3-05-1196/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 6.juunil

1. a. Tallinnas Haldusasja number 3-05-1196(3-1557/03) Haldusasi R.P.i kaebus Justiitsministeeriumilt Ämari Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud 72 000 kr kahju hüvitamiseks ja Ämari Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja R.P., vastustajate Justiitsministeeriumi esindaja Mariko Jõeorg ja Ämari Vangla esindaja Aldi Alev RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teade ja apellatsioonkaebus peavad jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub mõista Justiitsministeeriumilt välja 72 000 kr Ämari Vangla õigusvastase tegevusega kaebaja tervisele tekitatud kahju eest ning kohustada vanglat andma kaebajale uus veresuhkru määramise aparaat(glükomeeter) ja sõrmeaugustamisseade. Kaebaja põeb suhkruhaigust ning tal on vanglas isiklik glükomeeter ja sõrmeaugustamisseade, mida hoitakse arstikabinetis. 26.11.2004.a. märkas kaebaja, et temale kuuluvat glükomeetrit on kasutatud kellegi teise poolt ning sõrmeaugustamisseade ei ole tööreźiimil. Kuna kaebaja kasutas isiklikku sõrmeaugustamisseadet, mida tema teada keegi teine ei saanud kasutada, ei vahetanud ta seadmes iga torke järel nõela, vaid kasutas ühte nõela pikka aega. Kui aga keegi teine kasutas kaebaja glükomeetrit ja sõrmeaugustamisseadet, võis seadmes olev nõel olla koos teise isiku verega, mis võib kaebajale põhjustada nakkuse. Kaebaja sai oma järelepärimisele vangla administratsioonilt ainult ühe mittemidagiütleva vastuse 2.12.2004.a. kuupäevaga; sisulise vastuse, kust selgus, et kaebaja glükomeetrit kasutas vangla meditsiinipersonal, sai kaebaja alles peale kohtule kaebuse esitamist, s.o. rohkem kui aasta hiljem. Kuna vangla administratsioon kaebaja glükomeetri kasutamise küsimust ei lahendanud, ei käinud kaebaja kuni 2005.a. detsembrikuus kohtusse kaebuse esitamiseni oma veresuhkrut mõõtmas, seetõttu võis ta manustada insuliini mitte vajalikul määral, mis võis põhjustada tema nägemise halvenemist. Samuti on probleemi lahendamata jätmisest tingitud närvipinge põhjustanud kaebaja tervisliku seisundi üldist halvenemist, mis väljendub selles, et kaebaja käsi hakkas valutama, arst ütles, et see on tingitud närvidest. Ämari Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Vangla sisekorraeeskirja §-de 58 ja 59 järgi ei ole glükomeeter vanglas lubatud asjade loetelus, seega ei saa kinnipeetav hoida nimetatud seadet eluosakonnas, samuti ei sobi meditsiiniseadet hoida isiklike asjade laos. Vangla meditsiiniosakonnas kasutatakse vere võtmiseks näpu otsast ühekordseid Accu-chek nõelu, mis ostetakse ASst „Surgitech“. Pärast patsiendi näpu augustamist kogutakse need kokku ning hävitatakse. Nõelu ei kasutata korduvalt. Glükomeeter ei puutu verega kokku ja see on korduvkasutatav. Veresuhkru määramiseks pannakse uuritava veretilgaga testriba glükomeetri avasse ja paari minuti jooksul annab seade oma skaalale vastuse veresuhkru väärtusest. Pärast vastuse saamist tõmmatakse testriba välja ja glükomeeter registreerib veresuhkru väärtuse oma mälusse. Ilma testribade ja nende koodita ei ole võimalik glükomeetriga midagi määrata. Testribad koodidega ostetakse samuti AS-st „Surgitech.“ Kaebajal oli Ämari Vanglasse saabudes kaasas oma isiklik glükomeeter ja sõrmeaugustamisseade, aga puudusid meditsiiniosakonna koodiga testribad ja nõelad. Kaebaja glükomeeter asus meditsiiniosakonna puhketoas, kuna kinnipeetav käis oma neljast insuliinisüstist kahte tegemas just seal ja soovis mõnikord väga harva määrata ise oma veresuhkrut. Meditsiiniosakonna juhataja S. S. on suuliselt ja kirjalikul kaebajale selgitanud, et kaebaja isiklikku sõrmeaugustamisseadet on kasutanud ainult kaebaja ning et kaks analüüsi on tehtud kaebaja isiklikus glükomeetris vangla testribadega ja vangla Accu-chek nõeltega. Pärast kaebaja põhjendamatuid süüdistusi pani meditsiiniosakonna juhataja glükomeetri ja sõrmeaugustamisseadme koos kotiga oma kabinetti lukustatud kappi. Nii vangla glükomeeter kui ka kaebaja glükomeeter on töökorras ja veresuhkrut võib iga päev kontrollida, kuid kaebaja ei ole seda soovinud. Ämari Vangla poolt on tagatud kaebajale kõik vajalikud ravimid kõrgenenud vererõhu vastu(kaks erinevat insuliini), samuti on talle koostatud vangla söökla juhataja poolt personaalne menüü ja toitlustamine toimub kindlatel kellaaegadel. Justiitsministeerium palub jätta kaebus rahuldamata, nõustudes Ämari Vangla seletusega. Riigivastutuse seaduse(RVS) § 7 lg 1 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele vaid siis, kui see tekitati õigusvastase tegevusega. Ämari Vangla tegevus oli õiguspärane ning seega on kahju hüvitamise alus välistatud. Kaebaja on jätnud kahju olemasolu ja selle ulatuse tõendamata, nagu nõuab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 lg
2. KOHTU PÕHJENDUSED HKS § 6 lg 3 p 2 alusel võib kaebusega taotleda õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud RVS-s, mille § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, kusjuures selline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes(näit. alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusevalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Tunnistaja S.S. selgitas kohtus, et kaks korda kasutasid kaebaja glükomeetrit valveõed oma veresuhkru määramiseks, glükomeetrit kasutades pole võimalik nakkust saada, sest testribal olev veri ei puutu aparaadiga kokku. Kaebaja sõrmeaugustamisseadet pole aga keegi peale kaebaja kasutanud. Vanglal on endal ka olemas sõrmeaugustamisseade, mida vangla aga ei kasuta, sest nõelte vahetamisel võib seade määrduda verega ning põhjustada nakatumist. Sõrme saab augustada ka ümbrises olevat nõela käes hoides ning niimoodi meditsiinipersonal toimibki. Tunnistaja on kaebajale seda nii suuliselt kui ka kirjalikult selgitanud. Suhrkuhaigus on aeglaselt progresseeruv haigus, mis põhjustab silma-, jala- ja neeruveresoonte ning närvilõpmete kahjustusi. Silmad olid kaebajal haiged juba vanglasse saabudes, talle on korra tehtud laserravi ja silmaarst võib järjekordsel vastuvõtul seda uuesti määrata. Kaebaja silmade seisund ei ole märkimisväärselt halvenenud, jalgade seisund on aga neuroloogi hinnangul hoopis paremaks muutunud. Peale intsidenti on kaebaja oma sõrmeaugustamisseadme tunnistaja juuresolekul üle vaadanud ja öelnud, et see on töökorras. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis tunnistaja väited ümber lükkaksid. Seega ei ole tõendatud, et Ämari Vangla töötajate poolt kaebaja teadmata temale kuuluva glükomeetri kasutamise tagajärjel oleks kaebaja tervis halvenenud. Nägemise halvenemist suhkruhaigust põdeval inimesel ei saa pidada riigi poolt tekitatud tervisekahjustuseks, valu käes võib tekkida aga kümnetel erinevatel põhjustel. Kaebajale kuuluv glükomeeter on töökorras, seda tunnistab ka kaebaja ise. Tõendamist pole leidnud ka kaebaja väide, et tema sõrmeaugustamisseade on töökõlbmatu ning et selle rikkumises on süüdi vangla töötajad. Kohtunik: D.Maastik Tallinna Ringkonnakohtu resolutsioon haldusasjas nr 3-05-1196: Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1196 Haldusasi R. P. kaebus Ämari Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks ja Ämari Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
4. juuni
5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R. P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
6. mai 2007 Menetlusosalised Kaebaja R. P. Vastustajad Ämari Vangla ja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON
7. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
8. Tühistada Tallinna Halduskohtu
9. juuni
10. a otsus tuvastamisnõude osas. Teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
11. Rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada kaebaja glükomeetri kasutamine Ämari Vangla töötajate veresuhkru määramisel õigusvastaseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
12. juunil 2007.