KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-608 Haldusasi OÜ Trans-Akva kaebus Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri 13.aprilli 2005 otsuse nr 235 tühistamiseks ning tagatissumma tagastamiseks ja intressi tasumiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.aprilli 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Trans-Akva apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15.mai 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Trans-Akva, esindajad vandeadvokaat Ain Alvin ja advokaat Rait Kaarma Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Heiki Pruul RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja Trans-Akva apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, so 15.juunist
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri Maardu tollipunkt tegi 11.jaanuaril 2005 tagatise määramise otsuse nr EEM1/01 seoses lõpliku maksusumma määramise edasilükkamisega (kohtutoimiku lk 13-16). Otsuse kohaselt tuli OÜ-l Trans-Akva esitada 3-06-608 seoses tollideklaratsiooniga I1939 11/01/2005 tagatis, mis tagab seoses tollivõla tekkimisega tasumisele kuuluvad maksud. Tagatissumma suuruseks oli 317 400 krooni. OÜ Trans-Akva tasus 11.jaanuaril 2005 tagatissumma ja esitas 13.veebruaril 2005 Maksu- ja Tolliametile vaide Tallinna tolliinspektuuri 11.jaanuari 2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tl 17-21). Maksu- ja Tolliameti 17.märtsi 2005 vaideotsusega nr 35-1 tunnistati Tallinna tolliinspektuuri 11.jaanuari 2005 otsus motiveerimatuse tõttu kehtetuks (tl 22-25). 22.märtsil 2005 esitas OÜ Trans-Akva Maksu- ja Tolliametile taotluse kehtetu haldusakti alusel tasutud tagatissumma tagastamiseks (tl 26). Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuur tegi 13.aprillil 2005 tagatise määramise otsuse nr 235 (tl 27-30). Tagatissumma suuruseks määrati 355 308 krooni, millest 317 400 krooni loeti täidetuks Tallinna tolliinspektuuri 11.jaanuari 2005 otsuse alusel makstud tagatisega. Otsuse põhjenduste kohaselt on tollil kahtlus, et OÜ Trans-Akva poolt tollideklaratsiooniga I1939 11/01/2005 deklareeritud kauba tolliväärtus võib olla väiksem tegelikust kauba tolliväärtusest ning sellest tulenevalt võib tolliväärtuse lõplikul määramisel tasumisele kuuluda võiv maksusumma olla suurem kui deklareeritud tolliväärtuse alusel määratud maksusumma. Tolli kahtluse aluseks on asjaolu, et deklaratsiooniga deklareeritud kauba tolliväärtus on hinnatava kaubaga ligikaudu samas koguses ja samal ajal samas riigis asuva tootja poolt ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müüdud polüetüleeni (kaubakood 3901209090) tehinguväärtusest ligi kolm korda väiksem. OÜ Trans-Akva esitas 16.mail 2005 Maksu- ja Tolliametile vaide Tallinna tolliinspektuuri 13.aprilli 2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja tasutud tagatissumma tagastamiseks (tl 3137). Maksu- ja Tolliameti 27.juuni 2005 vaideotsusega nr 6-1/126-1 jäeti vaie rahuldamata ning Tallinna tolliinspektuuri 13.aprilli 2005 otsus nr 235 jõusse (tl 38-40).
- OÜ Trans-Akva esitas 26.juulil 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti Maksuja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri 13.aprilli 2005 otsus nr 235 tühistada ning teha ettekirjutus tagatissumma 317 400 krooni tagastamiseks ja intressi tasumiseks.
- Tallinna Halduskohtu 13.aprilli 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) tagatise määramise tinginud faktilised asjaolud olid 11.jaanuari 2005 otsuse tegemise ajal olemas ja need ei ole ära langenud. Tollil olid andmed hinnatava kaubaga ligikaudu samas koguses ja samal ajal samas riigis asuva tootja poolt ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müüdud polüetüleeni tehinguväärtuse kohta. Faktiliseks asjaoluks, mis kaevatava otsuse tegemise ajaks ei muutunud, oli tolli andmebaasis võrdlusmaterjali olemasolu. Vaideotsusega tunnistati tolliinspektuuri 11.jaanuari 2005 otsus kehtetuks, sest nimetatud otsusest ei selgunud üheselt, mis on põhjendatud kahtluse sisuks – puudus viide andmebaasi võrdlusmaterjalile. 13.aprilli 2005 tagatise määramise otsuses on selgitatud, miks on tollil kahtlus tollideklaratsiooniga deklareeritud kauba tolliväärtuses. Otsuse kehtetuks tunnistamine ei pruugi tähendada, et tagastusnõue on põhjendatud ning tagatissumma tuleb tagastada. Kohus nõustub vastustajaga, et tollile ei ole siiani esitatud andmeid, mis võiksid vaidlustatud otsust muuta. Imporditud kauba osas kestab järelkontroll ning Põhja maksu- ja tollikeskus tegeleb kaebaja poolt imporditud kauba tegeliku tolliväärtuse väljaselgitamisega. Kuigi tollil on õigus, 2
(8)3-06-608 mitte kohustus tagatis määrata, ja ta ei saa tegutseda üksnes ebamäärase kahtluse põhjal, ei ole antud juhul haldusakti andmise aluseks ebamäärane kahtlus, vaid toll on esitanud kahtluse sisu. Õige pole kaebaja seisukoht, et motiveerimisel pidanuks toll märkima, millise isiku andmetega tehakse võrdlus; 2) Euroopa Komisjoni määruse 2454/93/EMÜ (edaspidi ÜTSRS), millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse Ühenduse tolliseadustik (ÜTS), art 248 lg 1 teine lause sätestab, et kui toll on seisukohal, et tollikontrolli tulemusena võib imporditollimaksu summa olla suurem kui deklaratsiooni andmete põhjal kindlaksmääratud summa, nõuab toll tagatise esitamist, mis on piisav deklaratsiooni andmete põhjal kindlaksmääratud summa ja hiljem tasumisele kuuluda võiva lõppsumma vahe tasumiseks. ÜTSRS art 248 lg 1 teises lause rakendamiseks vajalike tingimuste tuvastamisel oli tollil kohustus nõuda tagatist. Toll on õigesti põhistanud oma otsust ka muude õigusnormidega; 3) puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid kaebaja seisukohta, et tegemist pole kvaliteetse kaubaga. Kaup on korduvalt vahetanud omanikku: C LTD-lt ostis kauba SAG, kes müüs selle OÜ-le P ning viimane omakorda OÜ-le Trans-Akva. Kauba kohta on esitatud 7 erinevat deklaratsiooni, milles pole viidet, et tegemist on mittekvaliteetse kaubaga või liigitunnustelt erineva kaubaga. Kui kaup ei ole kvaliteetne, saab deklaratsioonidele lisada dokumendid kvaliteedi kohta. Rahandusministri 23.aprilli 2004 määruse nr 94 „Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise kord ning tagatissumma määramise ja arvutamise alused“ §-st 57 ei tulene nõuet teostada kauba ekspertiis. Kohtumenetluse käigus esitatud S AG ja OÜ P vahel sõlmitud lepingu nr 01-PG/2004 kohaselt müüdi polüetüleeni, mark 15813-020, mis on laojääk kahjustusega 25-35 %, ja polüetüleeni, mark 15813-003, mis on laojääk kahjustusega 25-45 %. Kauba ebakvaliteetsust sellest ei järeldu. Vaidemenetluse ajal esitatud nn kvaliteedisertifikaatidel pole dokumendi numbrid loetavad, puudub väljaandmise aeg. Loetav on märge, et kaup vastab kvaliteedi osas kehtivatele NSVL standarditele ja spetsifikatsioonidele ja kaupa võib eksportida. Dokumenti nimetatakse saatedokumendiks, mitte kvaliteeditunnistuseks. S AG arvest nr 320 OÜ-le P, SAT Ltd kirjast OÜ-le Trans-Akva ja OAO K kirjast SAT Ltd-le ei selgunud, et polüetüleen on ebakvaliteetne - kirjades viidatakse I ja II sordi polüetüleenile. Ostu-müügilepingutest võib aru saada vaid seda, et 2535 % kauba üldkoguse puhul on lubatav kvaliteedinõuetest kõrvalekaldumine. Kaebaja väide, et kogu kaup oli mittekvaliteetne, ei saa vastata tõele. Asjaolude hindamise tulemusena jäi vastustaja õigesti seisukohale, et kaup vastas polüetüleenile seatud kvaliteedinõuetele ning hind on näidatud turuhinnast madalamana; 4) kaebuses on segi aetud tollimaksu määramine ja tagatise määramine. Tagatise määramisel oli tollil tekkinud põhjendatud kahtlus, et tollimaks võib osutuda tollikontrolli tulemusel suuremaks kui algselt deklareeriti. Toll teostab tolliväärtuse määramiseks järelkontrolli, mistõttu lõplik tolliväärtus ei ole määratud, ehkki kaup lubati vabasse ringlusesse. Järelkontrolli lõppemisel määratakse kas täiendav tasumisele kuuluv tollimaks või tagastatakse tagatissumma; 5) MKS § 120 lg 11 kohaselt võib maksuhaldur nõuda kauba tollijärelevalve all hoidmisel ja selle vabasse ringlusse lubamisel tollivõla tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate maksude tagamist. Tagatise esitamine, vabastamine ja kasutamine ning tagatise suuruse arvutamine toimub tollieeskirjades sätestatud korras. Tagatis vabastatakse MKS § 126 lg 1 punktides 1-3 märgitud alustel. Käesoleva ajani ei ole tagatise vabastamise alust tekkinud. Käesoleval juhul ei ole tagastusnõuet MKS § 106 ja § 33 mõttes, sest enammakstud maksusumma puudub. Vastustaja ei saanud kaebaja 22.märtsi 2005 taotlust rahuldada. 3
(8)3-06-608 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. OÜ Trans-Akva apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus kohaldas ebaõigesti Euroopa Ühenduse ja Eesti siseriiklikke tollialaseid õigusakte. Tagatise määramise vaidlustatud otsus tehti pärast seda, kui kaup oli juba vabasse ringlusesse lastud ning seetõttu puudus maksuhalduril õiguslik alus haldusakti andmiseks. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et tagatise määramist tingivad asjaolud olid 11.jaanuari 2005 otsuse tegemise ajaks faktiliselt olemas. Vaidlustatud otsuse tegemise ajaks olid faktilised asjaolud muutunud – kaup oli lastud vabasse ringlusesse. Kaebaja tasus enne maksuhalduri poolt kauba vabasse ringlusesse lubamist kõik maksud ja seega ei ole tal enam tollivõlga. Vabasse ringlusesse lubamisel omandab kaup ühenduse kauba tollistaatuse ning enne seda tuleb teostada kõik tolliformaalsused, sh tagatise määramine ja selle suurus. Tagatise määramine ühenduse kauba staatuse omandanud kaubale ei ole tagatise määramise mõttega kooskõlas. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud kaup ei tollijärelevalve all ega vabasse ringlusesse lubamisel. Järelikult ei olnud maksuhalduril õigust nõuda pärast kauba vabasse ringlusesse lubamist tollivõla võimaliku tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate maksude tagamist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et haldusakti tühistamine ei pruugi tähendada, et tagastusnõue on põhjendatud. Vaideotsusega nr 35-1 tunnistati esialgne haldusakt kehtetuks. Vastavalt HMS § 69 lõikele 2 kohaldatakse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud raha tagastamise osas riigivastutuse seadust (RVastS). RVastS § 8 lõikele 1 ja § 17 lõikele 1 tuginedes leiab kaebaja, et vastustaja oleks pidanud kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel saadud tagatissumma kaebajale tagastama. TS § 63 lg 1 sätestab, et kui tollivõlg on lõppenud või seda ei saa enam tekkida, vabastatakse tagatis asjaomase isiku kirjaliku taotluse alusel kümne päeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast. Antud juhul oli tollivõlg enne vaidlustatud otsuse tegemist lõppenud (imporditollimaksud olid tasutud) ja tagatissumma oli makstud kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel. Tollieeskirjad näevad küll ette võimaluse teha uus tagatise määramise otsus, kuid käesoleval juhul TS §-des 61 ja 62 nimetatud uue tagatise määramiseks ettenähtud õiguslikke aluseid ei esine; 2) halduskohus kohaldas ebaõigesti MKS-i. Isegi kui maksuhalduril oli haldusakti andmiseks õiguslik alus, oleks akti andmist tulnud kaaluda ning järgida MKS § 10 lg 3 nõudeid. Maksuhaldur ei täitnud kohustust kaaluda erinevate otsuste vahel. Vaideotsuse nr 6-1/126-1 seisukoht, et tagatissumma määramine ei ole kaalutlusotsus, on väär. Kaevatava haldusakti õigusliku alusena viidatakse ÜTS § 190 punktile 1 ja TS § 61 lõikele 1, mis reguleerivad tagatise määramist lähtuvalt kaalutlusest. Lõpliku tolliväärtuse määramise edasilükkamisel arvutatakse tasumisele kuuluda võiv maksusumma küll tolli andmebaasis oleva kaubapositsiooni ühikuhinnast lähtudes, kuid maksuhaldur peab kaebajale põhjendama, millise perioodi jooksul maksuhalduri poolt nimetatud hinnaga tehinguid on tehtud, mitme tehingu puhul selline hind kajastub, millistele muudele andmetele tuginedes maksuhaldur sellist hinda nimetab, millise kategooria ja kvaliteedinõuetele vastava polüetüleeniga on tegemist. Vastasel juhul on kaebajal väga raske esitada järelkontrolli käigus vastuväiteid ja täiendavaid dokumente ning mõista süüdistuste sisu. Maksuhalduril on kohustus motiveerida järeldust, et deklareeritud kauba koostisest lähtuvalt on kauba turuhind teine. Ühele tehingule tuginemine ei ole põhjendatud. Maksuhaldur pidanuks kaaluma tagatise määramise otsuse tegemise, kaebajalt täiendavate dokumentide küsimise ja ilma tagatise määramiseta järelkontrolli teostamise vahel. Nimetatud kaalutlused haldusaktis ei kajastu. Maksuhaldur ei ole arvestanud MKS § 10 lõikes 3 sätestatuga. Halduskohus pidas otsuse tegemist õigustatuks, leides, et kaebaja ei lisanud deklaratsioonidele kauba mittekvaliteetsust tõendavaid 4
(8)3-06-608 dokumente. Kaebaja omandas polüetüleeni OÜ-lt P 7.jaanuari 2005 ostu-müügilepinguga, tehing leidis aset tollilaos ning selle kohta vormistati 10.jaanuari 2005 tollideklaratsioon I1530, millele lisati eelnimetatud leping. Lepingu p 2.1 sätestab selgesõnaliselt: kauba kvaliteedinõuetele mittevastavus – võimalik 25-35 % üldkogusest. Koos 11.jaanuari 2005 tollideklaratsiooniga nr I1939 esitas kaebaja 7.jaanuari 2005 arve nr 5/07011, mille aluseks olnud leping oli juba lisatud tollideklaratsioonile nr I
- On arusaamatu, miks maksuhaldur ei arvestanud otsuse tegemisel lepingus olevaid viiteid kauba mittekvaliteetsuse kohta. Kauba hinna tingis just võimalik kõikumine kvaliteedis, tegemist oli laojäägi kiirrealisatsiooniga. Kauba deklareeritud hind on põhjendatud. Kaubakoodiga 39012090 tähistatakse polüetüleenidest „muud“, mis tähendab ka seda, et polüetüleeni kvaliteet ja koostis võib kõikuda. Seega täitis kaebaja tollieeskirju korrektselt. Väärib märkimist, et 5.jaanuari 2005 tollideklaratsiooni nr I721 alusel, millega lubati vabasse ringlusesse 24 000 kg täpselt samasugust polüetüleeni, ei pidanud maksuhaldur tagatise määramist vajalikuks. Ühesuguste asjaolude korral ei saa maksuhaldur käituda erinevalt. Kaebaja on esitanud ka S AG ja OÜ P vahelise lepingu nr 01-PG/2004, mille kohaselt on polüetüleeni näol tegemist laojäägiga kahjustusega 25-35 % ja 25-45%. Maksuhaldur pidanuks kaaluma, kas vaidlustatud haldusakti andmine on menetluses üleliigsete kulutuste ja ebamugavuste tekitamise keelu valguses mõistlik, ning hea halduse põhimõttest lähtudes tulnuks uuesti uurida tagatise määramise aluseks olevaid deklaratsioone ja vajadusel küsida kaebaja käest lisaandmeid. Vaidlustatud akti õigusliku alusena on viidatud ka ÜTS art 190 lõikele 1, mille kohaselt nõuab toll tagatist juhul kui ta leiab, et tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud aja jooksul ei ole kindlustatud. Toll pole põhjendanud, miks ei ole tema arvates tekkida võiva tollivõla tasumine kindlustatud. Kaebajal puuduvad maksuvõlad ja tema poolt esitatud andmed on tõesed. ÜTSRS § 248 art 1 tõlgendamine ja kohaldamine viisil, mille kohaselt võiks juba vabasse ringlusesse lastud kauba puhul teha tagatise määramise otsuse, ning seda olukorras, kus ettevõtja on tehingu väärtuse kindlakstegemiseks vajalikud dokumendid esitanud ja toll pole isegi kaubast proove võtnud, riivab põhiseaduslikku proportsionaalsuse ja õigusselguse põhimõtet. Kaebaja rahaliste vahendite teadmata ajaks ja ebamäärastel alustel külmutamine ei vasta hea halduse põhimõttele ja rikub tema ettevõtlusvabadust; 3) halduskohus on rikkunud HKMS § 16 lõiget 2 ja § 25 lõiget
- Olulised puudused uurivas menetluses on viinud tõendite ebaõige hindamiseni ja ebaõigele lõppjäreldusele. Kohus leidis, et käesoleva ajani ei ole tollile esitatud dokumente, mis kinnitaksid, et tegemist ei ole kvaliteetse kaubaga. Vastustaja on esitanud kohtule vaidlusaluse 168 000 kg polüetüleeni kohta deklaratsioonid. Kohus ei pööranud tähelepanu deklaratsioonile nr I1524, millele lisatud OÜ P ja kaebaja vahelise ostu-müügilepingu objektiks oli 168 tonni polüetüleeni, mille kvaliteedinõuetele mittevastavuse võimalikkus oli 25-35 % üldkogusest. Samuti ei pööranud kohus tähelepanu sellele, et polüetüleen deklareeriti õige kaubakoodiga. Lisaks on kaebaja oma tõendamiskoormise täitnud kohtule S AG ja OÜ P vahelise lepingu esitamisega, mille kohaselt on polüetüleeni näol tegemist kahjustustega laojäägiga.
- Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) ÜTSRS art 248 lõikes 1 ei ole öeldud, kas tagatis tuleb määrata enne kauba vabasse ringlusesse lubamist või mitte. Küll aga tuleneb sättest tolli kohustus määrata tagatis juhul, kui kontrolli käigus võib selguda täiendavate maksusummade tasumise kohustus. Kui ilmneb ÜTSRS art 248 lõikes 1 toodud tingimus, tuleb tagatis määrata, ja seda sõltumata ajahetkest ning asjaolust, kas kaup on vabasse ringlusesse lubatud või mitte. Kuna tollil on viidatud sättes toodud tingimuste esinemisel tagatise määramise kohustus, ei ole tegemist diskretsiooniotsusega. 13.aprilli 2005 tagatise määramise otsus nr 235 tehti samadel faktilistel asjaoludel, mis oli kajastatud 11.jaanuari 2005 tagatise määramise otsuses nr EEM1/
- 5
(8)3-06-608 Viimati nimetatud otsus tunnistati kehtetuks põhjusel, et see ei olnud piisavalt motiveeritud. Seega ilmnesid tagatise määramise asjaolud juba enne kauba vabasse ringlusesse lubamist ning jätkusid pärast kauba vabasse ringlusesse pääsemist. Kaebaja poolt viidatud ÜTSRS art 254 ei ole asjakohane, sest puudutab lihtsustatud korras kauba vabasse ringlusesse lubamist. Lihtsustatud korra eesmärk ongi lubada kauba väljastamist enne kui maksud on tasutud ning see saab toimuda vaid juhul kui tollimaksude osas on esitatud tagatis. Lihtsustatud korras kauba vabasse ringlusesse lubamisel võib maksuhaldur nõuda üldtagatise esitamist ning sel juhul esitatakse tagatis enne kauba vabasse ringlusesse lubamist; 2) tagatise määramise otsus on õiguspärane ning maksuhaldur on täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ajab kaebaja segamini tagatise määramise otsuse ja järelkontrolli. Tagatise määramise aluseks on põhjendatud kahtlus suurema tollimaksu tasumise kohustusest võrreldes deklareerituga. Järelkontrolli käigus tuvastab toll lõplikku maksustamist mõjutavad asjaolud, kusjuures võib ilmneda, et maksukohustuslase poolt deklareeritud andmed vastavad tõele ning tagatiseks võetud rahasumma tagastatakse; 3) halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. Halduskohus järeldas õigesti, et lepingud ei tõenda kauba ebakvaliteetsust. Nende lepingute kohaselt võib ainult osa polüetüleeni olla ebakvaliteetne, mitte aga kogu kaubakogus, nagu väidab kaebaja. Millises osas on kaup kvaliteetne ja millises mitte, selgub järelkontrolli käigus.
- Ringkonnakohtu istungil toetasid kaebaja esindajad apellatsioonkaebust, vastustaja esindaja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud tõendeid ebaõigesti ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaksid tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib järgmist.
- Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas vastustajal oli õigus olukorras, kus kaup oli juba vabasse ringlusesse lubatud, teha uut otsust tagatise määramise kohta seoses lõpliku tolliväärtuse määramise edasilükkamisega. Ringkonnakohus leiab, et selline õigus maksuhalduril oli. Esmakordselt tehti tagatise määramise otsus 11.jaanuaril 2005 enne kauba vabasse ringlusesse lubamist ning kaup lubati vabasse ringlusesse tingimusel, et tagatis oli tasutud. Kaebaja vaide alusel tunnistas vaideorgan nimetatud tagatise määramise kehtetuks mitte põhjusel, et oleks tuvastanud ÜTSRS art 248 lg 1 teises lauses sätestatud tagatise esitamise nõude alusetus, vaid seetõttu, et Tallinna tolliinspektuuri otsus oli puudulikult motiveeritud: otsuses ei olnud põhjendatud, millest tulenevalt on toll seisukohal, et deklareeritud andmed võivad olla ebaõiged ning millistele andmetele kahtlus põhineb. Tagatise määramise otsuse materiaalset õiguspärasust vaideorgan ei kontrollinud ega otsustanud ka haldusakti faktiliste tagajärgede 6
(8)3-06-608 kõrvaldamise üle. Asjaolu, et vaideotsus tehti MKS § 148 lg 1 punkti 1 ja mitte punkti 3 alusel, mis annab vaideorganile õiguse teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks, ei tähenda, et tolliinspektuur ei oleks tohtinud asja uuesti otsustada ja teha uut otsust tagatise määramiseks seoses lõpliku tolliväärtuse määramise edasilükkamisega. Materiaalselt õiguspärase tagatise määramise otsuse vaidemenetluse korras motiveerimisvigade tõttu kehtetuks tunnistamise tagajärjeks ei saa olla enne kauba vabasse ringlusesse lubamist nõutud, esitatud ja aktsepteeritud tagatise vabastamine. Uue otsuse vaidlustamine vaide korras ei olnud kaebaja jaoks edukas, sest tolliinspektuur oli esitanud põhjendused, miks toll on seisukohal, et tollikontrolli tulemusena võib tollimaksu summa olla suurem kui deklaratsiooni andmete põhjal kindlaksmääratud summa. Maksu- ja Tolliameti 17.märtsi 2005 vaideotsuse põhjal ei saanud kaebajal tekkida usaldust, et temalt nõuti tagatist alusetult, et tollivõlga pole tekkinud või on see lõppenud või ei saa enam tekkida ning et tagatis tuleb vabastada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et faktilised asjaolud, mis tõid kaasa tagatise määramise, ei olnud asja uue otsustamise ajaks muutunud.
- Apellant on jätkuvalt seisukohal, et tagatise määramisel tulnuks haldusorganil kaaluda tagatise nõudmata jätmist ja põhjendada, miks ei ole tolli arvates tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud aja jooksul kindlustatud. Sellise põhjendamise vajaduse tuletab kaebaja mõlemas tagatise määramise otsuses sisalduvast viitest ÜTS art 190 lõikele
- Säte näeb ette, et kui tollialaste õigusaktide kohaselt on tagatise esitamine valikuvaba, nõuab toll oma äranägemisel tagatist juhul, kui ta leiab, et tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kindlustatud. Ringkonnakohus nõustub Maksu- ja Tolliameti mõlemas vaideotsuses ja vastustaja poolt ka kohtumenetluses antud selgitusega, et haldusakti viide ÜTS art 190 lõikele 1 on eksitav. Õige on maksuhalduri seisukoht, et lõpliku maksusumma määramise edasilükkamisel ei ole tollil valikut, kas tagatise esitamist nõuda või mitte ja ta ei saa tagatise esitamise nõudest loobuda. Tolli tuginemine ÜTSRS art 248 lg 1 teisele lausele on asjakohane. Seetõttu ei ole vaja tagatise nõudmisel ka põhjendada, miks ei ole tolli arvates tollivõla tasumine kindlustatud.
- Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt ka seda, et tolli kahtlus deklaratsiooni andmete põhjal kindlaksmääratud summa ebaõigsuses on alusetu. Kaebaja arvates on tema esitatud andmed tõesed ja ta on seda tõendanud nii haldusorganile haldusmenetluse ja vaidemenetluse käigus kui ka kohtule kohtumenetluses. Maksuhalduri ja kohtu vastupidine seisukoht tugineb tõendite ebaõigele hindamisele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta ega otsuses hinnanguta ühtegi menetlusosaliste poolt kohtumenetluses esitatud tõendit ega teinud neist ebaõigeid järeldusi. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja ei ole kõrvaldanud põhjendatud kahtlust deklareeritud andmete ebaõigsuses. Tõendid kogumis viitavad asjaolule, et mingi osa kaubast ei pruugi olla kvaliteetne, kuid ei põhjenda kolmekordset väärtuse vahet ligikaudu samas koguses ja samal ajal samas riigis asuva tootja poolt ühenduse tolliterritooriumile müüdud sama kaubakoodiga kaubaga võrreldes. Kas tollimaksu kohustus on ka tegelikult deklareeritud summast suurem, saab selguda käimasoleva tollikontrolli käigus.
- Ringkonnakohus ei tee otsust kaebuse esitaja kasuks ja seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 7
(8)3-06-608 Oliver Kask Silvia Truman Ruth Virkus 8
(8)