) § 11 kohast uurimisprintsiipi ning maksukohustuslase selgitusi, kaevatav haldusakt ei ole proportsionaalne ja on õiguslikult motiveerimata. Vastuolus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 ei ole Toll motiveerinud, millistele põhjendatud faktidele rajanevad tema kahtlused, et kaebaja poolt deklareeritud tolliväärtus ei vasta deklaratsiooni aluseks oleva kauba tegelikule tolliväärtusele. Samuti ei ole Toll vastuolus HMS § 56 lg 2 piisavalt põhjendanud tagatissumma määramise faktilisi ja õiguslikke aluseid ning arusaamatuks on jäänud Tolli kaalutlused.
lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, jälgides seejuures haldusmenetluse 2 üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Vaidlus Tolli ja kaebaja vahel algas 11.01.2005.a., millal kaebaja tasus Tollile tagatissumma (summas 317 400,00 kr). Kaebaja on seisukohal, et Toll ei ole arvestanud maksukohustuslase vastuväidetega ning seetõttu on Maksu- ja Tolliamet rahuldanud ka kaebaja esimese (11.02.2005.a.) esitatud vaide. Tolliseaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui Toll nõuab tagatist vastavalt ühenduse tolliseadustikule (edaspdidi ÜTS) artiklile 190 lg 1, määratakse tagatise suurus Tolli otsusega. Toll võib määrata tagatise, mis võimaldab tollivõlast tulneva impordi- või eksporditollimaksude summa tasumist igal ajal, või vähendatud tagatise. Kaebaja on seisukohal, et kuna Toll viitab otsuse tegemise õigusliku alusena ülalnimetatud sätetele, mis reguleerivad tagatise määramist lähtuvalt Tolli äranägemisest on tagatise määramise korral ühemõtteliselt tegemist Tolli kaalutlusõigusel põhineva otsusega. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Vastavalt HMS §-le 56 lg 1 peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja arvates ei ole põhjendatud kaebaja majandustegevuse raskendamine pelgalt väitega, et tasumisele kuuluv maksusumma võib olla suurem ning asjaolu, et Toll teeb sellise järelduse tuginedes ühele tehingule, mille kohta Toll ei põhjenda, millistel asjaoludel see tehing on tehtud ning mis oli nimetatud tehingu imporditud polüetüleeni koostis ja kvaliteet. Seejuures jätab Toll arvestamata maksukohustuslase vastuväited ning ei põhjenda vastuväidetete mittearvestamist. Sellist otsust ei saa kaebaja seisukoha kohaselt lugeda motiveeritud otsuseks. Koormav haldusakt peab sisaldama eluliste asjaolude kirjeldust, millest peab otseselt või kaudselt olema tuletatav haldusorgani tegevuse vastavus mitte üksnes konkreetsele õiguaslikule alusele, vaid ka seaduse mõttele ja eesmärgile. Lõpliku tolliväärtuse määramise edasilükkamisel arvutatakse tasumisele kuuluda võiv maksusumma küll Tolli andmebaasis oleva kaubapositsiooni ühikuhinnast lähtudes, kuid Toll peab kaebajale põhjendama, millise perioodi jooksul Tolli poolt nimetatud hinnaga tehinguid on tehtud, mitme tehingu puhul Tolli selline hind kajastub või millistele muudele andmetele tuginedes Toll sellist hinda nimetab. Samuti seda, millise kategooria ja kvaliteedinõuetele vastava polüetüleeniga on Tolli poolt aluseks võetud kaubapositsiooni ühikuhinna puhul tegemist. Kaebaja palub tähelepanuta jätta Tolli viide sellele, et deklaratsioonidel ei ole viidatud kauba mittevastavusele kvaliteedinõuetele. Selleks puudus õiguslik alus, kuna vastavaid asjaolusid ei esitata mitte deklaratsioonis vaid muudes sh saatedokumentides. Vastavad dokumendid on kaebaja Tollile ka esitanud. Seejuures kaebaja ei saa esitada Tollile tõendeid pretensioonide esitamise kohta kauba mittevastavuse kohta, kuna kaebaja oli teadlik sellest, millised võivad olla kõikumised kauba kvaliteedis ning ostis kauba just seetõttu madalama hinnaga. Kaebajal puudus alus pretensioonide esitamiseks müüjale. Kaebaja märgib, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmägi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seejuures toob kaebaja välja Riigikohtu seisukoha, et „diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult 3 motiveeritud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-49-05). Toll ei ole oma otsuses motiveerinud, millistelele asjaoludele tuginedes ta tagatissumma tasumist nõuab ning millistest huvidest Toll lähtub. Samuti ei saa põhjalikuks motiveerimiseks lugeda Tolli argumenti, et tal on kahtlus, et deklareeritud kauba väärtus võib olla madalam kauba tegelikust tolliväärtusest ning sellest tulenevalt võib tasumisele kuuluv maksusumma olla suurem kui deklareeritud maksusumma. Kaebajale ei ole teada, mida Toll on ette võtnud ülalnimetatud kahtluse kõrvaldamiseks, et deklareeritud kauba väärtus võib olla madalam kauba tegelikust tolliväärtusest. Toll ei ole kaebajale teadaolevalt kauba suhtes ekspertiisi teostanud. Kaup kontrolliti Tolli poolt ja lubati vabasse ringlusesse. Tänaseks on kaup vastavalt oma väärtusele realiseeritud. Toll on rikkunud haldusmenetluse proportsionaalsuse põhimõtet nõudes tagatisraha ning samas mitte põhjendades, milliste toimingutega ja millise aja jooksul selgitatakse välja kaebaja poolt tasumisele kuuluv maksusumma ning millises summas tollivõla tekkimist Toll võimalikuks peab. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 8). Tulenevalt eeltoodud asjaoludest nähtub kaebaja arvates, et vaidlustatav otsus ei vasta haldusakti õiguspärasuse nõuetele. Vastavalt ÜTS artikkel 29 lg 1 imporditud kauba tolliväärtus on tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstav hind. Kaebaja deklareeris kauba vastavalt tehinguväärtusele ning seda ei ole Toll vaidlustanud. Tehinguväärtuse kinnistamiseks on kaebaja esitanud Tollile vastavad lepingud. Kaebaja on nimetatud hinna ka müüjale tasunud. Vastavalt ÜTS artikkel 190 lg-le 1 nõuab toll tagatist juhul kui ta leiab, et tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud aja jooksul ei ole kindlustatud. Toll ei ole põhjendanud, millel tuginedes ta leiab, et tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud aja jooksul ei ole kindlustatud. Kaebajal puuduvad maksuvõlad ning tema poolt Tollile esitatud andmed on tõesed. Kaebaja tasus lepingu alusel kauba müüjale 500 USD/tonni kohta. Arvelduste aluseks oli valuutakurss 1 USD = 11.68 Eesti kr. Seega ühe kilogrammi deklareeritud polüetüleeni hind on 5.64 kr. Deklareeritud polüetüleeni hind on põhjendatud, kuna tegemist oli kvaliteedile mittevastava polüetüleeniga ning laojääkide realiseerimisega, mis võimaldas müüa imporditud polüetüleeni deklareeritud hinnaga. Kaubakoodiga 39012090 tähistatakse polüetüleenidest „muud“, mis tähendab, et imporditava polüetüleeni kvaliteet ja koostis võib kõikuda. Kaebaja seisukoht on, et ta on deklareerinud kauba õigesti, vastavalt seadustele ning müügilepingule ning, et ta on deklareeritud tehinguväärtusele vastava summa ka reaalselt tasunud. Tollil puudub seadusest tulenev pädevus muuta oma tagatise määramise otsust kehtestades peale kauba vabasse ringlusesse lubamist suurema tagatissumma. Kauba vabasse ringlusse lubamisel lõpliku tolliväärtuse või lõpliku maksusumma määramise edasilükkamisel on tingimuseks imporditollimaksule 100%-se tagatise esitamine (Rahandusministri määrus nr 94 tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise kord ja tagatisumma määramise ja arvutamise alused. RTL 2004,50,874 § 57 lg 2). Tagatise saab määrata ainult tingimusel, et kaup ei ole veel vabasse ringlusse lastud. Vastupidisel juhul kaoks ära tagatise määramise mõte. Samuti 4 riivaks selline tõlgendus ja sätte kohaldamine põhisseaduslikke proportsionaalsuse ja õigusselguse printsiipe. Täiendava tagatissumma määramine summas 37 908,00 kr ei ole põhjendatud. Kaebaja rõhutab seejuures asjaolu, et juba esimese tagatissumma määramise ajal (11.01.2005.a.) pidid Tollile teada olema kõik asjaolud, millest tulenevalt tagatis summas 317 400,00 kr määrati. Täiendavalt ei ole selgunud ühtegi asjaolu, mis annaks Tollile õiguse muuta tagatissumma suurust, lisaks sellele ei ole Toll viidanud ka ühelegi seadusest tulenevale alusele, mis annaks Tollile õiguse tagatissummat peale kauba vabastamist ja realiseerimist maksumaksjale kahjulikumas suunas muuta. Tolli otsus on ka sellest tulenevalt õigusvastane ja motiveerimata. Kaebaja on seisukohal, et Tolli tegevus rikub hea halduse põhimõtet ning Toll on ületanud oma pädevust. Maksu- ja Tolliamet tunnistas oma 17.03.2005.a. vaideotsusega tolliinspektuuri 11.01.2005.a. tagatise määramise otsuse nr EEM1/01 täielikult kehtetuks. Vastavalt HMS § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni. Seadusest ei tulene haldusorgani volitust omal algatusel samadel alustel uusi asjaolusid välja toomata kehtestada uus koormav haldusakt. Vaatamata kaebaja 22.03.2005.a taotlusele ei tagastanud Toll kehtetu haldusakti alusel tasutud raha vaid tegi uue otsuse, millega ta ei ole sisuliselt lisanud ühtegi õiguslikku alust ega faktilist asjaolu, millega oleks põhjendatud tagatise määramine. Vastavalt tolliseaduse § 63 lg 1 kui tollivõlg on lõppenud või seda ei saa enam tekkida, vabastatakse tagatis asjaomase isiku kirjaliku taotluse alusel kümne päeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast. Samuti
Tollil puudub haldusmenetluse üldpõhimõtetest lähtuvalt õigus hoida kinni maksukohustuslase rahalisi vahendeid kehtetu haldusakti alusel. Toll oleks pidanud kaebaja raha tagastama hiljemalt 02.04.2005.a. Antud juhul Toll seda ei teinud ning samuti ei vastanud Toll kaebaja taotlustele ega teavitanud kaebajat vastavatest muudest asjaoludest. Vastavalt
lg 2 kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud tasuma tähtpäevaks tasumata summalt intressi. Intressimäär on vastavalt
Kaebaja taotleb maksuhaldurilt kaebaja kasuks instressi välja mõistmist perioodi 02.03.2005.a. (kohtu märkus: 02.03.2005.a. asemel peaks olema 02.04.2005.a.) kuni 13.04.2005.a. eest summas 2094.84 krooni (11päeva * 0,06% 317 400 kroonist). 21.03.2006.a. suurendab kaebaja intressinõuet 82 841,40 kroonini arvestatuna intressi 0,06% päevas 317 400 kroonist alates kupäevast 11.01.2005.a. kuni 21.03.2006.a. (k.a). Kaebaja taotleb: 1) täielikult Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.04.2005.a. tagatise määramise otsuse nr 235 seoses lõpliku tolliväärtuse määramise edasilükkamisega, tühistamist; 2) Ettekirjutuse tegemist tagatissumma 317 400,00 krooni tagastamiseks kaebajale ning intresside tasumiseks maksukohustuslase summas 82 841,40 krooni. 3) Taotleb vastustajalt välja mõista õigusabi kulude katteks kokku 42 326,60 kr vastavalt arvetele (tlk 164- 167) ja tasutud riigilõiv maksekorraldusega Hansapanka 11.07.05.a. nr 425 summas 5000 kr (tlk 10). 5 VASTUSTAJA SELETUSED JA SEISUKOHT
lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, jälgides seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur ei ole tagatise määramise otsust vastu võttes järginud
Sealjuures pole Tallinna Tolliinspektuur arvestanud maksukohustuslase vastuväidetega ja seepärast on ka Maksu- ja Tolliamet oma 17.03.2005.a. vaideotsusega tühistanud esimese so 11.01.2005.a. tagatise määramise otsuse. Vastustaja leiab, et kaebaja selline väide on väär. Nimelt tühistati nimetatud tagatise määramise otsus üksnes põhjusel, et motiveering ei olnud piisav, mitte aga põhjusel, et sellise otsuse tegemist tinginud asjaolud oleksid puudunud. Kõik otsuse vastuvõtmist tinginud faktilised asjaolud esinesid nii 11.01.2005.a. tagatise määramise otsuse tegemisel, kui ka 13.04.2005.a. otsuse tegemisel. 11.01.2005.a. tagatise määramise otsuse tegemisel oli aluseks võetud sama liiki kauba import, millel viitab ka otsuse lisalehel sisalduv viide GAZExport arvele nr 020/89, kuid puuduvad selgitused, miks on aluseks võetud just see arve. Seega faktilised asjaolud esinesid, kuid neid ei olnud otsuses selgitatud. Kaebaja väide, et ka tänaseks ei ole Tollile selgunud ühtegi uut asjaolu võrreldes 11.01.2005.a. on asjakohatu, kuna järelkontroll kaebaja poolt imporditud kauba osas alles käib ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi Põhja MTK) tegeleb kaebaja poolt imporditud kauba tegeliku tolliväärtuse väljaselgitamisega. Ent faktilised asjaolud, mis tingisid Tolli kahtluse tolliväärtuse ebaõigsuses ning seetõttu ka tagatise määramise otsuse vastuvõtmise, esinesid nii 11.01.2005.a. otsuse kui ka vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal. Vastustaja seisukoha kohaselt on väär kaebaja väide, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist Tolli diskretsiooniotsusega. Juba Maksu- ja Tolliameti 17.03.2005.a. vaideotsuses märgitakse, et viide EÜ Nõukogu määrusele 2913/92EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik artiklile 190 lg 1 ei ole antud juhul tagatise määramise otsuses asjakohane. Selle asemel tuleb kohaldada EÜ Komisjoni määruse 2454/93/EMÜ (edaspidi ÜTSRS), millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele 2913/92EMÜ, millega kehtestatakse ÜTS, art 248 lg 1 teine lause sätestab, et kui toll on seisukohal, et tollikontrolli tulemusena võib impordimaksu summa olla suurem kui deklaratsiooni andmete põhjal kindlaks määratud summa, nõuab toll tagatise esitamist, mis on piisav deklaratsiooni andmete põhjal kindlaks määratud summa ja hiljem tasumisele kuuluda võiva summa vahe tasumiseks. Seega on täidetud ÜTSRS art 248 lg 1 teise lause rakendamiseks vajalikud tingimused ning otsuse puhul ei ole tegemist kaalutlusõigusel põhineva haldusaktiga, kuna ÜTSRS art 248 lg 1 teisest lausest tulenevalt on teatud tingimuste esinemisel tollil kohustus nõuda tagatist. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et otsus on Tolli poolt motiveerimata ning tugineb pelgalt kahtlustel, et deklareeritud kauba tolliväärtus võib olla madalam kauba tegelikust tolliväärtusest ning sellest tulenevalt võib tasumisele kuuluv maksusumma olla suurem kui deklareeritud maksusumma. Tallinna Tolliinspektuur on oma tagatise määramise otsuses nr 235 toonud välja asjaolu, et kaebaja poolt tollideklaratsiooniga I1939 11/01/2005 6 deklareeritud kauba tolliväärtus on ligi kolm korda väiksem, kui hinnatava kauba ligikaudu samas koguses (106 000 kg) ja samal ajal (imporditud 21.12.2004.a.) samas riigis (Venemaa) asuva tootja poolt ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müüdud polüetüleeni (kaubakood 39012090) tehinguväärtus (14,08 kr/kg). Nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Põhja MTK leiavad, et selline motiveering on piisav. Kaebaja väitel ei ole toll arvestanud otsuse vastuvõtmisel kaebaja vastuväidetega ning tegelikkuses esinevate asjaoludega, millega maksukohustuslane on võimalikku hinnaerinevust põhjendanud. Kaebaja heidab Tollile ette, et põhjendusena on toodud üksnes ülaltoodud näide, kuid ei ole ära näidatud, millise kvaliteediga kaubaga oli antud juhul tegemist. Vastustaja ei ole eeltooduga nõus ning märgib, et kaebaja ei ole varasemates vaidemenetlustes ega ka kaebusele lisanud selliseid dokumente, mis kinnitaksid tema väidet, et tegemist ei ole kvaliteetse kaubaga. Kuna tegemist on alles tagatise määramisega, millele järgneb tollikontroll, siis ei olnud Tollil ka sellist kohustust kontrollida kas tegemist on madalama kvaliteediga kaubaga või mitte. Põhja MTK leiab, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ning kaebuses toodud selgitused, et tegemist on madalama kvaliteediga polüetüleeniga, ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja väitel ei saanudki kaebaja sellist deklaratsiooni esitada, kust nähtuks kauba mittevastavus kvaliteedinõuetele, kuna selleks puudub õiguslik alus. Kaebaja sõnul ei esitata selliseid asjaolusid mitte kaubadeklaratsioonis vaid muudes sh saatedokumentides. Vastustaja on seisukohal, et selliseks väiteks ei ole alust. Juhul kui kaup ei ole kvaliteetne, lisatakse koheselt deklaratsioonidele kvaliteeti näitavad dokumendid. Kaebaja seda ei teinud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide nagu oleks pidanud Toll tegema kaubale ekspertiisi selle kvaliteedi kindlaksmääramiseks on meelevaldne tõlgendus rahandusministri määruse nr 94 tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise kord ja tagatisumma määramise ja arvutamise alused § 57 ja sellest sättest ei selgu Tolli kohustust teha kauba suhtes eelnevalt ekspertiis. Liiatigi veel olukorras, kus Tollile ei olnud teada asjaolu, et tegemist võiks olla madala kvaliteediga kaubaga. Kaebaja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et tegemist oleks ebakvaliteetse polüetüleeniga. Varem ei ole Tollile esitatud ka kvaliteedisertifikaate, mis on lisatud kaebusele. Seejuures nimetatud sertifikaadid ei kinnita kaebaja väiteid kvaliteedi osas, kuna tegemist on saatedokumentidega ning millel olevad kvaliteeditunnistuse numbrid on loetamatud. Samuti ei leia Põhja MTK mittekvaliteetsusele viitavaid asjaolusid kaebaja poolt esitatud Sehestedter AG ja OÜ Pigmalion vahel sõlmitud müügilepingust nr 01-PG/2004 ega ka Sehestedter AG poolt OÜ-le Pigmalion esitatud arvetest nr 320 ega SVL Activ Trading LTDle saadetud kirjast ning Läti Vabariigi tolliasutuse poolt edastatud kaubaveo saatelehtedelt ega Cramer LTD ja Sehestedter AG vahel sõlmitud lepingust. Samuti ei käsitleta polüetüleeni mittekvaliteetsuse küsimust OÜ Pigmalion ja OÜ Trans-Akva vahelistes müügilepingutes. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et viimati nimetatud lepingu järgi oli lubatud mittekvaliteetse kauba kogus üldkogusest 25-35%, kuid kaebaja väitel on kogu kaup mittekvaliteetne. 7 Seda, et hinnaerinevus ei saa olla tingitud kauba mittekvaliteetsusest kinnitab vastustaja seisukoha kohaselt ka asjaolu, et üheski teisest kaubadokumendist, peale Sehestedter AG ja OÜ Pigmalion vahel sõlmitud lepingu, ei leidu viidet kauba mittekvaliteetsusele. Seda kas nii madal hind oli põhjendatud mingitel muudel asjaoludel, selgitab järelkontroll. Vastustaja on nõus, et ÜTS artikkel 29 lg 1 kohaselt on imporditud kauba tolliväärtus tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajadusel korrigeeritud vastavalt ÜTS artiklitele 32 ja 33, nagu on märkinud kaebaja. Tegemist on toliväärtuse määramisega imporditud kauba tehinguväärtuse meetodil. Ent lisaks selisele meetodile on Tollil võimalik kasutada tolliväärtuse määramiseks ka identse kauba tehinguväärtuse meetodit (ÜTS art 30 lg 2a), sarnase kauba tehinguväärtuse meetodit (ÜTS art 3 lg 2b), ühikuhinnal põhinevat tuletatava väärtuse meetodit (ÜTS art 30 lg 2c), arvutatud väärtuse meetodit (ÜTS art 30 lg 2d), kättesaadavate andmete alusel määratava väärtuse meetodit (ÜTS art 31) ja ühikuväärtuse süsteemi (ÜTS § 36). Nimetatud meetodite näol on tegemist hierarhilise süsteemiga. Järgmise meetodi kasutamisele võib Toll asuda siis, kui ta on teinud omalt poolt kõik, et eelmise meetodi alusel tolliväärtus kindlaks määrata. Kui Tollil on põhjendatud kahtlus pärast lisateabe saamist või vastuse puudumisel kauba deklareeritud väärtuse õigsuses nagu antud juhul oli, siis võib järeldada, et kauba tolliväärtust ei saa tehinguväärtusel kindlaks määrata ning tolliväärtuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutusele võtta järgmine meetod. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja etteheide, et Toll ei ole vaidlustanud deklareeritud tehinguväärtust on mõistetamatu, kuna Toll on avaldanud oma kahtlust tehinguväärtuse õigsuse osas vaidlustatud tagatise määramise otsusega ning see fakt on kaebajale teada. Kaebaja tõlgendus, et polüetüleenidest alamrubriigi „muud“ all (kaubakood 39012090) tähistatakse polüetüleenid, mille koostis ja kvaliteet võivad kõikuda on meelevaldne. Vastustaja on seisukohal, et alamrubriigi „muud“ all (kaubakood 39012090) tähistatakse polüetüleen, mis oma omadustelt ei kvalifikatseeru teiste polüetüleenide kaubakoodide alla (mh mittekvaliteetne), kuid ainuüksi sellise kaubakoodiga tähistus ei tähenda, et tegemist on ebakvaliteetse polüetüleeniga. Kaebaja arvates ei ole põhjendatud Tolli tuginemine ühele tehingule, mille kohta Toll ei põhjenda, millistel asjaoludel see tehing on tehtud ning mis oli nimetatud tehingu imporditud polüetüleeni koostis ja kvaliteet. Vastustaja selgitab siinjuures, et tagatise määramine on abinõu, tagamaks tollimaksu tasumine deklarandi poolt juhul, kui kontrolli tulemusel selgub, et tollimaks, mis tegelikult tasumisele kuulub, on suurem kui deklareeritud tollimaks. Sellise otsuse eelduseks on Tolli kahtlus, et kontrolli tulemusel võib tollimaksu summa osutuda suuremaks ning selline kahtlus on kooskõlas ÜTSRS art 248 lg-ga 1. Tagatise määramise otsuse tegemisel ei peagi Tollil olema teada kõik deklareeeritud kaubaga ning sellega tehtud tehingute asjaolud, kuna alles peale sellise otsuse tegemst algab Tolli poolne järelkontroll, mille käigus tuvastatakse kõik kauba väärtust mõjutavad asjaolud. Järelkontrolli lõppedes määratakse, kas täiendavalt tasumisele kuulub tollimaks või tagastatakse tagatissumma. Viidatud tehing on üksnes kahtluse tekkimise aluseks – Tolli kahtlus tehinguväärtuse õigsuses. Kaebaja viide asjaolule, et Tollile pidid olema kõik tagatise määramist tinginud asjolud teada juba 11.01.2005.a. otsuse nr EEM1/01 tegemisel on asjakohatu. Vastustaja hinnangul ajab 8 kaebaja omavahel segamini tollimaksu määramise ning tagatise määramise. Viimasel juhul piisab siiski põhjendatud kahtlusest, et tasumisele kuuluv tollimaks võib osutuda tollikontrolli tulemusel suuremaks, kui esialgselt deklareeritu. Tollil ei ole ega peagi olema sel hetkel teada kõik asjaolud kauba tegeliku tolliväärtuse määramiseks. Selle kindlaks tegemiseks viibki toll läbi täiendava kontrolli. Tagatise suuruse erinevus tuleneb sellest, et tagatise määramise otsuse nr EEM1/01 tegemisel on võetud tagatissumma arvestuse aluseks 20.12.2004.a. GAZExport arve nr 020/89, kuid tagatise määramise otsuse nr 235 tegemisel on aluseks võetud aga Tolli andmebaasis olev kaup, mis oli imporditud sama kaubakoodiga 39012090, samast riigist, samal ajal ning mille ühikuhinnaks oli andmebaasis 14,08 kr/kg. Kuna tegemist on täiesti uue otsusega, mitte esimese otsuse muutmisega nagu on ekslikult arvanud kaebaja, on iseenesest mõistetav, et Toll hindab uue otsuse vastu võtmisel sel hetkel esinevaid faktilisi asjaolusid uuesti. Samuti ei pea Toll uue otsuse tegemisel lähtuma eelmise otsuse tegemisel arvutuse alusteks olevatest andmetest. Erinevatest alustest lähtumine tingis ka erineva tagatissumma suuruse. Vastustaja palub OÜ Trans-Akva kaebus jätta rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.04.2005.a. tagatise määramise otsus nr 235 jõusse, kuna vaidlustatud tagatise määramise otsus on õiguspärane, antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas ning kaebuse esitaja väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Õigusabitasu on liialt suur ja arve nr 157 puudutab vaidemenetlust ning mitte kohtumenetlust. Kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele, siis ei kuulu hüvitamisele tekkinud kohtukulu. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1) Kaebaja suhtes on MTA Tallinna Tollinspektuur (edaspidi MTA TI) teinud tagatise määramise otsuse 01.11.2004.a. (tlk 13-15) , mis tunnistati kehtetuks MTA vaideotsusega 17.03.05.a. nr 35-1 (tlk 22-25). 22.03.05.a. esitas kaebaja MTA-le taotluse tagastada tagatisena tasutud tagatis summas 317, 400,00 kr (tlk 26) . MTA TI koostas uue tagatise määramise otsuse nr 235 13.04.2005.a. (tlk 27- 29). Otsusele oli lisatud tagatissumma arvestus (tlk 30). 12.05.05 esitas kaebaja sellele otsusele vaide ja vaie jäeti rahuldamata 27.06.05.a. MTA otsusega nr 6-1/126-1 (tlk 38-40). Vastavalt Rahandusministri 25.05.05.a. määrusega nr 40 „Rahandusministri 19.01.04.a. määruse nr 9 „Maksu-ja Tolliameti põhimäärus“ muutmine „ § 1 p-le 9 täidab MTA TI ülesandeid alates 01.07.05.a. MTA Põhja Maksukeskus (Põhja MTK). 2) Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et
lg 3 kohaselt tuleb maksuhalduril viia läbi maksumenetlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus, mis piirab isiku põhiõigusi (nagu 9 omandiõigus ja ettevõtlusvabadus) peab olema põhjalikult motiveeritud.
Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kui vaidlustatud otsus on õigusvastane, siis õigusvastane haldusakt rikub tema õigusi. Iga õigusvastane haldusakt rikub selle adressaadi õigusi, sh võib rikkuda kaebaja põhiseaduslikku õigust õiguspärasele haldusele. Põhiseaduse § 13 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigi omavoli eest ning § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. 3) Vastustaja leiab, et tagatise määramise otsuse vastuvõtmisel on järgitud
Ta möönab, et Tallinna TI esmase otsuse tegemisel ei olnud motiveering piisav, kuid otsuse tegemist tingivad asjaolud on eksisteerinud algusest peale ja ei ole ära langenud. Kohus uurinud väiteid ja kaebuse materjale leiab, et nõustuda tuleb vastustajaga selles, et tagatise määramiseks tingivad asjaolud olid faktiliselt olemas 11.01.05.a. otsuse tegemise ajaks. Tagatise määramisel lahendati küsimust, kas TI oli õigustatud OÜ Trans –Akva poolt tollideklaratsiooniga I1939 11/01/2005 deklareeritud kauba tolliväärtuse ligi kolmekordse väiksemat summat arvestama, kui tollil olid andmed, et hinnatava kaubaga ligikaudu samas koguses ja samal ajal samas riigis asuva tootja poolt ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müüdud polüetüleeni (kaubakood 3901209090) tehinguväärtus. TI tegi tagatise määramise uue otsuse ja täpsustas oma seisukohta põhistuses sisus. See asjaolu, et tollil olid andmebaasis võrdluseks materjalid olemas, oligi faktiliseks asjaoluks, mis ei muutunud. Kui esmasest otsusest ei tulnud üheselt selgelt välja, mis on põhjendatud kahtluse sisuks (põhjuseks oli viitamata jätmine andmebaasi võrdlusmaterjali faktile), siis vaideotsusega 11.01.05.a. otsus tühistati. 13.04.05 tagatise määramise otsuses nr 235 selgitati, et kui tollil on kahtlus tollideklaratsiooniga deklareeritud kauba tolliväärtuses, siis võib tolliväärtuse lõplikul määramisel tasumisele kuuluda võiv summa olla suurem, kui deklareeritud tolliväärtuse alusel määratud maksusumma. Otsuses viidatakse konkreetselt Trans-Akva OÜ poolt tollideklaratsiooniga I1939 11/01/2005 seotud kaubale. Kahtluse põhjuseks märgitakse, et selle deklaratsiooniga deklareeritud kauba tolliväärtus on ligi kolm korda väiksem, kui hinnatava kaubaga võrdluses olev ekspordiks müüdud polüetüleeniga tehtud tehinguväärtus ja märgitakse valem tagatissumma arvutamiseks. Haldusakti tühistamine ei pruugi tähendada, et tagastusnõue on põhjendatud ning kuulub tagastamisele, Haldusmenetluse seaduse § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja hinnang, et haldusakt on õigusvastane ja põhjendamata, ei ole haldusakti tühisuse aluseks. HMS § 63 lg 2 loetleb tühisuse alused ammendavalt ja käesolevalt ei ole kaebaja nimetanud tühisuse aluseid. Kohus kontrollinud kaebaja ja vastustaja seisukohti nõustub vastustajaga, et Tollile ei ole käesoleva ajani esitatud andmeid, mis võiksid vaidlustatud otsust muuta. Imporditud kauba osas kestab järelkontroll ja Põhja MTK tegeleb kaebaja poolt imporditud kauba tegeliku tolliväärtuse väljaselgitamisega. Asja materjalidest nähtub, et ei ole ära langenud faktilised asjaolud, miks toll leidis, et tolliväärtus on määratud ebaõigesti. Kuna toll tuvastas tingimused, millele tuginedes saab ta väita, et tal lasub kohustus nõuda tagatist, siis selles mõttes tal ei ole võimalik loobuda kontrollinõudest. Maksuasjades on Riigikohus korduvalt osundanud sellele, et maksu tagastamise peatamiseks ei piisa ebamäärastest kahtlustest ning enammakstud maksusumma tagastamine ei takista kriminaalmenetlust. ( Näiteks RK HK otsus haldusasjades nr 3-3-1-18-03; 3-3-1- 19-03; 3-3-1-3603). Kuigi tollil on õigus mitte kohustus määrata tagatis ning ta ei saa tegutseda üksnes ebamäärase kahtluse korral, ei ole siin haldusakti andmisel põhjuseks nn ebamäärane kahtlus, vaid toll esitas selle 10 kahtluse sisu. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et motiveerimisel oleks pidanud üksikasjaliselt ära märkima, missuguse isiku andmetega tehakse võrdlus. Kohus leiab, et tollil oli peale kontrolli teostamist alus nõuda jätkuvalt tagatist ja ta motiveeris oma seisukoha uue otsusega. Vastustaja on põhistanud oma haldusaktis, et EÜ Komisjoni määruse 2454/93/EMÜ (edaspidi ÜTSRS), millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele 2913/92EMÜ, millega kehtestatakse ÜTS, art 248 lg 1 teine lause sätestab, et kui toll on seisukohal, et tollikontrolli tulemusena võib impordimaksu summa olla suurem kui deklaratsiooni andmete põhjal kindlaks määratud summa, nõuab toll tagatise esitamist, mis on piisav deklaratsiooni andmete põhjal kindlaks määratud summa ja hiljem tasumisele kuuluda võiva summa vahe tasumiseks. Toll täitis ÜTSRS art 248 lg 1 teise lause rakendamiseks vajalike tingimuste tuvastamisega, et tollil on tingimuste esinemise tõttu kohustus nõuda tagatist. Toll on õigesti põhistanud oma vaidlusalust otsust ka läbi muude õigusnormide ja kohus neid siinkohal ei korda. Tagatise määramise otsuses nr 235 märgitakse, et kaebaja poolt tollideklaratsiooniga I1939 11/01/2005 deklareeritud kauba tolliväärtus on ligi kolm korda väiksem, kui hinnatava kauba ligikaudu samas koguses (106 000 kg) ja samal ajal (imporditud 21.12.2004.a.) samas riigis (Venemaa) asuva tootja poolt ühenduse tolliterritooriumile ekspordiks müüdud polüetüleeni (kaubakood 39012090) tehinguväärtus (14,08 kr/kg). Seega on kaebuse esitajale antud teada, missugusel põhjusel alustati kontrolli. Kaebaja sai esitada oma selgitused ja põhjendada hinnaerinevus. Kauba läbivaatuse akt koostati ja kontrolliti kauba kogust, markeeringut, päritolu ja toll ei tuvastanud deklareeritu ja saatedokumentide rikkumist. See ei samastu aga deklareeritu tolliväärtuse õigsuse kontrolliga. Käesoleva ajani ei ole tollile esitatud dokumente, mis kinnitaks, et tegemist ei ole kvaliteetse kaubaga. Toll hindas kaebaja deklaratsiooni andmeid ja tegi võrdluse sama riigi võrdluseks sobiva kaubaga. ÜTSRS § 248 lg 1 teise lause kohaselt oli tollil õigus otsustada, et tollikontrolli tulemusel võib osutuda impordimaksu summa suuremaks, kui deklaratsiooni andmed seda näitasid. Kui deklaratsiooni põhjal kindlaks määratud summa on väiksem, siis nõuab toll tagatise esitamist. Järelkontroll selgitab välja kõik asjaolud täpsema tollimaksu määramiseks, ehk tolli kahtlusel on konkreetne sisu. Kaebuse arutamise ajaks ei esitanud kaebaja kohtule täiendavaid tõendeid ja puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid kaebaja seisukohta, et tegemist ei olegi kvaliteetse kaubaga. 12.05.05.a. vaidemenetluse käigus esitas kaebaja kvaliteedi sertifikaadi ärakirja koos SLV Activ Trading LTD kirjaga OÜ-le Trans Akva. Esitatud on ka lepingud nr 01-PG/2004 OÜ Pigmalion ja Sehestedter AG vahel, viimase arve OÜ-le Pigmalion ning PAO Kazanorgintez kiri SLV Activ Trading Ltd-le . Kaebaja oli menetluses esitanud vaid nimetatutest arve . Tagatise määramise otsuses nende osas seisukohta võtta ei saanudki. Vastab tõele kaebaja väide, et kaup on vahetanud omanikku tollilaos ja vastustajal on selle kohta kogutud järgmised andmed: 06.01.05.a. Sehesteder AGOÜ Pigmalion; 10.01.05.a. OÜ Pigmalion –OÜ Trans –Akva. Sehesteder AG ostis polüetüleeni omakorda Cramer LTD-lt . Kauba kohta esitati 7 erinevat deklaratsiooni ja neis ei ole viidet, et tegemist on mittekvaliteetse kaubaga või liigitunnustelt erineva kaubaga. Kui kaup ei ole kvaliteetne, siis deklaratsioonidele saab lisada kvaliteedi kohta kehtivad dokumendid. Rahandusministri määruse nr 94 „Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise kord ning tagatissumma määramise ja arvutamise alused „ (edaspidi Määrus) § 57 ei tulene nõuet teostada kauba ekspertiisi. Määruse § 57 kohaselt kauba vabasse ringlusesse lubamisel lõpliku tolliväärtuse või lõpliku maksusumma määramise edasilükkamisel esitatakse üksiktagatis. Sama paragrahvi lg 2 alusel on kauba vabasse ringlusse lubamisel lõpliku tolliväärtuse või maksusumma määramise edasilükkamisel tingimuseks impordimaksule 100 %-lise tagatise esitamine. Kauba mittekvaliteetsust 11 kaebaja ei tõendanud ja toll tegutses neil andmetel, mis nähtus dokumentidest. Kaebaja esitas lepingu 01-PG/2004 Sehestedter AG ja OÜ Pigmalion vahel ja selle p 1.1. näitab, et müüja müüb ostajale polüetüleeni, mark 15813/020 ja et see on laojääk kahjustusega 25-35 % koguses 96 tonni; Polüetüleeni mark 15813-003 laojääk kahjustusega 25-45% koguses 96 tonni. Leping esitati kohtumenetluses ja mitte varem. Kauba ebakvaliteetsust sellest ei järeldu. Nn kvaliteedisertifikaadid puudusid. Esitatud dokumentide numbrid ei olnud loetavad, väljaandmise aeg on selgusetu, sest puudub. Loetav on märge, et kaup vastab kvaliteedi osas kehtivatele NSVL standarditele ja spetsifikatsioonidele ja kaupa võib eksportida. Dokumenti nimetatakse saatedokumendiks ja mitte kvaliteeditunnistuseks. Toll kogus ka teisi andmeid. Arvest Sehestedter AG OÜ-le Pigmalion nr 320 ja SVL Activ Trading LTD poolt OÜ-le Trans – Akva saadetud kirjast ning OAO Kazanorgintez SVL Activ Trading Ltd-le saadetud kirjast ei selgunud, et polüetüleen on ebakvaliteetne. Kirjades märgitakse ka mitte laojääki vaid viidatakse I ja II sordi polüetüleeniga, märge kahjustatud kaubast puudub. Uuritud ostu-müügi lepingud ei viita kauba kvaliteetsuse küsimustele. Toll võis aru saada vaid selgitust, et 25-35% kauba üldkogusest on lubatav kvaliteedinõuetest kõrvalekaldumisega. Kuid tõendeid, et kaup oleks olnud mittekvaliteetne, ei esitatud. Kaebaja väide, et kogu kaup oli mittekvaliteetne, ei saa vastata tõele. Kaebaja ei leia, et müüja rikkus lepingutingimusi või et oleks esitatud lepingukohaseid pretensioone. Vastustaja hindas mitmeti neid asjaolusid ja jäi õigesti seisukohale, et kaup oli vastavuses polüetüleenile seatud kvaliteediga ja hind on turuhinnast määratud madalamana. Järelkontrolli käigus selgub, kas madalam hind oli tingitud muudest ja seni nimetamata põhjustest. Tollil on õigus kasutada tolliväärtust määrata mitmel meetodil ja ta kontrollib iga järgmist meetodit siis, kui on teinud omalt poolt kõik, et eelmise meetodi alusel tolliväärtus määrata. ÜTS art 29 alusel lähtus toll deklareeritud on tehinguväärtusest, kuid ta ei pea seda aktsepteerima. ÜTSRS art 181 a ja sama artikli lõikes 2 ettenähtud korraga toll leidis, et tal tekkis kahtlus, ta võis paluda lisateavet vastavalt artikkel 178 lõikele 4. Enne lõpliku otsuse tegemist kahtluse säilimisel ta teatab asjaomastele isikutele oma põhistused ja annab võimaluse vastuväideteks. Käesolevalt on toll teavitanud faktist, et ta ei usalda deklareeritu õigsust ja algatas järelkontrolli. Järelkontrolli lõppemisel määratakse kas täiendav tasumisele kuuluv tollimaks või tagastatakse tagatissumma. Toll on asunud kindlaks tegema imporditud kauba tegelikku hinda ehk määrama tolliväärtust kauba tehinguväärtuse meetodil. Toll võib ka järgnevalt aktsepteerida kaebaja väidet, et kauba hind võib olla mõistlik, kuid toll alles tegeleb tegeliku hinna väljaselgitamisega, milles on arvestatavad kaebaja kõik selgitused. Nõukogu Määruse (EMÜ) nr. 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik 12.10.1992 artikli 78 p 2 kohaselt võib toll pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Juhul, kui ilmnevad uued asjaolud uued asjaolud, võib aktsepteeritud kaubadeklaratsioonide õigsust kontrollida. Antud juhul ilmnesid uued asjaolud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuses on aetud segi tollimaksu määramine ning tagatise määramine. Tagatise määramisel oli tollil tekkinud põhjendatud kahtlus, et tollimaks võib osutuda tollikontrolli tulemusel suuremaks kui oli algselt deklareeritud. Tegeliku tolliväärtuse määramise asjaolud ei olnud sellel hetkel teada. Selle tõttu on tagatise määramise otsuses nr EEM1/01 tegemisel aluseks tagatissumma arvestuse alusena 20.12.04.a. GaZExport arve nr 020/89. Tagatise määramise otsuses nr 235 on aluseks võetud tolli andmebaasis olev kaup, selle import teostati kaubakoodiga 39012090 samast riigist, samal ajal ühikuhinnaga tolli andmebaasis 14, 08 krooni, kaebaja oli deklareerinud kauba ühikuhinnaks 5, 84 kr. Esimesel juhul on aluseks konkreetne arve, teisel juhul andmebaasis olev teave ja toll lähtus muutunud andmetest. 12 Asja arutamisel kohtus piirdus kaebaja kahe põhiväitega,. 1) Kaebaja väidab, et ei ole võimalik enam peale kauba vabasse ringlusesse laskmist teha tagatise määramise otsust 4) Maksuhalduril puudub alus hoida kinni tagatiseks määratud rahasummat, kuna see tulnuks tagastada 10 päeva jooksul vastavalt
S § 63 lg 1 ja
lg 2 tõlgenduses ja kui ta esitas tagastusnõude, siis tulnuks see tagastada hiljemalt kaebaja poolt vastava taotluse esitamise päevaks 22.03.05.a. Toll oleks pidanud vabastama tagatise hiljemalt 02.04.05.a. Ta ei teinud seda ja tal tuleb tasuda intress perioodil 02.03.05 kuni 13.04.05 eest summas 2094, 84 kr (11 päeva x 0, 06 % 317 400 kroonist intressi määrale
21.03. suurendas kaebaja intressinõuet 82 841, 40 kroonini arvestatuna intressi 0,06 % päevas ehk 317 400 kroonist alates 11.01.05- 21.03.06.a. Vastustaja leiab, et taotlust raha tagastamiseks tuleks käsitleda tagastustaotlusena
Kui 22.03.05. esitati taotlus raha tagastamiseks, siis oli tollil aega 30 päeva raha tagastamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et toll teostab tolliväärtuse määramiseks järelkontrolli ja selle tõttu lõplik tolliväärtus ei ole määratud ehkki kaup lubati vabasse ringlusesse. Kui tolliväärtus on määratud, siis vabastatakse tagatis. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuses on juhindutud õigetest alustest ja kaebaja eksib.
märgib ära tagatise vabastamise.
lg 1.1 kohaselt maksuhaldur võib nõuda kauba tollijärelvalve all hoidmisel ja selle vabasse ringlusesse lubamise tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate maksude tagamist. Tagatise esitamine, vabastamine ja kasutamine ning tagatise suuruse arvutamine toimub tollieeskirjades sätestatud korras. Tagatis on kohtu eelpoolnimetatud asjaoludel nõutud õigesti ja vastavuses tollieeskirjadega. Tagatis vabastatakse
Käesoleva ajani ei ole tagatise vabastamise alust tekkinud. Kui tagatis oleks vabastatud, siis
lg 2 alusel teatatakse sellest 10 päeva jooksul käendajale, arvates sama paragrahvi lg 1 asjaolude ilmnemisest. Kui taotlust ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul esitatud, võib maksuhaldur kanda tagatissumma riigieelarvesse. Maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma vabastatakse 10 päeva jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest, välja arvatud kui seaduse või määrusega on ette nähtud teisiti (lg 3). Antud juhul maksukohuslane ei palunud tagatise vabastamist, et kasutada seda teise nõude tagamiseks ( lg 4). Kuid kohus leiab, et tagatist ei ole vabastatud, seda ei vabastatud ka peale esialgse otsuse tühistamist, kuna otsus oli tehtud motivatsiooni veaga, aga faktilised asjaolud kinnitasid, et tagatise vabastamiseks alused puuduvad. Toll selles mõttes ei teatanud tagatise vabastamisest ja tegi uue otsuse, mille alusel tagatissumma on vabastamata.
lg 1 märgitud tagastusnõue tugineb § 33 –le, ehk nõudele, kui maksumaksja on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma ja tal on õigus enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhalduril enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Käesoleval juhul ei ole tagastusnõuet
Märgitu tõttu kohus leiab, et vastustaja ei saanud kaebaja taotlust 22.03.05.a. rahuldada ja ta määras uuesti tagatiseks vajaliku summa suuruse. Vaidementluse läbimine ei ole aga kokkuvõttes takistanud maksumenetluse läbiviimist
lg 3 kohaselt, kuna ta tegi andmete kontrolli ja faktilised alused tagatise määramiseks olid olemas. Samas ei tekkinud aluseid, et tagatis vabastada. Kui kaebaja seisukoht oleks õige, siis kohus leiab, et intresside osas on kaebaja oma 21.03.2006.a. esitatud intrssinõude suurendamisel eksinud intresside arvutamise alguse kuupäevaga (11.01.2005.a.). Vastavalt tolliseaduse § 63 lg 1 kui tollivõlg on lõppenud või seda ei saa enam tekkida, vabastatakse tagatis asjaomase isiku kirjaliku taotluse alusel kümne 13 päeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast. Kaebaja esitas vastavasisulise taotluse Tollile 22.03.2005., mistõttu oleks pidanud kaebaja alustama intresside arvutamist alates 02.04.2005.a. millisel juhul oleks intressi suuruseks 21.03.2006.a. (k.a) seisuga 67 225,32 kr (353 päeva * 0,06% 317 400 kroonist). Kohtu seisukohalt ei kuulu nõue aga rahuldamisele. 5) Vastustaja palub OÜ Trans-Akva kaebus jätta rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.04.2005.a. tagatise määramise otsus nr 235 jõusse. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud tagatise määramise otsus on õiguspärane, antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas ning kaebuse esitaja väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ega riku kaebaja õigusi. Kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele, siis ei kuulu hüvitamisele tekkinud kohtukulu – HKMS § 92 lg 1. Vastustaja kohtukulu hüvitamise nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste kohtunik . 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.