KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-543 Haldusasi OÜ Visorek kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 06.06.2005 maksuotsuse nr 12-5/300 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.10.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev OÜ Visorek apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Visorek, esindajad advokaadid Mari-Ann Veiermann ja Indrek Västrik Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Meelis Rohtlaan
- juuni 2007 RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Visorek apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada osaliselt Tallinna Halduskohtu
- oktoobri 2006 otsus. Rahuldada OÜ Visorek kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse
- juuni 2005 maksuotsus nr 12-5/300 käibemaksu summas 74 700 (seitsekümmend neli tuhat seitsesada) krooni ja tulumaksu summas 172 057 (ükssada seitsekümmend kaks tuhat viiskümmend seitse) krooni ning vastavates osades intresse puudutavas osas. Käibemaksu ja tulumaksu intresside suurus tuleb kindlaks määrata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt välja OÜ Visorek kasuks menetluskulud summas 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3-05-543 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus kontrollis OÜ Visorek käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuni kuni november 2003 ja mai kuni juuli 2004 ning koostas 05.04.2005 kontrollakti nr 12-3/201, millele OÜ Visorek esitas vastuväited 18.04.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 06.06.2005 maksuotsusega nr 12-5/300 kohustati OÜ Visorek maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 3 ning § 95 lg 1 ja 4 alusel tasuma käibemaksu 149 400 krooni ja intresse 10 912 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 344 114 krooni ja intresse 37 298 krooni. Maksuotsuse kohaselt deklareeris kaebaja kontrollitaval perioodil 0 % määraga maksustava käibena palkmajade müüki Lätis registreeritud äriühingutele summas 842 533 krooni, kuid tegelikult ei ole kaebaja soetanud OÜ-lt E ega OÜ-lt A.T palkmaja detaile ning neid hiljem võõrandanud SIA-le N ega SIA-le R.B. 1) Kuna OÜ L.P töötajate A. P ja M. L (L) seletuse kohaselt äriühing palkmajade valmistamisega ei tegelenud, ei ole usaldusväärne juhatuse liikme H. T seletus, et OÜ E soetas palkmaja OÜ-lt L.P ja müüs edasi kaebajale. Ka ei tuvastatud, et OÜ E oleks kaebajale väidetavalt müüdud palkmaja soetanud mõnelt teiselt äriühingult. Seega ei saanud kaebaja soetada palkmaja OÜ-lt E. 2) SIA-le N SG dokumentide järgi lähetatud palkmaja detailid saadeti ca ühe kuu pärast Eestisse tagasi OÜ-le N, kes varjab oma majandustegevust. Septembriks 2004 ei olnud toimunud ka rahalisi tehinguid kaebaja ja SIA N SG vahel. 3) Läti maksuhalduril puuduvad andmed palkmaja SIA-le R.B saabumise kohta, samuti ei leidnud kinnitust kauba transport Lätti selle väidetava transportija poolt. 4) OÜ K (väidetav palkmaja müüja OÜ-le A.T) ei oma reaalset majandus- tegevust ja selle juhatuse liige R H kinnitas, et ei ole
- a müünud palkmaja OÜ-le A.T. Sellest tulenevalt ei saa pidada usaldusväärseks H. Ti ütlusi palkmaja OÜ-lt K ostmise ja sama palkmaja edasi müümise kohta kaebajale. Samuti ei tuvastatud, et OÜ A.T oleks kaebajale väidetavalt müüdud palkmaja soetanud mõnelt teiselt äriühingult. Seega ei saanud kaebaja soetada palkmaja OÜ-lt A.T. 5) Palkmajade projektiga tegelenud OÜ Visorek juhatuse liige A. M, kes koostas ja sõlmis lepingud, ei osanud anda informatsiooni lepingutingimuste, äripartnerite, tehingute teostamise viisi, samuti transpordi kohta, kuigi vormistas ise rahvusvahelised kauba saatelehed. 6) Palkmajade eest oli tasumata kuni 24.09.2004 ja näiliste tehingute eest polnud algselt plaanis tasuda, kuid seda tehti maksuhalduri pideva surve tõttu. Lepingu järgi oli tasumiseks 21 päeva. 7) Palkmajad kaebaja tarbeks hankis H. T, teostades OÜ-de E ja A.T likvideerijana nende nimel näilikke tehinguid. Sellele viitab OÜ A.T juhatuse liikme Marko Suure seletus, et ta ei ole müünud palkmaja OÜ-le Visorek ja ta ei tunne A. Mi. Hiljem viitas M. Suur osanike juuli otsusele, kuid oktoobris 2004 ei olnud ta teadlik H. Ti tehingutest ega olnud talle volitust andnud. H. Til oli OÜ-de E ja A.T esindajana võimalus kujundada raamatupidamisarvestuses näidatud tehingutingimusi tegelikkuses toimunust erinevaks ja seeläbi moonutada maksuhaldurile esitatud andmeid.
- OÜ Visorek kaebuses taotleti Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus 06.06.2005 maksuotsuse nr 12-5/300 tühistamist järgmistel põhjendustel. 1) Eriarvamuses antud võimalus ei asenda ärakuulamisõigust, sest eriarvamuse koostamise ajal polnud teada, milliseid asjaolusid ja täiendavaid tõendeid temalt väidete tõendamiseks oodatakse. Kaebajale ei selgitatud, miks mingi tõend ei sobi ja milline sobiks. 2) Maksuhaldur ei ole enne kolmandate isikute poole pöördumist pöördunud maksukohustuslase poole, ei ole piisavalt motiveerinud kolmandatele isikutele tehtud korraldusi ning on nõudnud kolmandatelt isikutelt üldistatud andmete esitamist. 2
(8)3-05-543 3) Kaebaja ostis palkmajade detaile OÜ-lt E, kes omandas need OÜ-lt L. P. Maksuotsuses pole kontrollitavalt motiveeritud, millele tuginedes leiti, et kaebaja pole palkmaja detaile OÜ-lt E soetanud. Asjakohatu on OÜ L.P endise töötaja A. P ütlustele tuginev järeldus, et osaühing palkmaju ei tootnud. Samas on juhatuse liikme ütlustega tõendatud, et toodeti palkmajade detaile. Arvestades OÜ L.P töötaja M. L lühiajalist töötamist, on tema ütlused ebausaldusväärsed. Müüja poolt toote mittevalmistamine ei ole eseme müüki välistav obligatoorne tingimus. Kaebaja müüs palkmaja detailid SIA-le N SG 03.05.2004 lepingu alusel, kauba eest on tasutud ja transpordi toimumist tõendab veoseleht. 4) Kaebaja ostis palkmaja „Gual“ OÜ-lt A.T. Juhatuse liikme M. S ütlustel põhinev järeldus, et äriühing ei ole kaebajale arvet väljastanud, ei ole piisav, tegemaks järeldust dokumendi võltsituse kohta. Müügilepingu sõlmis äriühing, esindaja oli H. T. Kuna OÜ K juhatuse liige elab Inglismaal, pole välistatud volikirja väljastamine. Kaebaja müüs palkmaja Läti äriühingule SIA R.B 05.07.2004 lepingu alusel, esimene osamakse tehti enne lepingu allkirjastamist ja teine pärast 24.09.
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Maksukohustuslane peab ka ise olema hoolas ja pöörduma vajadusel selgituste saamiseks maksuhalduri poole. Maksukohustuslane peab tundma äriühingu tegevust reguleerivaid seadusi ja suutma hinnata, milliste tõenditega konkreetseid tehinguid ja asjaolusid tõendab. 2) Kuna kaebaja ei ole esile toonud mitte ühtegi konkreetset korraldust, kus maksuhaldur on eksinud kolmandate isikute poole pöördumisel, jäävad kaebaja väited paljasõnalisteks. 3) Kaebaja ja OÜ E vahel ei ole sõlmitud palkmaja detailide ostu-müügi lepingut. Palkmaja detailide müümine kilogrammides ja ilma instruktsioonita ei võimalda kontrollida, kas kõik vajalikud detailid palkmaja kokku panemiseks on üldse olemas. 4) Kaebaja ei ostnud palkmaja OÜ-lt A.T. Kuna muid dokumente peale arve ja maksekorralduste ei esitatud, pole võimalik kontrollida, kas kaebaja arvel nimetatud palkmaja tegelikult soetas või mitte, millal OÜ A.T palkmaja kaebajale üle andis (puudub üleandmise-vastuvõtmise akt), samuti ei ole sõlmitud ostu-müügi lepingut. Puudub palkmaja instruktsioon, mille alusel see kokku panna. 03.07.2004 OÜ A.T rekvisiitidega arve nr 240801 ei ole OÜ A.T poolt koostatud ja väljastatud.
- Tallinna Halduskohtu 03.10.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebajale 05.04.2005 väljastatud kontrollaktis toodi ära kontrolli käigus tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud ning selgitati, millistele asjaoludele tuginedes leiti, et kaebaja ei ole arvestanud ja tasunud makse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Kaebaja 18.04.2005 vastuväidetest ei nähtu, et talle oleks jäänud midagi arusaamatuks. Uurimispõhimõte ei tähenda, et maksuhaldur peaks maksumaksjale ette kirjutama, milliseid dokumente tuleks maksukoormust vähendavate asjaolude tõendamiseks esitada. Ettevõtja peab tundma raamatupidamise seadust ja MKS ning suutma hinnata, milliste tõenditega on võimalik üht või teist asjaolu tõendada. Maksuhalduril ei pruugi olla teada, milliseid tõendeid maksumaksjal olemas on. 2) Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja väited nõuete rikkumisest kolmandate isikute poole pöördumisel on paljasõnalised ja ilma konkreetsete viideteta. 3) OÜ E 03.06.2004 arve nr 24066 järgi soetas kaebaja palkmaja „Gual“ detailid maksu- musega 489 700 krooni. 03.06.2004 saatelehe kohaselt võttis kaebaja juhatuse liige A. M vastu 19 800 kg palkmaja detaile. OÜ E juhatuse liikme H. Ti 14.09.2004 seletuse kohaselt toimus palkmaja transport autoga DAF reg nr xxx-XXX, autojuht oli A. U. Tasumist sularahas tõendab kaebaja 16.07.2004 kassa väljamineku order nr 1607/02 (190 000 kr), OÜ E 16.07.2004 kassa sissetuleku order nr 99 (190 000 kr), 06.08.2004 kassa sissetuleku order nr 101 (150 000 kr), 26.08.2004 kassa sissetuleku order nr 107 (149 700 kr). Muid dokumente tehingu kohta ei esitatud. Puudub palkmaja detailide ostu-müügi leping ja instruktsioon palkmaja kokkupaneku kohta. Saatelehe kohaselt on palkmaja detailid kg-des. Kohus nõustus vastustajaga, et palkmaja 3
(8)3-05-543 detailide müümine kilogrammides ilma instruktsioonita ei võimalda kontrollida, kas kõik vajalikud detailid palkmaja kokkupanemiseks on üldse olemas. 4) Kaebaja juhatuse liige A. M ja SIA N SG esindaja M. S sõlmisid 03.05.2004 8 palkmaja ostumüügi lepingu nr 2004/
- Kaebaja müüs 11.06.2004 arve nr 0611/01 järgi palkmaja „Gual“ detailid SIA-le N SG 27 000 EUR-i eest. M. S tasus arve alusel 24.09.2004 kaebaja arvelduskontole nr 17000557588 sularahas 422 388 krooni. Juuni 2004 käibedeklaratsioonil kajastas kaebaja kauba ühendusesisese käibena 422 458 krooni. A. Mi 03.11.2004 seletuse kohaselt loodi kontakt Läti äriühinguga motovõistluste käigus. A. M ei osanud öelda isiku nime, kelle vahendusel kontakt loodi. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehe nr 0146775 kohaselt toimus palkmaja pealelaadimine 10.06.2004 aadressil Savi 20, Pärnu ja ostja sai kauba kätte 11.06.
- Lepingu p 9 kohaselt peab ostja kauba saamisel teostama kontrolli saadetud kauba koguste kohta. Maksuhaldurile ega kohtule ei esitatud akti ega dokumenti kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas, millal ja mida kaebaja SIA-le N SG üle andis. CMR kohaselt oli kauba vedajaks Läti äriühing SIA A, auto reg nr XXxxxx. CMR-le ei ole märgitud autojuhi nime, samuti puuduvad kauba saatja ja saaja pitsati jäljendid. OÜ Visorek ei soetanud OÜ-lt E palkmaja ega müünud seda edasi SIA-le N SG. 5) OÜ A.T 03.07.2004 arve nr 240801 järgi soetas kaebaja palkmaja maksumusega 489 700 krooni (käibemaks 74 700 kr). Tasumine toimus panga ülekandega 24.09.2004 summas 85 000 krooni ja 27.09.2004 summas 404 700 krooni. Kuna puuduvad üleandmise-vastuvõtmise akt ja ostu-müügi leping, pole võimalik hinnata tehingu reaalset toimumist. A. Mi 03.11.2004 seletuse kohaselt suhtles ta palkmaja ostmisel H. Tiga. Äriregistri andmetel ei olnud H. T OÜ A.T poolt arve väljastamise ajal äriühingu juhatuse liige. Alates 17.08.2004 on OÜ A.T osanik OÜ E. H. T oli OÜ E juhatuse liige. H. Ti 10.11.2004 seletuse kohaselt tegutses ta juulis 2004 OÜ A.T juhatuse liikmete M. S ja I. P otsuse alusel. Nimetatud otsust maksuhaldurile ei esitatud. Seega ei olnud H. T OÜ A.T poolt arve väljastamisel kaebajale seotud OÜ-ga A.T. Seetõttu on arusaamatu, miks A. M suhtles tehingu tegemisel H. Tiga, mitte äriühingu juhatuse liikmetega. OÜ A.T juhatuse liige M. S seletas 19.10.2004, et äriühing ei teinud juulis 2004 tehinguid kaebajaga ega volitanud selleks kedagi teist. M. S kinnitas, et 03.07.2004 arve nr 240801 ei ole OÜ A.T poolt väljastatud ja allkiri arvel ei ole tema oma. M. Sle meenus, et ta volitas augustis H. Ti äriühingu nimel ostu-müügi tehingu sooritamiseks. OÜ A.T juhatuse liikme I. P 09.03.2005 seletuse kohaselt tegeles tema ehitusobjektidele kauba laiali vedamisega, M. S lepingute allkirjastamise ja arvete väljastamisega. Kohus nõustus vastustajaga, et OÜ A.T rekvisiitidega arve nr 240801 pole viimase poolt koostatud ja väljastatud. 6) Kaebaja juhatuse liige A. M ja SIA R.B esindaja A. S sõlmisid 05.07.2004 8 palkmaja ostumüügi lepingu nr 2004/
- Kaebaja müüs 07.07.2004 arve nr 0707/01 järgi palkmaja GUAL detailid 26 850 euro eest SIA-le R.B, kes tasus 05.07.2004 kaebaja kassa sissetuleku orderi nr 0507/01 kohaselt 10 000 eurot (156 460 krooni) ja 24.09.2004 tasus K. M kaebaja kontole nr xxxxxxxxxxx sularahas 185 382 krooni, kokku 341 842 krooni. Juuli 2004 käibedeklaratsioonil kajastas kaebaja kauba ühendusesisese käibena 420 095 krooni. Seega on kauba müük Läti Vabariiki kaebaja poolt deklareeritud. Läti Maksuameti 06.10.2004 vastuse kohaselt ei ole SIA R.B 16.08.2004 esitatud käibedeklaratsioonis teinud viidet juulis 2004 tehingule kaebajaga ja äriühingut ei ole võimalik tema juriidiliselt aadressilt leida. 07.07.2004 CMR nr 146 776 kohaselt saatis kaebaja palkmaja detailid SIA-le R.B. Kauba peale laadimine toimus 07.07.2004 Pärnus, XX xx ja saaja sai kauba samal päeval kätte. CMR kohaselt oli vedajaks äriühingu SIA M tütarettevõte G. Läti Maksuamet teatas 27.01.2005, et ei tuvastatud SIA M kontrollimise käigus, et äriühing oleks teinud tehinguid kaebajaga või SIA-ga R.B. SIA M raamatupidamises pole kajastatud 07.07.2004 CMR nr
- Nimetatud kuupäevaga on vaid veoseleht nr 1, mille järgi SIA M tütarettevõtte G ainus autojuht A. A ei osutanud transporditeenust suunal Pärnu-Plavinas. Seega ei leidnud tõendamist, et SIA M tütarettevõte G oleks osutanud transporditeenust suunal Pärnu4
(8)3-05-543 Plavinas, mis omakorda annab alust arvata, et kaebaja ei ole tegelikult palkmaja Läti Vabariiki toimetanud. Kaebaja ei ostnud OÜ-lt A.T palkmaja ega müünud seda SIA-le R.B. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Visorek apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus. 1) Kaebaja esitas tähtaegselt parandused 13.09.2006 kohtuistungi protokolli osas, kuid kohus ei võtnud neid arvesse, leides, et „13.09.2006 kohtuistungi protokolli leheküljel 2 lõigetes 5 ja 8 olev tekst vastab kaebaja esindaja poolt kohtuistungil öeldule." Seda, et protokoll ei sisalda istungil öeldut, kinnitavad kaudselt senisel kujul olemasolevad laused, mis on sisult mitte midagi ütlevad. Halduskohtu 28.09.2006 määrus on ebaseaduslik ja protokolli tuleb teha parandused. 2) Kohus ei rahuldanud tunnistajate ülekuulamise taotlust põhjendusel, et A. M ja H. Ti on üle kuulatud ning M. S ütlused ei oma tähtsust. Kaebaja esindajad toonitasid, et majandustehingute uurimisel tuleb võtta seletused mõlemalt tehingupoolelt. M. S ei ole üle kuulatud. A. Mi ülekuulamisel ei olnud vastustaja küsimused suunatud vaidlusaluste tehingute asjaolude tuvastamisele. H. Ti ütlusi tsiteeriti maksuotsuses ebaõigesti ja neist tehti ebaõigeid järeldusi. Kohus ei põhjendanud sisuliselt tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist, võttes kaebajalt võimaluse täita tõendamiskohustust. Kohus rikkus HKMS §-des 15, 16 ja 19 lg 5, 25 lg 2, 3 ja TsMS § 442 lg 8 sätestatut, mis viis PS §-de 3 lg 1 ja 10, HMS §-de 6, 36 lg 1, 40 lg 1 MKS §-de 11, 13, 46, 61, TsÜS § 129 lg 1 ebaõigele kohaldamisele. 3) Kohus tugines vastustaja väidetele ega põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja seisukohtadega. Kaebaja tõi esile näite seoses tehinguga OÜ E, kus tugineti OÜ L.P töötajate (M. L ja A. P) selgituste protokollile ja peeti nende ütlusi seadusliku esindaja H. Ti ütlustest kaalukamateks. Vastuseks kaebaja esindaja küsimusele, miks ei võetud maksumenetluses arvesse või ei põhistatud mitte arvestamist H. Ti ütluste osas kaebaja tehingus OÜ-ga E, kas, kelle poolt ja millised dokumendid (juhis, spetsifikatsioon) palkmaja müügil kaebaja esindajale kaasa anti, vastas vastustaja esindaja: „arvame, et me ei saa H. Ti ütlusi palkmaja jooniste detailide kohta tõsiselt võtta". Seega ei pöördunud vastustaja kaebaja poole ega hinnanud kõiki tõendeid, mis viis ebaõigele järeldusele OÜ L.P majandustegevuse kohta ja et OÜ E ei omandanud OÜ-st L.P palkmaja detaile. 4) Kohus nõustus vastustajaga, et palkmaja detailide müümine kilogrammides ja ilma instruktsioonita ei võimalda kontrollida, kas kõik vajalikud detailid palkmaja kokkupanemiseks on üldse olemas. Selle kohta seletas A. M juba 03.11.2004 maksuhaldurile, et „palkmaja „Gual" detailide joonised ja spetsifikatsioonid tulid kaasa H. Tilt, järelikult tema koostas." Seega ei ole kohtu seisukoht kooskõlas asjas oleva tõendiga. Kui ka palkmaja detaile müüdi kg-des, ei oma see maksustamise seisukohalt tähtsust. Väär on kohtu järeldus, et kaebaja ei soetanud OÜ-lt E palkmaja ega müünud seda edasi SIA-le N SG". Kauba üleandmist tõendab CMR ja ühestki seadusest ei tulene eraldi üleandmise-vastuvõtuakti vormistamise nõue. Eeldades, et dokument on oluline, pidanuks maksuhaldur uurimispõhimõtet järgides seda kaebajalt nõudma ja selgitama dokumendi olulisust. Põhjendamatu on autojuhi nime puudumisest järelduse tegemine tehingu mitte- toimumise kohta. Arusaamatuks jääb, mida tõendab CMR-l kauba saaja ja saatja pitsati jäljendite puudumine. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis arvesse võtmata Läti Vabariigi Maksuameti 06.10.2004 teabenõude vastuse ning asjaolu, et SIA N SG tasus arve 11.06.2004 kaebajale ja sai kauba saatelehe järgi 11.06.2006 kätte. 5) Kohtu seisukoht, mille kohaselt kirjalike dokumentide puudumine ei võimalda hinnata tehingu toimumist, ei ole põhjendatud. Seadus ei keela teha suulisi tehinguid. Kohtu järeldused H. Ti mitteseotusest OÜ-ga A.T ja tehingu mittetoimumisest ei ole õiged. Asjaolu, et tehingu partner ei kajasta tehingut oma majandusarvestuses õigesti, ei tohiks tuua tehingu teisele poolele kaasa negatiivseid tagajärgi. Sellest, et SIA R.B ja SIA M ei ole tehinguid kaebajaga piisavalt kajastanud, ei saa järeldada tehingute mittetoimumist. 5
(8)3-05-543 Kohus jättis arvesse võtmata, et OÜ A.T ja kaebaja kinnitasid tehingut; et H. T tegutses OÜ A.T esindajana vaidlusaluses palkmaja müügi tehingus; tehingu eest tasuti pangaülekandega ja esitati sellekohased tõendid. 6) Kohus ei hinnanud kõiki tõendeid ja tegi käsitletud tõenditest meelevaldsed järeldused. See tõi kaasa seaduse vale kohaldamise ja ebaõige kohtuotsuse tegemise. 7. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leidis, et kohtuotsus on piisavalt motiveeritud. Vastustaja tegi 16.08.2004 korralduse nr 12-2.1/9502, kohustades kaebajat esitama müügi- ja ostuarved, pearaamatu konto väljavõtted, kassadokumendid, pangakonto väljavõtted ja lepingud. Maksuhaldur selgitas, milliste dokumentide esitamist pidas vajalikuks ja oluliseks. Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2004 otsuse nr 2-3/18/2004 p-s 16 leiti, et: "maksuhaldur ei saa ette kirjutada, milliseid dokumente tuleb maksumaksjal maksukoormust vähendavate asjaolude tõendamiseks esitada. Ettevõtja peab tundma raamatupidamise seadust ja maksukorralduse seadust ning suutma hinnata, milliste tõenditega on võimalik üht või teist asjaolu tõendada. Maksuhalduril ei pruugi olla teada, milliseid tõendeid maksumaksjal olemas on." Vastustajale jäi arusaamatuks, et millised olulised tõendid ja dokumendid, millele maksuhaldur ei ole viidanud ning mille esitamist pole nõudnud, on maksumenetluse ja ka kohtumenetluse käigus jäänud maksukohustuslase poolt esitamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega, mille kohaselt kaebaja ei soetanud OÜ-lt E ja OÜ-lt A.T palkmajade detaile ega müünud neid Läti äriühingutele SIA N SG ja SIA R.B. Seetõttu ei olnud kaebaja õigustatud maha arvama sisend- käibemaksu palkmajade väidetaval ostul summas 149 400 krooni (2 x 74 700
- kr)ning kaebajal on deklareerimata ja tasumata OÜdele E ja A.T tasutud summalt 949 400 krooni (2x 489 700
- kr)kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaks 344 114 krooni. 9. Ringkonnakohus ei nõustu maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja ei soetanud OÜ-lt E palkmaja detaile. Kaebaja poolt palkmaja detailide OÜ-lt E ostmist ja vastu võtmist tõendavad OÜ E 03.06.2004 arve nr 24066 OÜ-le Viserek summas 489 700 krooni (sh käibemaks 74 700
- kr)koos saatelehega (tl 77-78), samuti OÜ E kassa sissetuleku orderid nr 99 (16.07.2004) 190 000 krooni, nr 101 (06.08.2004) 150 000 krooni ja nr 107 (26.08.2004) 149 700 krooni, kokku 489 700 krooni sularaha OÜ-lt Visorek (A. Milt) vastuvõtmise kohta arve nr 24 066 alusel (tl 164-165). Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal võimalik soetada palkmaja detailid OÜ-lt E, kes soetas need OÜ-lt L.P. OÜ L.P omas reaalset majandustegevust. Asjaolu, et OÜ L.P töötajate A. P (tl 88-90) ja M. L (tl 98-101) maksuhaldurile antud selgituste kohaselt ei tegelenud äriühing palkmajade valmistamisega, vaid puitmaterjali mõõtu saagimise, laudade servamise, palgi valmistamise ja vahendamisega, ei muuda ebausaldusväärseks sama äriühingu juhatuse liikme H. Ti seletust palkmajade detailide valmistamise kohta OÜ-s L.P. H. T kinnitas ringkonnakohtu istungil, et OÜ-s L.P palkmaju ei valmistatud, kuid kaebajale müüdud palkmaja puitosad olid saetud OÜ L.P saeveskis ja metallosad soetati mujalt. Samuti kinnitas H. T palkmaja kokkupanekuks vajalike jooniste üleandmist kaebajale. Kirjaliku ostu-müügi lepingu puudumine OÜ E ja OÜ Viserek vahel ning palkmaja detailide kaalu järgi kilogrammides kajastamine saatelehel ei anna alust järeldada, et poolte vahel tehingut 6
(8)3-05-543 tegelikult ei toimunud. H. T ja A. M tunnistasid ringkonnakohtu istungil, et nende vahel oli palkmaja detailide ostu-müügi kohta suuline kokkulepe.
- Ringkonnakohus ei nõustu maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga ka selles, et kaebaja ei müünud OÜ-lt E soetatud palkmaja detaile edasi Läti äriühingule SIA-le N SG. Kaebaja poolt OÜ-lt E ostetud palkmaja detailide SIA-le N SG müümist tõendavad nimetatud äriühingute vahel 03.05.2004 sõlmitud leping nr 2004/1 (tl 114-116), kaebaja 11.06.2004 arve nr 0611/01 SIA-le N SG summas 27 000 eurot koos saatelehega (tl 117-118), SIA N SG (M. S) poolt 24.09.2004 kaebaja arvele Nordea pangas 422 388 krooni sularaha sissemakse order (tl 119), CMR LV 0146775 (tl 120) ja Läti Vabariigi 06.10.2004 vastus Eesti Vabariigi 28.09.2004 päringule. Viimati nimetatud dokumendist nähtub, et SIA N SG tasus kaebajalt ostetud palkmaja detailide transportimise eest Läti äriühingule SIA A AN ja esitas 23.09.2004 maksuametile parandatud käibemaksu deklaratsiooni juuni 2004 kohta, milles on kajastatud tehing kaebajaga suuruses 17 793 latti ja käibemaks 3202,74 latti, mis viitab mahaarvatavale sisendkäibemaksule. Kuigi SIA N SG tasus kaebajale palkmaja detailide eest lepingus ettenähtust hiljem, kinnitas ta parandatud käibemaksu deklaratsiooni maksuametile esitamisega ühendusesisese käibe toimumist. Asjaolu, et SIA-le N SG dokumentide järgi lähetatud palkmaja detailid saadeti ca ühe kuu pärast Eestisse tagasi OÜ-le N, kes varjab oma majandustegevust, ei muuda olematuks kaebaja ja SIA N SG vahel toimunud tehingut.
- Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et kaebaja oli õigustatud maha arvama OÜ-lt E palkmaja detailide ostul sisendkäibemaksu summas 74 700 krooni ja kaebaja poolt OÜ-le E 489 700 krooni tasumine palkmaja detailide eest ei ole käsitatav tema ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena, millelt tuleks tasuda tulumaksu summas 172 057 krooni. Samuti ei ole põhjendatud vastavates osades käibemaksu intresside ja tulumaksu intresside nõue. Kuna intresside suuruse kindlakstegemine nõuaks kohtult suurt ajakulu, tuleb need kindlaks määrata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusel. Apellatsioonkaebus on eeltoodud osas põhjendatud ja tuleb rahuldada ning HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel tühistada kaevatav kohtuotsus ja maksuotsus vastavas osas.
- Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse tühistamiseks alust. Kohus on hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub muus osas kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Maksuhaldur ja halduskohus järeldasid õigesti, et kaebaja ei soetanud OÜ-lt A.T palkmaja ega müünud seda Läti äriühingule SIA R.B. Seetõttu ei olnud kaebaja õigustatud maha arvama sisendkäibemaksu palkmaja väidetaval ostul summas 74 700 krooni ning kaebajal on deklareerimata ja tasumata OÜ-le A.T tasutud summalt 489 700 krooni kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaks 18 649 krooni. Põhjendatud on ka vastavates osades käibemaksu intresside ja tulumaksu intresside nõue.
- Maksuhaldur tuvastas, et OÜ K, kes väidetavalt müüs OÜ-le A.T palk- maja, mille viimane väidetavalt müüs kaebajale, ei omanud reaalset majandustegevust. OÜ K juhatuse liige R H kinnitas maksuhaldurile, et äriühing ei teostanud
- aastal mingeid majandustehinguid ega müünud ka OÜ-le A.T palkmaja. Kuna R. Ha selgituses ei ole põhjust kahelda ning OÜ K nimel laupäeval 05.07.2004 koostatud arvel nr 24003 (tl 146) on väljastajaks ja allkirjastajaks märgitud R. H, tuleb OÜ K nimel koostatud arvet palkmaja „Gual“ detailide müümise kohta OÜ-le A.T pidada fiktiivseks. Ka H. T tunnistas ringkonnakohtu istungil, et tehing OÜ-ga K ebaõnnestus. 7
(8)3-05-543 Ringkonnakohus leiab, et OÜ-l A.T ei olnud ka väidetava esindaja H. Ti kaudu võimalik omandada palkmaja detaile fiktiivse arve alusel äriühingult, mis ei omanud reaalset majandustegevust, ega neid palkmaja detaile kaebajale 03.07.2004 arve nr 240801 (tl 125) alusel edasi müüa. Ainuüksi asjaolu, et väidetava tehingu eest tasuti pangaülekandega, ei kinnita tehingu tegelikku toimumist. Kahtlusi tehingute toimumises ja arvete ehtsuses tekitab seegi, et OÜ A.T nimel koostatud arve palkmaja müügi kohta kaebajale on koostatud kaks päeva enne kui OÜ K nimel koostatud arve sama palkmaja soetamiseks OÜ A.T poolt. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab ka asjaolu, et Läti äriühing SIA R.B ei ole kajastanud tehingut kaebajaga ja SIA Marta raamatupidamises ei kajastu väidetav kauba vedu kaebajalt SIAle R.B, selgelt tehingute mittetoimumist.
- Ringkonnakohus möönab, et kaebaja esindaja poolt öeldu ei pruugi olla täies vastavuses halduskohtu istungi protokollis olevate lausetega, kuid leiab, et tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega. Seadus ei nõua istungi stenografeerimist, vaid seisukohtade põhisisu kajastamist. Kaebajate esindajate seisukohad nähtuvad lisaks kaebusele ka kirjalikult esitatud kohtukõnest (tl 188-190).
- HKMS § 93 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja taotles esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist summas 30 275 krooni, sealhulgas riigilõiv 5 000 krooni ja õigusabikulud 12 000 + 13 275 (sh käibemaks 2 025) krooni, ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses 23 585 krooni menetluskulu väljamõistmist, sealhulgas riigilõiv 5 000 krooni ja õigusabikulud 18 585 (sh käibemaks 2 835) krooni, ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kaebaja poolt esindajatele tasutud käibemaksu summas 4 860 krooni ei ole vaja lugeda vastustaja menetluskuluks, sest vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lg-le 1 on kaebajal tasutud käibemaks võimalik enda tehingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 2 jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades eeltoodut ja kaebuse pooles ulatuses rahuldamist on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja poolt kantud menetluskulud summas 21 000 krooni vajalikud ja põhjendatud ning tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel vastustajalt välja mõista. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 8
(8)