2-05-16972 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2007.a, Tallinn Tsiviilasja nu

) § 14 lg-le

1. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista.
2. Kohtule esitatud kirjalikes vastustes kostja hagi ei tunnista. Lisaks leiab kostja, et hageja pankrotihalduril puudus õigus hagi esitamiseks. Kostja sisuliste vastuväidete kohaselt on ühisvarasse kuuluva korteriomandi väärtus (turuhind) seisuga
3. jaanuar 2006.a 1065000 krooni. Nimetatud asjaolu kinnitab AT Kinnivara OÜ poolt koostatud eksperthinnang. VW Transporteri turuhinnaks on kostja arvates 20000-25000 krooni. Auto väljalaskeaasta on 1991, läbisõit rohkem kui 700000 km. Auto24.ee internetiportaalis on analoogsete 1992.a toodetud sõidukite (VW Transporter) pakutav hind 30900 krooni. Kuivõrd portaalist nähtuv hind on eelduslikult kõrgem sõiduki tegelikust lõplikust müügihinnast, on põhjendatud lugeda ühisvarasse kuuluva sõiduki hinnaks 20000-25000 krooni. Hagis märgitud kodune vara kostja väidete kohaselt puudub. Kostja hinnangul tuleb ühisvara jagamisel käesoleval juhul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest vastavalt

§ 19

lg 2 p-le 3, kuna ühisvarasse kuuluv korteriomand on omandatud kostja lahusvara arvel. Kostja ema xxx kinkis kostjale 1982.a 4757,68 rubla osamaksu omandamiseks tolleaegses elamukooperatiivis "xxx". Kooperatiivkorteri täishind oli 6851,88 rubla, millest 4757,68 rubla kandis kostja ema

1. aprillil 1982.a elamukooperatiivi arveldusarvele. Elamukooperatiivi "BRIIS" reorganiseerimisel anti korterid nende valdajatele, s.h ka pooltele.
2. aprillil 2002.a rahuldas Tallinna Linnakohtu kinnistusamet elamuühistu "xxx" avalduse korteriomandite kinnistamise kohta ning numbri 5655001 all oli tehtud sissekanne xxx kuuluva korteriomandi kohta.

§ 19

lg 2 p 3 kohaselt võib kohus ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

§ 15

järgi on abikaasa lahusvaraks muu hulgas tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Kuna elamukooperatiivi "xxx" osamaksu eest tasus kinkena tütrele suuremas osas kostja ema, siis leiab kostja, et osamaks oli omandatud valdavas osas kostja lahusvara arvel. Seega on ka põhjendatud kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest. MENETLUSE KÄIK 3

1. Eelmenetluse käigus rahuldas kohus hageja taotluse tõendite väljanõudmiseks ning tegi viiele Eestis tegutsevale krediidiasutustele järelepärimised kostja olemasolevate pangakontode jäägi kohta seisuga 30.10.2006.a (vt toimik, lk 82). Menetluse käigus nõustus hageja kostja poolt kohtule esitatud eksperthinnangust tuleneva korteriomandi väärtusega 1065000 krooni (vt toimik, lk 166). Samuti kinnitas hageja
2. mail 2007.a toimunud eelistungil, et ei vaidlusta kostja väidet, mille kohaselt on sõiduki VW Transpoter turuhind 25000 krooni. Samal eelistungil täpsustas hageja esindaja, et nn koduse vara hulka kuuluvate esemete koguväärtuseks on 12000 krooni, hagejale kuuluva osa väärtus kõnealuses ühisvaras peaks seega olema 6000 krooni.
3. veebruari 2007.a avalduses ei ole hageja väljendanud ennast õigesti.
4. Kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6. Alates
7. jaanuarist 2004.a kehtiva PankrS § 193 lg 1 sätestab: "Enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut." Seega kohaldub alates
8. jaanuarist 2004.a tehtud pankrotimenetluse toimingutele kehtiv pankrotiseadus. Pankrotimenetluse toimingute hulka kuulub ka hagi esitamine võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis oleva vara jagamiseks. Kehtiva PankrS § 122 lg-st 1 tuleneb, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi.

§ 14lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

Vastavalt paragrahvi teisele lõikele võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

§ 19

lg-st 1 tulenevalt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

1. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas xxx ning mootorsõiduk Volkswagen Transporter, ehitusaasta 1991, riiklik registreerimismärk xxx. Kostja vastuväidete kohaselt puudub pooltel hagis märgitud kodune vara. Kohtu hinnangul on hageja poolt loetletud esemete kuulumine abikaasade ühisvara hulka kohtumenetluse käigus siiski tuvastamist leidnud. Sellise järelduse teeb kohus esiteks hageja poolt tõendina esitatud vallasvara arestimise aktist (vt toimik, lk 167-168), mille koostamise juures viibisid aktist nähtuvalt nii hageja kui kostja. Teiseks tõendab vaidlusaluste esemete kuulumist abikaasade ühisvara hulka ka xxx poolt pankrotihaldurile esitatud koduse vara nimekiri (vt toimik, lk 172, tõlge lk 184). Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Seega tuleb poolte ühisvara hulka lugeda ka järgmised esemed: elektripliit Bompani, külmkapp Santo 2804, värviteleviisor Samsung, puidust köögimööbel, pesumasin Whirlpool, värviteleviisor Horizont, pehme nurgadiivan, muusikakeskus ning sektsioonkapp.
2. Hageja on palunud abikaasade ühisvara hulka arvata kostja xxx pangakontodel olevad rahasummad seisuga 30.10.2006.a. Krediidiasutuste vastustest kohtu järelepärimistele selgub, et nimetatud kuupäeva seisuga kostja xxx pangakontodel sisuliselt rahalised vahendid puudusid. Vastuste põhjal otsustades on kostja AS Sampo Pank ja AS Hansapank klient, kuid AS-is 4 Sampo Pank avatud arvelduskonto jääk oli seisuga 30.10.2006.a 0,00 krooni (vt toimik, lk 115). AS-is Hansapank oli kostja ühe arvelduskonto saldo nimetatud kuupäeva seisuga 572,94 krooni. Samas oli kostja teise arvelduskonto (arvelduskrediidi limiidiga 3500 krooni) saldo 3339,89 krooni ulatuses negatiivne (vt toimik, lk 120). Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks arvestada ühisvara jagamisel xxx pangakontodel olevate rahaliste vahenditega seisuga 30.10.2006.a.
3. Hageja on menetluse käigus omaks võtnud asjaolu, et xxx asuva korteriomandi väärtus (seisuga 23.01.2006.a) oli 1065000 krooni (vt toimik, lk 166). Samuti puudub pooltel vaidlus VW Transporteri turuhinnas 25000 krooni (vt toimik, lk 186). Vaidlusaluse nn koduse vara hulka kuuluvate esemete väärtuse hindamisel lähtub kohus hageja väidetest, mida osaliselt kinnitab ka eelpoolnimetatud vallasvara arestimise akt. Elektripliit Bompani väärtuseks on hageja lugenud 1000 krooni, külmkapp Santo 2804 väärtuseks 500 krooni, värviteleviisor Samsung väärtuseks 500 krooni, puidust köögimööbli väärtuseks 3000 krooni, pesumasina Whirlpool väärtuseks 3000 krooni, värviteleviisor Horizont väärtuseks 500 krooni, pehme nurgadiivani väärtuseks 2000 krooni, muusikakeskuse väärtuseks 500 krooni ning sektsioonkapi väärtuseks 1000 krooni. Loetletud esemete väärtusega seonduvalt kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust, moodustab poolte ühisvarasse kuuluvate esemete harilik väärtus kokku 1102000 krooni.
4. Käsitledes ühisvara jagamise viisiga seonduvat, märgib kohus esmalt, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-le 6 ei ole kohus perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ja seisukohtadega. Kohus ei näe siiski käesoleval juhul alust kõrvale kalduda menetlusosaliste poolt väljendatud tahtest. Vastavalt

§ 19

lg-le 3 määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Hageja sooviks käesoleval juhul on jätta kõik ühisvarasse kuuluvad esemed kostja omandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt välja rahaline hüvitis. Kostja ei ole ühisvara jagamise taolist viisi põhimõtteliselt vaidlustanud. Küll on kostja leidnud, et korteriomandi osas tuleks kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest vastavalt

§ 19lg 2 p-le 3.

Sätte kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. 13. Kohus leiab, et

§ 19lg 2 p 3 rakendamiseks käesoleval juhul alused puuduvad.

Kostja väitel omandasid pooled osamaksu elamukooperatiivis "xxx" 2/3 ulatuses raha eest, mille oli kostjale

1. aastal kinkinud kostja ema. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud väide tõendamist leidnud. Asjas kogutud tõendite põhjal võib lugeda küll tõenäoliseks 4757,68 rubla ülekandmist
2. aprillil 1982.a kostja ema poolt elamukooperatiivi arvele (vt toimik, lk 114). Samas puuduvad kohtul andmed selle kohta, et tegemist oli kinkega ning et kingi saajaks oli üksnes kostja, mitte hageja ja kostja ühiselt. On oluline märkida, et poolte abielu sõlmiti
3. juulil 1981.a, seega enne väidetava kinke toimumist. Kohus on teinud kõnealuse asjaolu selgitamiseks kostja taotlusel täiendavaid järelepärimisi AS-ile Hansapank, kuid nimetatud krediidiasutusel vajalikud andmed puuduvad (vt toimik, lk 174 ja lk 183). Kohus lisab siinjuures, et vastavalt väidetava kinke ajal kehtinud (Eesti NSV) tsiviilkoodeksi § 260 lg-le 1 pidi kinkeleping summaga üle viiesaja rubla, valuutaväärtuste puhul aga summaga üle viiekümne rubla olema notariaalselt tõestatud.
4. Lähtudes eeltoodust, juhindub kohus ühisvara jagamisel

§ 19lg-st 1 tulenevast abikaasade osade võrdsusest.

Kohus jagab ühisvara, jättes kõik ühisvarasse kuuluvad esemed kostja omandisse. Poolte ühisvara koguväärtuseks tuleb lugeda 1102000 krooni (vt otsuse p 11). 5 Järelikult kuulub kooskõlas

§ 19

lg-ga 4 kostjalt hageja kasuks enamsaadud vara arvelt väljamõistmisele rahaline hüvitis poole ühisvara väärtuses, s.o 551000 krooni.

1. Kostja on
2. novembri 2005.a vastuses (vt toimik, lk 11-13) esitanud hagile muu hulgas aegumise vastuväite. Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud PankrS § 122 lg-s 2 sätestatut järgides, mille kohaselt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Kohtu hinnangul ei ole PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud tähtaja näol tegemist nõude aegumistähtajaga (erinevalt enne
3. jaanuari 2004.a kehtinud PankrS § 52 lg-st 2), vaid menetlustähtajaga, mida kohtul on võimalik kooskõlas TsMS § 67 lg-ga 1 ennistada. Kohus on hagi esitamise tähtaja ennistanud käesolevas tsiviilasjas
4. aprillil 2006.a tehtud määrusega (vt toimik, lk 45-46). Kohus jääb nimetatud kirjalikus määruses väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea neid vajalikuks siinkohal korrata. Kohus lisab, et isegi kui pidada kõnealust tähtaega aegumistähtajaks, ei saaks aegumistähtaja kulgu korteriomandi jagamise nõude osas arvestama hakata mitte varem kui alates
5. märtsist 2005.a. Nimetatud kuupäeval jõustus Tallinna Linnakohtu
6. novembri 2004.a otsus (tsiviilasjas nr 2/125-628/04), millega kohus rahuldas hageja pankrotihalduri poolt esitatud hagi xxx (pankrotis), xxx ja xxx (xxx) vahel sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ja isikliku kasutamise õiguse seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud hagi esitamise tingis asjaolu, et
7. mail 2002.a oli hageja võõrandanud xxx asuva korteri tütrele xxx. Kostja kanti korteriomandi omanikuna uuesti kinnistusraamatusse alles
8. detsembril 2005.a.
9. Kohus jätab otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel tõenditena arvestamata hageja poolt esitatud pankrotihalduri aruande (vt toimik, lk 178) ning kostja poolt esitatud elamuehituskooperatiivi liikme makseraamatu (vt toimik, lk 122-157). Kohtu hinnangul puudub nimetatud tõenditel käesolevas ajas tähtsus.
10. Kooskõlas
11. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni
12. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni
13. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Nii hageja kui kostja on oma kirjalikes avaldustes palunud jätta kohtukulud vastaspoole kanda. Hageja on seejuures palunud kostjalt välja mõista eksperthinnangu koostamise kulud summas 1400 krooni (käibemaksuta), mis olid vajalikud korteriomandi hariliku väärtuse kindlakstegemiseks (vt toimik, lk 169-171). Nimetatud kohtuvälise ekspertiisi kulu saab kohtu hinnangul vaadelda dokumentaalse tõendi saamise kuluna vastavalt (enne 01.01.2006.a kehtinud) TsMS § 52 p-le
14. Kuivõrd hageja nõue on suunatud abikaasade ühisvara jagamisele, peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Seetõttu ei rahulda kohus ka hageja esindaja taotlust ülalnimetatud menetluskulu väljamõistmiseks kostjalt. Kohus osundab seejuures Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
15. märtsi 2007.a otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-12-07, p
17. Hageja oli hagi esitamisel kooskõlas toona kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-ga 10 vabastatud riigilõivu tasumisest. Arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt
18. mail 2007.a kohtuasjas nr 3-2-1-51-07 (punkt 7) väljendatud seisukohta, tuleb ühisvara jagamise hagis lugeda hagihinnaks hagetava harilik väärtus, s.o vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada. Sellest summast lähtuvalt tasutakse hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Seega tuleb käesoleval juhul lugeda hagihinnaks 551000 krooni (TsMS § 48 lg 1 p 2). Sellelt summalt tulnuks hagiavalduse esitamisel tasuda varemkehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja seaduse lisa 2 alusel riigilõivu 28000 krooni. Lähtudes
19. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 64 lg-s 1 6 sätestatust, mõistab kohus seoses hagi rahuldamisega nimetatud riigilõivusumma kostjalt välja riigituludesse. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 7