K. eestkostjaks tähtajaga kolm aastat. Kohtu seisukoht Kuulanud ära avaldaja, Narva linna esindaja ja eestkostetava huve kaitsma volitatud isiku seletused, uurinud asja materjale, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Oma seisundi tõttu L.K. vajab tema üle eestkoste seadmist. TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 49 kohaselt vajab L. K. eeskostja määramist. Kohtunik on veendunud, et L. K. on võimalik kontakti saavutada ja ta on võimeline oma tahet eestkoste seadmise kohta avaldama. L.K. selgitas, et ta on nõus eestkoste seadmisega ning G. R. tema eestkostjaks määratamisega. Kohtuistungil toetas Narva Linna esindaja G. R. avaldust ja palus see täielikult rahuldada. G. R. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Huvitatud isikuna kaasatud A.i K. selgitas, et ta ei vaidle vastu, et tema õde G. R. saab isa eestkostjaks. Kohus leidis, et G.R. võib olla määratud eestkostjaks seoses tema isiklike omadustega ja võimetega täita eestkostja kohustusi. Tal on head elamu-ja olmetingimused, ta töötab, varaliselt kindlustatud, praktiliselt terve.
lg 6 järgi kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Vastavalt
eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele PkS § 102 lg 1 järgi kui eestkostja jätab oma ülesandeid täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. Kohus tegi määrus, juhindudes PkS §-dest 92 lg 1-3, 93, 94, 95, 96, 97, 99, 100, 101 lg 1, 102 lg 1 ja 2, 104 p 5, TsÜS §-st 8 ja
§-st 477, 478, 479, 526, 532, 554, 557. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.