KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1196 Haldusasi Roman Prussakovi kaebus Ämari Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks ja Ämari Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Roman Prussakovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. mai 2007 Menetlusosalised Kaebaja Roman Prussakov Vastustajad Ämari Vangla ja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2006. a otsus tuvastamisnõude osas. Teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 3. Rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada kaebaja glükomeetri kasutamine Ämari Vangla töötajate veresuhkru määramisel õigusvastaseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 14. juunil 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Roman Prussakov esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Justiitsministeeriumilt välja mõista 72 000 kr suuruse hüvitise Ämari Vangla õigusvastase tegevusega tervisele tekitatud kahju eest ning kohustada vanglat andma kaebajale uus veresuhkru määramise aparaat (glükomeeter) ja sõrmeaugustamisseade. Kaebaja põeb suhkruhaigust ning tal on vanglas isiklik glükomeeter ja sõrmeaugustamisseade, mida hoitakse arstikabinetis. 26. novembril 2004 märkas kaebaja, et temale kuuluvat glükomeetrit on kasutatud kellegi teise poolt ning sõrmeaugustamisseade ei ole töörežiimil. Kuna kaebaja kasutas isiklikku sõrmeaugustamisseadet, mida tema teada keegi teine ei saanud kasutada, ei vahetanud ta seadmes iga torke järel nõela, vaid kasutas ühte nõela pikka aega. Kui aga keegi teine kasutas kaebaja glükomeetrit ja 3-05-1196 sõrmeaugustamisseadet, võis seadmes olev nõel olla koos teise isiku verega, mis võib kaebajale põhjustada nakkuse. Kaebaja sai oma järelepärimisele vangla administratsioonilt ainult ühe mittemidagiütleva vastuse 2. detsembril 2004. Sisulise vastuse, kust selgus, et kaebaja glükomeetrit kasutas vangla meditsiinipersonal, sai kaebaja alles pärast kohtule kaebuse esitamist, s.o rohkem kui aasta hiljem. Kuna vangla administratsioon kaebaja glükomeetri kasutamise küsimust ei lahendanud, ei käinud kaebaja kuni kohtusse kaebuse esitamiseni, s.o 2005. aasta detsembrini oma veresuhkrut mõõtmas ja võis seetõttu manustada insuliini valel määral. Osundatu võis põhjustada kaebaja nägemise halvenemist. Samuti on probleemi lahendamata jätmisest tingitud närvipinge põhjustanud kaebaja tervisliku seisundi üldist halvenemist – käevalu. Arsti väitel on see tingitud närvidest. 2. Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2006. a otsusega jäeti R. Prussakovi kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et tunnistaja kirjeldatud viisil glükomeetrit kasutades ei olnud võimalik nakkust saada, sest testribal olev veri ei puutu aparaadiga kokku. Glükomeeter on töökorras. Silmad olid kaebuse esitajal haiged juba vanglasse saabudes, nende seisund ei ole märkimisväärselt halvenenud. Nägemise halvenemist suhkruhaigust põdeval inimesel ei saa pidada riigi poolt tekitatud tervisekahjustuseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. R. Prussakovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
- a)Vangla töötajatel ei olnud õigust kasutada kinnipeetava isiklikku meditsiiniseadeldist. Glükomeeter salvestab mällu 200 viimast mõõtmist. See on privaatne informatsioon, mida haige teadmata ei tohi vaadata. Vangla ei informeerinud kinnipeetavat seadme kasutamisest.
- b)Pärast intsidenti pani meditsiiniosakonna juhataja glükomeetri ja sõrmeaugustamisseadme koos kotiga oma kabinetti lukustatud kappi. Veresuhkru taset lubati mõõta vaid erakorralistel juhtumitel (kooma). Seega ei ole seade apellandile kättesaadav. Kui haige on pika perioodi jooksul dekompenseeritud seisundis, võivad areneda hilisemad rasked haigused. Haiguse jälgimiseks ja raske seisundi peatamiseks on vajalik mõõta suhkrusisaldust glükomeetri abil.
- c)Alates 10. maist 2006 ei ole apellandil võimalik minna 10-15 minutit enne söömist süstima, vaid ta peab süsti tegema ajal, mil teised lähevad sööma. Seega väheneb söömiseks ettenähtud aeg ca 10 minutit. Samuti ei ole nähtud ette aega insuliini taseme mõõtmiseks.
- d)Silmakliiniku arsti 2. juuni 2006. a arvamuse kohaselt tuleb vereglükoosi taset mõõta vähemalt 2–3 korda nädalas. Süstemaatilise kontrolli puudumine haiguse üle halvendab otseselt silmanägemist. Keeldudes vereglükoosi taseme mõõtmisest, aitasid vangla töötajad kaasa silmapõhja seisundi halvenemisele ja kapillaaride hävinemisele. Samuti kasutati seadme näitude põhjal glükomeetrit rohkem kui kaks korda. 4. Ämari Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja järgmist:
- a)Vangla sisekorraeeskirja §-de 58 ja 59 järgi ei ole glükomeeter vanglas lubatud asjade loetelus, seega ei saa kinnipeetav hoida nimetatud seadet eluosakonnas, samuti ei sobi meditsiiniseadet hoida isiklike asjade laos. Vangla meditsiiniosakonnas kasutatakse vere võtmiseks näpu otsast ühekordseid „Accu-chek“ nõelu, mis ostetakse AS-st S. Pärast patsiendi näpu augustamist kogutakse need kokku ning hävitatakse. Nõelu ei kasutata korduvalt. Glükomeeter ei puutu verega kokku ja see on korduvkasutatav. Veresuhkru määramiseks pannakse uuritava veretilgaga testriba glükomeetri avasse ja paari minuti jooksul annab seade oma skaalale vastuse veresuhkru väärtusest. Pärast vastuse saamist tõmmatakse testriba välja ja glükomeeter registreerib veresuhkru väärtuse oma mällu. Ilma testribade ja nende koodideta ei ole võimalik glükomeetriga midagi määrata. Testribad koodidega ostetakse samuti AS-st S. 2
(4)3-05-1196
- b)Kaebajal oli Ämari Vanglasse saabudes kaasas oma isiklik glükomeeter ja sõrmeaugustamisseade, aga puudusid meditsiiniosakonna koodiga testribad ja nõelad. Kaebaja glükomeeter asus meditsiiniosakonna puhketoas, kuna kinnipeetav käis oma neljast insuliinisüstist kahte tegemas just seal ja soovis mõnikord väga harva määrata ise oma veresuhkrut. Meditsiiniosakonna juhataja S. Sepalaan on suuliselt ja kirjalikult kaebajale selgitanud, et kaebaja isiklikku sõrmeaugustamisseadet on kasutanud ainult kaebaja ning et kaks analüüsi on tehtud kaebaja isiklikus glükomeetris vangla testribadega ja vangla „Accu-chek“ nõeltega. Veresuhkru mõõtmise kaudu on võimatu nakatuda mõnda haigusesse. Pärast kaebaja põhjendamatuid süüdistusi pani meditsiiniosakonna juhataja glükomeetri ja sõrmeaugustamisseadme koos kotiga oma kabinetti lukustatud kappi. Nii vangla glükomeeter kui ka kaebaja glükomeeter on töökorras ja veresuhkrut võib iga päev kontrollida, kuid kaebaja ei ole seda soovinud.
- c)Ämari Vangla poolt on tagatud kaebajale kõik vajalikud ravimid (kaks erinevat insuliini), samuti on talle koostatud vangla söökla juhataja poolt personaalne menüü ja toitlustamine toimub kindlatel kellaaegadel. Silmad olid kaebajal haiged juba enne vanglasse saabumist ja seetõttu on apellant saanud silmade laserravi. Kaebaja seisund ei ole märkimisväärselt halvenenud ja jalgade seisund on pigem paranenud. 5. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse, et apellatsioonkaebus esitati tõendite ebaõige hindamise tõttu, kuid arusaamatuks jääb, milles see konkreetselt seisnes. Veresuhkru mõõtmise kaudu ei ole võimalik nakatuda. Apellandi tervisekahjustused tulenevad suhkruhaigusest, mis põhjustab silma, jala- ja neeruveresoonte ning närvilõpmete kahjustusi. Veresuhkru mõõtmiseks vangla takistusi ei teinud. Asjaolu, et kinnipeetav peab veresuhkrut mõõtmas käima väljaspool kambrit, ei ole ületamatuks takistuseks ega kujuta vangla poolset tahtlikku kinnipeetava tervise kahjustamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Kaebaja pöördus halduskohtusse kahe nõudega: hüvitise väljamõistmine glükomeetri ja sõrmeaugustamisseadme õigusvastase kasutamise eest ning ettekirjutuse tegemine uue glükomeetri ja augustamisseadme soetamiseks. Enne nõuete juurde asumist tuleb märkida, et halduskohtule esitatud kaebuse piiridest väljuvad apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kaebuse esitamisele järgnenud vangla toiminguid. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 34 ei ole ringkonnakohtu pädevuses nõuete lahendamine, mida halduskohtus ei esitatud. Kaebuses käsitlemata toimingute vaidlustamise soovi korral tuleks kaebajal esitada halduskohtule uus kaebus. 7. Kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju eest. Selleks peab ta enda tervise kahjustamist. Tervise kahjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist kaebaja ei nõua. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selle üle, et vanglatöötajad kasutasid õigusvastaselt kaebaja glükomeetrit. Vaidlus käib selle üle, kas glükomeetri kasutamisega tekitati kaebajale kahju ning kas lisaks glükomeetrile kasutati ka kaebajale kuuluvat augustamisseadet. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et glükomeetri õigusvastase kasutamise ja tervise halvenemise vahel puudub põhjuslik seos. Glükomeetri kasutamine ei takistanud kaebajal enda veresuhkrut määrata ning seega õiges koguses insuliini manustada. Glükomeetri kasutamine teise isiku poolt ei saanud põhjustada kaebaja nakatumist haigustesse, sest kaebaja ei puutu glükomeetri kasutamisel kokku teise isiku verega. 9. HKMS § 19 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega. Ehkki kaebaja ei ole selgesõnaliselt nõudnud kahju hüvitamist lisaks tervise kahjustamisele ka inimväärikuse alan3
(4)3-05-1196 damise eest, on ta seda oma kaebuses sisuliselt siiski teinud, viidates isikliku glükomeetri kasutamisest tingitud nördimusele ja närvipingele.
- Ringkonnakohus leiab, et glükomeetri kasutamisega alandati kaebaja inimväärikust ning see tuleb õiglasel määral heastada. Glükomeeter ei ole tavaline ese, vaid diabeetiku isiklik meditsiiniline instrument. See on mõeldud kasutamiseks vaid ühe inimese veresuhkru mõõtmiseks. Veresuhkru õigest määramisest sõltub kaebaja kui diabeetiku tervis olulisel määral. Taolised esemed kuuluvad inimese privaatsfääri ka siis, kui nad asuvad vanglas isikust füüsiliselt eemal, ja nende lubamatu kasutamine teiste poolt on seega sekkumine inimväärikusse. Oma õigusvastase tegevusega demonstreeris vangla, et ta suhtub kaebaja isikuga tihedalt seotud esemetesse hoolimatult ning kaebaja hingeline valu on sellise käitumise loomulik reaktsioon. Seejuures tuleb arvestada, et kaebaja meditsiiniseadme suhtes käitusid hoolimatult vangla meditsiinitöötajad, kellest otseselt sõltub kaebaja tervise kaitse vanglas. See võis kaebajal õigustatult põhjustada hirmu, et ka tema tervisest vanglas ei hoolita. Siiski oli antud juhul tegemist vaid kerge inimväärikuse alandamise juhtumiga, sest otseselt ei sekkutud kaebaja kehalisse puutumatusse, vaid kasutati tema asja. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kaebaja õigused saavad piisaval määral heastatud, kui tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks. Sellises olukorras tuleb mittevaralist kahju tekitanud toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõue lugeda hõlmatuks mittevaralise kahju hüvitamise nõudega (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
- oktoobri
- a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-06, p 14, 22). Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, rahuldada tuvastusnõue ning tunnistada glükomeetri kasutamine vanglatöötajate veresuhkru määramisel õigusvastaseks.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja sõrmeaugustamisseadme lubamatu kasutamine ei ole tõendatud. Ainuüksi kaebaja põhjendamatule kahtlusele tuginedes ei pidanud halduskohus määrama augustamisseadme kasutamise kindlakstegemiseks ekspertiisi. Samas, isegi kui seadet oleks teiste isikute vere võtmiseks kasutatud, ei takistanud see kaebajal enda veresuhkru määramist. Usutav on vangla seletus, et verd on prooviks võimalik võtta ka seadet kasutamata, üksnes spetsiaalse nõela abil. Seega ei oleks augustamisseadme kasutamine saanud tuua kaasa kaebaja tervise kahjustamist.
- Kohustamisnõude saab rahuldada vaid siis, kui õigusnormist tuleneks vastustaja kohustus teha kaebaja poolt taotletav toiming. Vangla oleks kohustatud hankima kaebajale uue glükomeetri ja augustamisseadme, kui need ei oleks lubamatu kasutamise tõttu töökorras. Halduskohus on teinud põhjendatult kindlaks, et mõlemad seadmed on töökorras. Sellekohaseid põhjendusi ei hakka ringkonnakohus üle kordama. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis lükkaks halduskohtu selle seisukoha ümber. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus kohustamisnõude osas rahuldamata. Lilianne Aasma Ivo Pilving Ruth Virkus 4
(4)