Tsiviilasi nr 2-05-15007 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-05-15007 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Mare Merimaa ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2007,

§ 417lg 4).

Asjaolud ja menetluse varasem käik AS Astek esitas 06.07.2005 Tallinna Linnakohtule (alates kohtute tööpiirkondade ühendamisest 01.01.2006 Harju Maakohus) hagi Balkancar Eesti AS vastu äriruumide asukohaga Tallinnas Väike-Paala 1 üürilepingust tuleneva võlgnevuse 96 700,86 krooni saamiseks. Kohus rahuldas hagi 20.09.2006 tagaseljaotsusega

§ 413

lg 1 alusel, kuna kostja ei ilmunud 13.09.2006 kell 14.00 määratud korraldavale kohtuistungile. Tagaseljaotsuse sai kostja kätte 17.10.

1. Balkancar Eesti AS esitas 12.10.2006 tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja palus menetluse taastada, kuna kostja esindaja viibis 13.09.2006 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-06-10222, mis pidi lõppema kell 14.
2. Seoses poolte vahel sõlmitava kompromissilepingu koostamisega kohtuistung tsiviilasjas nr 2-06-10222 natuke venis ja kostja esindaja jäi hiljaks istungile tsiviilasjas nr 2-05-
3. Hageja pidas menetluse taastamise taotlust põhjendamatuks ja palus jätta taotlus rahuldamata. Hageja esindaja leidis, et kostja esindaja oleks pidanud arvestama sellega, et kohtuistung võtab rohkem aega, kui kohtuniku päevakava on ette näinud. Harju Maakohtu kantseleist saadud andmetest nähtub, et kohtuistung tsiviilasjas nr 2-06-10222 toimus samas kohtumajas ja samal korrusel, kus toimus kohtuistung tsiviilasjas nr 2-05-
4. See tähendab, et kostja esindaja viibis samal ajal ja samas kohas, kus toimus kohtuistung, kuhu ta ei ilmunud. Hageja esindaja oli seisukohal, et kostja esindaja oleks võinud leida aega selleks, et teavitada käesoleva tsiviilasja menetlevat kohtunikku tekkinud raskustest. Hageja leidis, et tegemist on oma kohustuste lohaka täitmisega kostja esindaja poolt, kes jättis täitmata

§-st 345 tuleneva kohustuse teatada kohtuistungile ilmumata jäämisest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 15.01.2007 määrusega Balkancar Eesti AS kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas nr 2-05-15007 taastamata. Kohus arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni 2 625 krooni riigituludesse, tuginedes

§ 149lg-le 5.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 415 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Määruse põhjenduste kohaselt võib

§ 415lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas menetluse taastada vaid mõjuval põhjusel.

Mõjuva põhjuseta menetluse taastamine on lubatud vaid samas paragrahvis ja eelpool toodud aluste esinemisel. Antud juhul tegi kohus tagaseljaotsuse

§ 413

lg 1 alusel, kuivõrd kostja esindaja ei ilmunud korraldavale kohtuistungile, kuigi oli teadlik istungi toimumise ajast ja kohast (tlk 176). Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest oli kostjat hoiatatud. Kohtukutse oli kostja esindajale kätte antud isiklikult allkirja vastu. Seega puudub käesoleval juhul

§ 415lg-st 1 tulenev alus, mis välistaks mõjuva põhjuse esitamise vajaduse.

Maakohus ei pidanud mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kostja esindaja oli 13.09.2006 kell 14.00 seotud teise kohtuprotsessiga. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega

§ 422tähenduses.

Vastavalt

§ 422

lg-le 1 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus nõustus hageja esindaja seisukohaga, et kuivõrd kohtuistung tsiviilasjas nr 2-06-10222 toimus samas kohtumajas ja samal korrusel, kus toimus kohtuistung tsiviilasjas nr 2-05-15007, oli kostja esindajal võimalus teavitada käesolevat tsiviilasja menetlevat kohtunikku tekkinud viivitusest. 2

§ 422kohane mõjuv põhjus ja menetlus tuleb jätta taastamata.

Määruskaebuse nõue ja põhjendused Kostja Balkancar Eesti AS palub tühistada Harju Maakohtu 15.01.2007 määruse, tunnistada kostja esindaja 13.09.2006 kohtuistungile mitteilmumise põhjus mõjuvaks põhjuseks, rahuldada kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-15007. Määruskaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista kohtukulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õige esimese astme kohtu seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on ainult

§ 422

lg-s 1 loetletud põhjused.

§ 422

lg 1 ei anna mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid märgib põhjused, mida antud sätte kohaselt võib eelkõige pidada mõjuvateks. Seejuures

§ 422

lg 1 mõttest tulenevalt võib kohus tunnistada mõjuvaks ka sellised põhjused, mis ei ole antud normis sõnaselgelt loetletud, kuid mis takistasid poolel kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast. Sellise tõlgendusega nõustus ka hageja oma kirjalikus vastuses kajale. Esimese astme kohus tuvastas kaevatavas määruses, et 13.09.2006 kell 14.00 oli kostja lepinguline esindaja seotud kohtuprotsessiga tsiviilasjas nr 2-06-10222. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta hoiatas suuliselt tsiviilasja nr 2-06-10222 menetlevat kohtunikku, et kell 14.00 peab ta olema teisel kohtuistungil. Kompromissi koostamisel pooled pidevalt täpsustasid kompromissi tingimusi ja sõnastust, mistõttu istungilt lahkumine ei olnud võimalik. Koheselt pärast tsiviilasjas nr 2-06-10222 istungi lõppemist läks kostja esindaja kohtuistungile käesolevas tsiviilasjas, kuid kohtusaalis ei olnud kedagi peale istungisekretäri, kes teatas esindajale, et istung lõppes ja kohus teeb tagaseljaotsuse. Kuna vastavalt määruskaebusele lisatud 13.09.2006 kohtuistungi protokollile toimus istung tsiviilasjas nr 2-06-10222 kell 13.30 kuni 14.15 ning mõlemad istungid toimusid tõepoolest samas kohtumajas ja samal korrusel, siis jääb määruskaebuse esitajale arusaamatuks, kuidas istung käesolevas tsiviilasjas nr 2-05-15007, mis pidi protokolli ja kaevatava määruse väite kohaselt kestma kuni 14.20, oli kell 14.15 juba lõppenud. Vastuväited määruskaebusele Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtumääruse muutmata. Määruskaebuse esitaja väidab paljasõnaliselt, et tal puudus võimalus teavitada käesolevat tsiviilasja menetlevat kohtukoosseisu 13.09.2006 kell 14.00 algama pidanud istungile ilmumisel tekkinud viivitusest. Kompromissi koostamine ei ole selline 3

§ 413

lg 1 kohaselt hageja taotlusel teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Maakohus tuvastas, et hagiavaldus vastas

§ 413lg 1 tingimusele.

Määruskaebuses olev väide on õige, et

§ 422

lg-s 1 ei ole seadusandja andnud ammendavat mõjuvate põhjuste loetelu, kuid igal konkreetsel juhul tuleb mõjuva põhjuse olemasolu põhistada ning see tõendada. Antud tsiviilvaidluses on määruskaebuses toodud mõjuvaks põhjuseks teises tsiviilasjas osalemist. Kolleegium leiab, et kohtuasja arutamise toimumine üle kohtuistungite päevakorras planeeritud aja võib olla mõjuvaks põhjuseks

§ 422

mõttes, mis võib takistada kohtuistungile ilmumist teises kohtuasjas.

§ 345

sätestab aga menetlusosalise kohustuse teavitada sellest kohut õigel ajal ja põhistada ilmumise takistuse olemasolu. Seda põhjust on kohus ka käsitlenud ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostja esindaja osalemist teises tsiviilasjas, mis toimus samas kohtumajas samal korrusel, ei saa lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks

§ 422

mõttes, mis takistas kostja esindajat teavitada kohut kohtuistungile hilinemisest. Kohtuistungi protokollist ilmneb, et see algas kell 14.10 ja lõppes 14.

1. Esitatud kaja kohaselt kostja esindaja teatas, et ta jäi hiljaks istungile seoses teises kohtuasjas kompromissi sõlmimisega, kuid kajas ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks ta ei saanud antud tsiviilasjas kohtunikku sellest informeerida. Ühtegi tõendit esitatud ei ole, et kostja esindajal puudus võimalus teises tsiviilkohtumenetluses paluda vaheaja tegemist või et taotlust ei rahuldatud. Määruskaebuse kohaselt lõppes teises tsiviilasjas kohtuistung 14.
2. Seega pidi kostja esindaja jõudma ka antud tsiviilasjas kohtuistungile, kui see lõppes 14.20, kuid kohtuistung oli lõppenud. Kolleegium leiab, et antud asjaolu ei anna samuti alust tühistada kohtumäärust, kuivõrd määruskaebuse esitanu enda väidete kohaselt jäi ta igal juhul hiljaks üle 15 minuti ning kohale jõudes oli kohtuistung lõppenud. Arvestades eeltoodut, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Kai Kullerkupp Mare Merimaa Malle Seppik 4