohtuistungil andis kohus võlgnikule ja sissenõudjale võimaluse vaidlus kokkuleppel lahendada, kohtutäitur avaldas, et juhul, kui pooled saavutavad kokkuleppe, on kohtutäitur valmis loobuma võlgniku trahvimise taotlusest (tl 36, 37). Kohus leiab, et kuna sissenõudja ja võlgnik kokkulepet ei saavutanud ning väljaanne Loksa Elu ilmub taas alates veebruarist 2007, siis oleks võlgnik pidanud täitma Harju Maakohtu 10.06.2005 kohtuotsust ja omal kulul ümber lükkama Loks Elu
2. a numbris 9 ilmunud artiklis „Loksa linn ei heida lapsi tänavale!“ ja „Город Локса не выставляет детей на улицу“ avaldatud andmed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on võlgnikku trahvida kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Samas leiab kohus, et põhjendatud ei ole kohtutäituri taotlus trahvida võlgnikku maksimaalmääras. Vaidlus puudub selles, et väljaanne Loksa Elu ei ilmunud ajavahemikus detsember 2005 kuni jaanuar 2007 (kaasaarvatud). 22.06.2006 toimunud kohtuistungil suunas kohus sissenõudja ja võlgniku kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi pidama. Sissenõudja on selgitanud 10.05.2007 toimunud kohtuistungil, et pöördus kolm korda linnasekretäri poole, et teada saada, kas linnavalitsus on kokkuleppe saavutanud. Sissenõudja seletuse kohaselt olevat linnasekretär vastanud, et ei oska midagi öelda. O. Gogin selgitas kohtuistungil, et kuna ta oli Loksa linna Volikogu esimees, siis viibis ta igal tööpäeval oma kabinetis ja linnavalitsus oleks saanud temaga läbi rääkida. Linnasekretäri selgituste kohaselt ei mäleta ta, et sissenõudja xxx oleks tema kabinetis käinud, kuid Loksa Linnavalitsuse poolt saadeti tähitud kirjaga xxx ettepanek kokkuleppeks, millele xxx vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna sissenõudja xxx oli ajal, kui kohus oli andnud sissenõudjale ja võlgnikule aega kokkuleppele jõudmiseks, Loksa Volikogu esimees, kes pidi tundma linna juhtimisega seonduvaid asjaolusid, siis pidi ta aru saama, et linnavalitusel kulub kollegiaalse organina otsuse vastuvõtmisele aega tavapärasest kauem. Loksa linn on 08.06.2006 teinud xxx ettepaneku kokkuleppe saavutamiseks (tl 80), millele vastamist xxx ei pidanud oma 10.05.2007 toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt vajalikuks. Võlgniku esindaja 10.05.2007 toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt ootas võlgnik sissenõudja seisukohta nende poolt esitatud kokkuleppe ettepanekule. Seetõttu leiab kohus, et kuna sissenõudja jättis vastamata võlgniku ettepanekule kokkuleppe saavutamiseks, mille tagajärjel pooled läbirääkimistesse ei asunud, siis on sissenõudja omapoolse käitumisega teinud võimatuks poolte vahel vaidlus lahendada kokkuleppel, mistõttu ei ole alust võlgnikku trahvida maksimaalmääras. Tulenevalt TMS § 183 lg 3-st tuleb võlgnikku enne trahvimist hoiatada. Täitur on 11.10.2005 teinud võlgnikule trahvihoiatuse (tl 9). 4 2-05-19665 10.05.2007 kohtuistungil on kohtutäitur jäänud oma taotluse juurde ja palunud määrata rahatrahv 200 päevapalga ulatuses. TMS kehtiva redaktsiooni kohaselt on trahvi määramise aluseks trahviühik. TMS § 183 lg 2 kohaselt ei ole esmakordsel trahvimisel trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 47 lg 2 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on alust rahuldada kohtutäituri taotlus võlgniku trahvimiseks Harju Maakohtu 10.06.2005 kohtuotsuse täitmata jätmise eest, sest võlgnik on andnud halba eeskuju kohtuotsuse täitmisel. Samas leiab kohus, et põhjendatud ei ole määrata trahv maksimaalmääras, kuna sissenõudja on omapoolse käitumisega teinud võimatuks sissenõudja ja võlgniku vahelise vaidluse lahendamise kokkuleppel, seega on põhjendatud tulenevalt KarS § 47 lg 2 määrata võlgnikule rahatrahv summas 5 000 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt

S § 46 lg 3-le ei vabasta trahvi määramine võlgnikku kohustuse täitmisest ja kui võlgnik ka pärast nimetatud trahvi määramist kohustust ei täida, võib kohus määrata uue trahvi. Sissenõudja on palunud välja mõista kohtukuluna bensiinikulu summas 1 200 krooni. Sissenõudja 08.02.2006 ja 10.05.2007 taotluse kohaselt on tal nimetatud summa kulunud sõiduautole bensiini ostmiseks, et osaleda 31.01.2006, 08.02.2006, 22.02.2006, 11.04.2007 ja 10.05.2007 toimunud kohtuistungitel. Kohtukulude tõendamiseks on sissenõudja esitanud kohtule Hydro Texaco Eesti arved summas 1 250.22 krooni. Võlgnik vaidles 10.05.2007 toimunud kohtuistungil vastu kohtukulude suurusele, leides, et bensiiniarved on põhjendamatult suured, kuna tema hinnangul ei kulu sõiduautol kütust vajaliku vahemaa läbisõitmiseks sissenõudja näidatud suuruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (edaspidi

S RS) § 3 sätestab, et enne

S RS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja on esitanud hagi 20.05.2005, siis kuuluvad menetluskulud jaotamisele varem kehtinud

S järgi. Kohus leiab, et põhjendatud on võlgniku vastuväide selle kohta, et sissenõudja esitatud kohtukulud on põhjendamatult suured. Sissenõudja on 10.05.2007 toimunud kohtuistungil selgitanud, et ta kasutab sõiduautot Peugeot 307, 2001.a väljalase, mille võimsus on 80 kW. Sissenõudja selgituste kohaselt on Tallinnast Loksale edasi-tagasi 130 km ning tema autol kulub 100 km läbimiseks 9-10 liitrit bensiini. Kohus leiab, et võlgniku vastuväide ebamõistlikult suurte kohtukulude kohta on põhjendatud, samuti leiab kohus, et põhjendatud on võlgniku esindaja seisukoht, et sissenõudja kütusekulu peaks olema kolmandiku võrra väiksem. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et Peugeot 307 on n.n väiksemat tüüpi sõiduauto, millel kulub 100 km läbimiseks maksimaalselt 6-7 liitrit bensiini. 10.05.2007 toimunud kohtuistungil on sissenõudja väitnud, et bensiiniliitri hind on 15 krooni liitri eest, kuid tema poolt kohtule esitatud arvete kohaselt on bensiiniliitri hind väiksem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud sissenõudja kohtukulu on kulunud järgnevalt 31.01.2006 toimunud kohtuistungile (6,5 l x 1,3 (130 km) x 13.70 krooni) 115.80 krooni; 08.02.2006 toimunud kohtuistungile (6,5 l x 1,3 (130 km) x 14.00 krooni) 118.30 krooni; 22.02.2006 toimunud kohtuistungile (6,5 l x 1,3 (130 km) x 13.45 krooni) 113.65 krooni; 11.04.2007 toimunud kohtuistungile (6,5 l x 1,3 (130 km) x 14.10 krooni) 119.45 krooni; 10.05.2007 toimunud kohtuistungile (6,5 l x 1,3 (130 km) x 14.90 krooni) 125.90 krooni. 5 2-05-19665 Kokku peab kohus sissenõudja põhjendatud kohtukuluks 593.10 krooni.

S § 60 lg 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni) kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtukulu välja mõista kohtutäiturilt. Merike Varusk Kohtunik 6