← Eesti

3-05-1316/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ivo Pilving ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1316 Hald

§ 21

lõikele 5 ega kooskõlastatud muudatusi ettepanekuid teinud naaberkinnistu omanikega. Planeerimismenetluses ei arvestatud ühtegi nende ettepanekut peale ilmsete vigade parandamise seoses servituudi alaga; 2) detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanikke on koheldud meelevaldselt ebavõrdselt võrreldes kaebajatega, kelle kinnistu hoonestustiheduse koefitsient ja täisehituse protsent on vaatamata kinnistute kõrvuti asetsemisele erinevad. Kaebajate kinnistu detailplaneeringu puhul lähtuti Kalamaja ehitusmääruse eelnõust, mille kohaselt maksimaalseks täisehituse protsendiks võib olla 30. Vaidlustatud planeeringus on lubatud täisehituse protsent 43, kusjuures nurgakrundi puhul võiks ehitusmääruse eelnõu kohaselt lubada maksimaalselt 35 % täisehitamist; 3) vaidlustatud detailplaneering rikub kaebajate omandiõigust, sest näeb ette kõrghaljastuse 1 m kaugusele planeeringuga hõlmatud maa-alast, arvestamata sellega, et istutatavate tammede võra ja juured hakkavad ulatuma YY tn yy kinnistule; 4) senisest ebaseaduslikult lammutatud hoonest (ehitusalune pind 122 m2 ja suletud netopind 169,8 m2) oluliselt suurema hoone ehitamine halvendab YY tn yy asuva hoone elanike valgustustingimusi ja privaatsust ega sobi miljööväärtuslikku piirkonda; 5) detailplaneeringu dokumendid on vastuolulised ning sisuliselt on volikogu kehtestanud planeeringu, mida ei ole menetletud; 6) planeeringus ei ole arvestatud kaebajate omandis oleva kinnistu kasuks seatud servituutidega; 7) detailplaneeringu kohaselt maha võetav haljastus kuulub dendroloogi hinnangul olulise haljastuse hulka, kuid kooskõlastuse andmisel on seda käsitatud väheväärtuslikuna. Pole selge, kas planeering oleks kooskõlastatud ka siis, kui haljastuse väärtus olnuks joonisel kajastatud õigesti; 8) liiklusteenistuse poolt kooskõlastatud parkimislahendus erineb kehtestatud planeeringus sisalduvast lahendusest. Planeeritud liikluskorraldus pole kooskõlas normide ja tavadega. 2

(12)3-05-1316 3. Tallinna Halduskohtu 12.juuni 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) planeerimismenetluses ei ole rikutud

§ 16

lõiget 1 ega jäetud planeeringuala naabruses oleva kinnisasja omanikke planeeringu koostamisse kaasamata.

§ 21

lõikest 5 tulenev toimingute kordamise kohustus kaasneb planeeringu põhilahenduste muutmisega. Muudatusi ja täiendusi, mis olulisel määral planeeringut muudaksid, ei ole pärast avalikku väljapanekut tehtud. Planeeringuala naaberkinnistute omanikega planeeringu kooskõlastamise kohustust seadus ette ei näe; 2) väited detailplaneeringu vastuolust Kalamaja ehitusmäärusega ja selle nõuete erinevast kohaldamisest kõrvuti asetsevate kruntide ehitusõiguse määramisel tuleb jätta tähelepanuta, sest tegemist on üldakti eelnõu, mitte kehtiva õigusaktiga. Puudub ka kehtiv Kalamaja üldplaneering, vastuolu Tallinna üldplaneeringuga ei väideta. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kui ebavõrdne kohtlemine pole meelevaldne. Otsuse seletuskirjas on põhjendatud, miks krundid pole võrreldavad ja on esitatud kaalutlused erineva hoonestustiheduse koefitsiendi ja täisehituse protsendi määramiseks. Huvi, et isiku olukord oleks sama soodne kui teistel, ei saa teostada käesolevas menetluses; 3) detailplaneeringu seletuskirjas on kohalik omavalitsus veenvalt põhjendanud detailplaneeringuga kavandatud lahenduse vastavust Kalamaja miljööväärtuslikele hoonestusprintsiipidele ja on esitatud sellekohased kaalutlused seoses kõnealuse kinnistu kavandatud ehitusõiguse mahuga, samuti nurgakrundi hoonestamise eripäraga. Kaebaja on kavandatud hoone miljöösse mittesobivuse puhul ennekõike lähtunud krundi täisehitusprotsendist ja koefitsiendist võrreldes kaebajate kinnistuga, mis iseenesest ei tähenda, et detailplaneeringu lahendus miljöösse ei sobi; 4) haljastuse lahenduses on arvestatud kaebajate kui YY tn yy kinnistu omanike huvidega. Krundi piirist 1 meetri kaugusele istutatavaks puuks on püramiidjas tamm võra diameetriga 1,5-2 m. Krundi omanikule jääb kohustus pügada puud nii, et oksad ei ulatuks üle naaberkinnistu piiri. Maavanema märkustega kinnisomandi riivest on arvestatud ja nähtud ette lahendus, millega hoidutakse kinnisomandi kitsendamisest; 5) XX tn x/YY tn yy praegused omanikud omandasid hoonestuseta krundi. Pole vaidlust, et varem krundil asunud ühekorruseline ja omavoliliselt lammutatud puithoone oli väiksem planeeringuga kavandatud hoonest. Ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada naaberkinnisasjade omanike õiguste ja huvidega, kuid kaebajatel pole õigust nõuda, et naaberkrundile ehitatakse lammutatud hoonega võrreldes sama suur hoone või et endine hoone taastataks. Planeeringu seletuskirjas on esitatud kaalutlused, miks peeti võimalikuks mitte lähtuda kõnealusel krundil asunud ühekorruselise puitelamu mahust või hoonet mitte taastada. Privaatsuse säilitamisele on muuhulgas suunatud kavandatav haljastus. Kujade ja lubatud ehituskõrguste sätestamisel on rangelt järgitud piirkonna vastavaid näitajaid. Isegi kui kohus leiaks, et kinnistule ei saa ehitada planeeringus kavandatut, ei mõjutaks see kaebajate õigust hoonete ehitamisel YY tn yy kinnistule. Detailplaneeringut on pärast maavanema seisukoha saamist YY tn yy kinnistu eluruumide valgustustingimustele tulenevate mõjude analüüsi osas täiendatud. Planeeritava hoone poolt tekitatava insolatsiooni olukorra analüüsist ja vaidlustatud otsuse seletuskirjast nähtuvalt on 3-tunnine otsene päikesevalgus tagatud. Kavandatu mõjutab valgustustingimusi määral, mis tagab YY tn yy korterelamu piisava loomuliku valgustuse. Väide valgustustingimuste halvenemisest, so senise valgustushulga vähenemisest, ei saa iseenesest olla detailplaneeringu õigusvastaseks tunnistamise või tühistamise aluseks; 6) põhjendamatud on kaebuse väited, et kehtestatud planeeringulahendus ei ole tuvastatav. Detailplaneeringu lõplik lahendus sisaldub põhijoonisel (leht DP-104) dateeringuga 3

(12)3-05-1316 24.november 2005 ja selles on arvestatud kõigi asjaomaste instantside poolt kooskõlastusringil tehtud märkustega, tehes planeeringus vastavad muudatused; 7) kaebajate kinnistute kasuks seatud servituutidega on arvestatud ja need on planeeringujoonistel näidatud; 8) ligikaudu 30 % krundi pinnast on säilitatud haljasalana. Dendroloog on hinnanud kõiki puid ja põõsaid. Sõltumata puude haljastusväärtusest on antud soovitused olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks, asendamiseks ja täiendamiseks. Krundi põhjaosas kasvava vahtra ja sookase asendamisel on lähtutud dendroloogilistest soovitustest ning väärtusklasside erinevus dendroloogi klassifikatsioonis toodust ei ole antud juhul oluline; 9) parkimislahendus vastab soovitusliku iseloomuga Eesti Standard EVS 843:2003 „Linnatänavad“ parkimisnormidele. Kavandatud alale mahuvad ettenähtud 8 parkimiskohta ja võimalik on istutada ka puud. Parkimiskohtade osas ei ole eksitud. Kinnitust ei leidnud väited vastuolust projekteerimisnormidele ja tavadele põhjusel, et liiklemine on ette nähtud tagurdamisega magistraaltänavale. Tööstuse tänav on jaotus-magistraaltänav. Krundilt on võimalik häireteta välja sõita. Standardist tulenevalt ei ole sellisel tänaval keelatud tagurdamine ega parkimine; 10) haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Olulised asjaolud on arvesse võetud ja põhjendatud huve kaalutud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Marmara ja OÜ Storning apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtu seisukoht, et piisav oli kaebajate kaasamine avalikustamisprotseduuri kaudu, tugineb arusaamale, et kaebajate kinnistu ei asu planeeringualal. Kaebajatega koostöö tegemine planeeringu koostamise etapis oli nõutav, sest planeeringuala hõlmab osaliselt kaebajate kinnistut. Lisaks on ühele planeeritavatest kinnistutest seatud liini- ja teeservituut kaebajate kasuks, mis tähendab seda, et nad on planeeritava ala kinnisasja omanikud ja neid tuleb käsitada ka kavandatavate tehnovõrkude omanikena. Koostöö tegemine olnuks nõutav juba ainuüksi liiniservituuti arvestades. Kuna kaebajate liiniservituut on planeeringus kajastamata, pole teada, kas planeeritud tehnovõrgud on üldse teostatavad; 2) olukord, kus ühtedele isikutele on haldusorgan kavandatava ehitusmääruse nõudeid esitanud planeeringu kooskõlastamise eeldusena, teistele aga mitte, ei ole kooskõlas hea haldustava ega diskretsiooni rakendamise põhimõtetega. YY tn yy kinnistu detailplaneeringu koostamisel esitati kaebajatele nõue, et kinnistu Kalamaja miljööväärtuslikus piirkonnas paiknemist arvestades ei tohi sinna planeeritava hoone brutopind ruutmeetrites olla suurem kui krundi pindala. Seega ei tohi hoonestustiheduse koefitsient linnavalitsuse arvates selles piirkonnas olla suurem kui 1, täisehituse protsent aga suurem kui
  2. YY tn yy krundile planeeritakse hoonestust brutopinnaga 750 (väidetav põhijoonis), teistel andmetel 930 (kooskõlastuse leht) ruutmeetrit. Seega on hoonestustiheduse koefitsiendiks 1,3-1,
  3. Planeeritav täisehituse protsent on 48,2; 3) kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et kehtestatud planeering võimaldab oluliselt muuta ajalooliselt väljakujunenud miljööd, kuid seda vaid ühe krundi omanikul. Teistelt, sh 4
(12)3-05-1316 kaebajatelt, nõutakse kõige rangemate ja piiravamate nõuete järgimist ja ajalooliselt kujunenud miljöö säilitamist. Kaevatava planeeringu menetlemisel ei ole kasutatud diskretsiooniõigust eesmärgipäraselt; 4) kohus on jätnud olulises osas põhjendamata oma seisukohad ning selgitamata, miks ta ei arvesta kaebajate dokumente, põhjendusi ja kaalutlusi küsimuses, et XX tn x/YY tn yy krundi planeeringulahendus ei arvesta seal ajalooliselt paiknenud ning Tööstuse ja Graniidi tänavate joonel väljakujunenud hoonestuse mahtude ja mastaapidega ning kujunenud hoonestusansambli säilitamise vajadusega. Ajalooliselt kujunenud ansambel lõhutakse, autentse hoonestuse ebaseaduslik lammutamine legaliseeritakse planeeringuga tagantjärgi. Miljöövaenulikule tegevusele ei järgne selle tagajärgede likvideerimine, vaid „preemia“ senisest mitmekordselt suurema ehitusõiguse näol; 5) kohtuotsus on olulises osas põhjendamata ka kaebajate seisukoha osas, et planeeringulahenduse kaalutlemisel on jäetud sisulise põhjenduseta arvestamata kaebajate vastuväited planeeringulahenduse haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse ning YY tn yy ja 21 kruntidele planeeritava ehitusõiguse põhjendamatu erinevuse osas. See on viinud planeeringu kehtestamiseni, mis rikub ühe isiku erahuvides planeeringuala kontaktvööndis väljakujunenud koosluse naaberkruntide kahjuks ning viib kaebajate krundi väärtuse ja kogu piirkonna atraktiivsuse vähenemisele. Ühesugustele kruntidele peab samadel asjaoludel võimaldama ühesuguse ehitusõiguse. Vale on väide, et linnaehituslikus mõttes ei ole YY tn yy ja 21 krundid võrreldavad. Paljasõnaline on väide, et nurgakrundi hoonestamiseks on alati soodsamad tingimused ning et nurgakrundi hoone peab olema suurem. Fotomaterjal tõendab, et Kalamaja piirkonna tavaline nurgalahendus on analoogne YY tn yy krundil paiknenud ja lammutatud hoone omaga, nurgahooned on kas väiksemad või samasugused piirnevate hoonetega. Hoonestatud ala ja hoonestusmahu järsk suurendamine olukorras, kus krundil ei ole ruumi normaalseks liiklus- ja parkimiskorralduseks ega haljastuseks, ei ole avalike huvide seisukohalt millegagi põhjendatud. Vale on vastustaja väide, et nurgakrundid on keskmiselt väiksemad, mis annab põhjenduse nende ulatuslikumaks hoonestamiseks. YY tn yy ja yy olid ajaloolise miljöö kujunemisel ühesuurused, YY tn yy krunt on jagatud kaheks hiljuti. Õige pole vastustaja väide, et krundil on parkimisala pikkuseks 29 m, kuhu mahub parkima 4 autot ja istutatakse veel kolm puud. See ei ole praktiliselt teostatav, sest parkimisala pikkuseks on 28,9 m, avatud värava korral jääb 4 auto ja kahe puu jaoks 27,4 m. Kahe suure puu istutamine ja piirde rajamine pole võimalik. Õige pole vastustaja väide, et haljastust rajatakse piisavalt, kuna istutatakse uued puud ja 20 m hekki. Kaks olulise haljastuse kategooriasse kuuluvat suurt puud likvideeritakse. Hoonetest ja rajatistest jääb vabaks vaid tühine osa krundist, mis paikneb kitsa ribana ümber hoone ega ole praktiliselt kasutatav. Pole ruumi elanike puhkealaks, haljastuseks, laste mängukohaks ega muuks seesuguseks. Pakutav lahendus ei sobi miljööväärtuslikku piirkonda. Puude püramiidvormid on piirkonda sobimatud. Hekki istutatakse krundile vaid 8 m, ülejäänu aga naaberkrundile, kuna see ei mahu planeeritavale kinnistule autoparkla tõttu. Pole õige, et liikluskorraldus vastab nõuetele. Autod hakkavad tagurdama 1,7 m kõrguse plangu tagant magistraaltänavale. Tagurdamisega väljasõidul peab olema tagatud elementaarne liiklusohutus; 6) planeeringu menetlemine on toimunud ebaõigete, eksitavate ja ebapiisavate materjalide põhjal, mistõttu pole tõendatav ega kontrollitav, kas lõpliku lahenduse tegelik kaalutlemine ja avalikustamine on õigusaktides ettenähtud korras toimunud. Planeerimismenetlus on toimunud vastuolus hea haldustava, sh avalikkuse ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei arvesta selles osas kaebaja seisukohti. Planeeringu väidetav põhijoonis erineb kooskõlastatud planeeringulahendusest. Pole dokumente, mis näitaksid, millal, mis asjaoludel ja miks planeeringulahendust muudeti ning milline planeering linnavalitsuse poolt vastu võeti ja avalikustati. Planeeringulahendust, mis väidetavalt vastu 5
(12)3-05-1316 võeti, ei ole planeeringutoimikus. Hoonestuse makett on eksitav. Planeeringujoonisel nimetatakse likvideeritavat kõrghaljastust väheväärtuslikuks. Haljastuse joonist pole kooskõlastatud, hoonestuse postidel seisev osa on jäetud eksitavalt näitamata. Liiklusjoonisel on näidatud vaid 7 parkimiskohta, haljastusjoonisel aga
  1. Kaheksa parkimiskohaga lahendust, mis ei võimalda ümberpööramist, ei ole transpordiametiga kooskõlastatud.
  2. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) väär on väide, et kaebajad on planeeritava ala kinnisasja omanikud. Detailplaneeringu kehtestamise otsusest ja selle seletuskirjast tuleneb, et planeeritav ala koosneb kahest kinnistust maa-ala suurusega 0,2 ha. Kaebajate kinnistule ei ole kõnealuse planeeringuga midagi kavandatud. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et kuna YY tn yy kinnistu kasuks on XX tn xX kinnistule seatud tee- ja liiniservituudid, on kaebajad kavandatavate tehnovõrkude omanikud, kellega tuli teha planeeringu koostamisel koostööd.

§ 16

lõikes 4 sätestatud koostöökohustuse eesmärk ei ole apellatsioonkaebuses väljendatud huvide kaitse. Normi eesmärk on tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega. Kohus leidis õigesti, et planeeringu koostamisse kaasamine tähendab eelkõige huvitatud isikute teavitamist planeeringu koostamisest ning neile võimaluse andmist oma seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Kaebajatel oli võimalus osaleda

§ 16

lõikes 3 märgitud detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustaval arutelul. Planeeringu koostamisel huvitatud isikutelt seisukohtade küsimist, nendega planeeringulahenduse kooskõlastamist või seisukohtadega mittearvestamise põhjendamist seadus ei nõua. Pole õige, et liiniservituut on planeeringus kajastamata. Planeeringu põhijoonisele on kantud servituutide koondkoridor. Servituudid nähtuvad kinnistusraamatust, mille väljavõtted on planeeringukausta lisatud. Teeja liiniservituute puudutavate kaebajate vastuväidete alusel tehti detailplaneeringus servituutide osas muudatus. Servituutidega koormatud XX tn xX krundile ei kavandata mingeid tehnovõrke, mis võiksid kaebajate huve või õigusi kahjustada. Lisaks olemasoleva elamu kolmanda korruse juurdeehitusele muud ehitustegevust sellel krundil ei kavandata. Planeeringuala teine kinnistu, millele kavandatakse uus elamu, ei ole kaebajate kasuks servituutidega koormatud; 2) kaebajad väidavad diskretsiooniotsuse õigusvastasust võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu, kuna YY tn yy detailplaneeringu koostamise käigus nõuti Kalamaja ehitusmääruse eelnõus sisalduvast hoonestustiheduse koefitsiendist ja täisehituse protsendist lähtumist, kuid vaidlusaluse planeeringu puhul ei ole seda tehtud. Kohus märkis õigesti, et tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga. Vaidlustatud detailplaneeringu puhul lähtuti nimetatud eelnõust tulenevatest piirkonna planeerimise põhimõtetest. Eelnõu on siiani kinnitamata. Ehitusmahud ja muud arvulised näitajad määratakse iga planeeringu puhul eraldi kaalutlusotsusega. Eelnõu sätete kohaldamine YY tn yy detailplaneeringu menetluses võib olla aluseks nimetatud menetluses antavate haldusaktide vaidlustamiseks. Kaebajate väiteid võrdse kohtlemise printsiibi väidetavast rikkumisest on kohus käsitlenud ammendavalt ja õigesti. Apellatsioonkaebus ei sisalda selles osas uusi ja kohtu poolt hindamata väiteid. Linnaehituslikus mõttes ei ole kaebajate kinnistu ning XX tn x/YY tn yy kinnistu võrreldavad. Kohalik omavalitsus on põhjendanud oma seisukohti nii avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele vastates kui ka planeeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas; 3) kolmas isik omandas kinnistu ehitisteta ega ole lammutanud ebaseaduslikult kinnistul varem asunud ehitist. Kohalik omavalitsus ei saa EhS § 40 alusel nõuda kolmandalt isikult ehitise taastamist, nagu seda ekslikult leiavad kaebajad. Nõustuda ei saa ka sellega, et kohalik omavalitsus ei oleks tohtinud käsitada planeerimismenetluses XX tn x/YY tn yy krunti 6

(12)3-05-1316 tühjana. Planeerimisel tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast. Kohus on piisava põhjalikkusega käsitanud kaebajate väiteid seoses kinnistul varem asunud hoonestuse ja selle taastamise kohustusega. Kaebajate väide, et kinnistul tuleks taastada varasem ja oluliselt väiksem ehitusmaht, ei ole millegagi põhjendatud, sest kinnistule on juba 1935. aastal planeeritud vaidlustatud detailplaneeringuga sarnane ehitusmaht – kinnistu nurgale oli kavandatud täiendav, olemas olnuga kokkuehitatav hoone. Kaalukas pole kaebajate väide, et krundil pole varem asunud ega planeeritud asuma korterhoonet. Tallinna linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või kolmekorruseliste korterelamute ala. Täisehituse protsent arvestatakse mitte kogu ehitusaluse pinna, vaid tegeliku hoonealuse pinna alusel, mistõttu ei vasta tegelikkusele väide valest täisehitusprotsendist planeeringus. Ehitusaluse pinna mõistega on näiteks hõlmatud ka ehitise väljaulatuvad osad (rõdud, räästaalune pind), mida ei võeta arvesse hoonealuse pinna ja täisehitusprotsendi määramisel; 4) õige pole kaebajate väide, et planeeringulahenduse kaalutlemisel on jäetud sisulise põhjenduseta arvestamata nende vastuväited YY tn yy ja YY tn yy kruntidele planeeritava ehitusõiguse erinevuse osas.

§ 4

lg 2 punktist 2, mis sätestab huvitatud isikute arvessevõtmise ja tasakaalustamise kohustuse, tuleneb ühesugustele kruntidele ühesuguse ehitusõiguse võimaldamise kohustus. Vastustaja on põhjalikult selgitanud, et kaebajatele kuuluva ja planeeringuga hõlmatud kinnistu puhul ei ole tegemist võrreldavate kruntidega. Õigustatult on lähtutud planeeritavate kinnistute praegusest suurusest. Kohus on andnud õige hinnangu kaebajate poolt esitatud fotomaterjalile. Ehitusaluse pinna võrdlust kvartali keskmiste näitajatega ei saa pidada eksitavaks. Asjaolu, et krundil oli kunagi 122 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ehitis, ei tähenda, et sinna ei tohi teistsugust ehitusõigust kavandada. Ka lähteülesande kohaselt tuli krundi ehitusõiguse määramisel lähtuda kvartali ja lähiala olemasolevate elamute vastavatest näitajatest. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas on toodud kaalutlused ja põhjendused, analüüsitud kvartali kruntide struktuuri ja hoonestust ning väljakujunenud hoonestuse rütmi ja mahu suhtes võrreldud kavandatava hoonega. Linnaehituslikust analüüsist tulenevalt on piirkonna kruntidel ehitusaluse pinna suurus vahemikus 250-400 m2, vaidlusaluse hoone ehitusaluse pinna suuruseks on kavandatud 280 m

  1. XX tn x/YY tn yy krunt on 581 m2 suurune juba 10 aastat. Väide ühesuguse suuruse ja kujuga kruntidest pole tõene. Ehitusõigust planeeritakse märkimisväärselt väiksemale krundile, mis põhjendab suuremat täisehituse protsenti. Kaebajate kinnistu YY tn yy detailplaneeringut ei ole veel vastu võetud ega kehtestatud. Seega pole veel selge, milliseks see kujuneb. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kirja näol ei ole tegemist haldusakti tagantjärele põhjendamisega, vaid asjaomase ameti seisukohaga planeeringu sobivuse kohta väljakujunenud miljöösse. Amet on planeeringu kooskõlastanud ja seega kujundanud oma seisukoha enne selgituse koostamist; 5) õige pole ka kaebajate väide, et planeeringulahenduse kaalutlemisel on jäetud sisulise põhjenduseta arvestamata nende vastuväited haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse kohta. Kaebaja väitel pole sissesõiduvärava avamisel parkimis- ja haljastuslahendus praktiliselt teostatav. Detailplaneeringuga ei määrata kindlaks ehituslikke detaile, need jäävad ehitusprojekti lahendada. Planeeringuga pole ette nähtud pöördväravat. Kolmanda isiku sõnul kavandatakse kinnistule teleskoopvärav. Üksteise taha paigutatud sõidukite parkimisala ületab soovitusliku iseloomuga standardi miinimumnõudeid (4 sõidukile 24 m). Parkimislahendus on nõuetekohane ja reaalselt teostatav. Kaebajate väited ebapiisavast haljastusest pole põhjendatud. Kaebaja väidetud 140 m2 suuruse parkimisala asemel on ala suuruseks 110 m
  2. Planeeritav haljastus puudutab ja arvestab mõlema kinnistu vajadusi, mistõttu tuleb kaebaja väide 8 meetrisest hekist jätta tähelepanuta. Kinnistute vahele piirdeaedu ei rajata. Liikluskorraldus vastab nõuetele ning seisukohta krundilt häireteta väljasõidu osas on kohus põhjendanud; 7

(12)3-05-1316 6) halduskohus on ammendavalt põhjendanud, et planeeringulahendus on tuvastatav, samuti selgitanud põhijoonise ja kooskõlastatud jooniste erinevust. Vastavad põhjendused sisalduvad ka detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas. Jooniste alusel on võimalik näha menetluses asetleidnud planeeringu korrigeerimise kronoloogilist käiku. Lõplik lahendus sisaldub põhijoonisel (24.novembrist 2005) ning milles on arvestatud kõigi asjaomaste instantside poolt kooskõlastusringil tehtud märkustega, tehes planeeringus vastavad muudatused. Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldusele lisatud joonis on olnud vastuvõtmise hetkest alates arvutivõrgus avalikult kättesaadav. Kaebaja viidatud makett valmis enne dendroloogi hinnangut, milles soovitati puud maha võtta. Makett on üksnes illustreeriv materjal. Mahavõetud puude asemele istutatakse uued vastavalt dendroloogi soovitustele, mis sisaldas ka puude liiki. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet kooskõlastas planeeringu lisatingimusega, et aluseks tuleb võtta dendroloogi soovitused. Haljastuse lahendust praktikas eraldi ei kooskõlastata. Põhijooniselt ja liiklusjooniselt nähtub, et parkimislahendust ei ole oluliselt muudetud. Väide, et kehtestatud planeeringut pole ettenähtud korras menetletud, pole õige.
  1. Kolmanda isiku OÜ Asuniku kirjalikus vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu: 1) planeeringu koostamisel ei olnud koostöökohustust kaebajatega. Pole õige, et kaebajad on kavandatavate tehnovõrkude omanikud seetõttu, et YY tn yy kasuks on XX tn xX kinnistule seatud tee- ja liiniservituudid. Kaebajad pole selgitanud ega tõendanud, kas üldse ja milliseid tehnovõrke servituudi alusel rajada kavatsetakse. Teeservituudi alusel ei ole tehnovõrgu tekkimine võimalik. Põhijoonisele on kantud servituutide ala „servituutide koondkoridorina“ eraldi märgistusega; 2) Kalamaja ehitusmääruse eelnõu sätete kohaldamine YY tn yy detailplaneeringu menetluses võib olla aluseks nimetatud menetluses antavate haldusaktide vaidlustamisel. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. Krundid ei ole võrreldavad. Kohalik omavalitsus on kruntide erinevust põhjalikult ja ammendavalt selgitanud. Ebaõiged on väited, nagu saanuks kohalik omavalitsus nõuda õigusliku aluseta lammutatud ehitise taastamist. Kolmas isik omandas kinnistu ehitisteta. Asjakohatu on väide, et kohalik omavalitsus ei oleks tohtinud käsitada krunti tühjana.
  2. aastal planeeritud ehitusmaht (täisehituse maht 40 %) on sarnane vaidlustatud detailplaneeringus kavandatuga. Tegelikkusele mittevastav on väide, et planeeringus on vale täisehituse protsent. Väited kinnistu hiljutisest jagamisest ning ühesuguse kuju ja suurusega kinnistutest pole tõsiseltvõetavad; 3) parkimisala pikkus võimaldab puude istutamist ja piirde rajamist. Tõenäoliselt kavandatakse kinnistule teleskoopvärav. Parkimislahendus vastab nõuetele ja on reaalselt teostatav. Väide miljööväärtuslikus piirkonnas väljakujunenud haljastuspõhimõtete eiramisest pole õige. Liikluskorraldus vastab nõuetele ning häireteta väljasõit krundilt on võimalik; 4) planeeringut on menetletud nõuetekohaselt.
  3. Kolmanda isiku OÜ Artesio kirjalikus vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu: 1) kaebajatel oli võimalus oma seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks ja aruteludel osalemiseks, neile tagati kaasamine planeerimismenetluses; 2) kaebajate kinnistu ei ole samasugune, mistõttu ei saa lähtuda eeldusest, et seal peab olema sama hoonestustiheduse koefitsient ja täisehituse protsent kui kõrvalasuval krundil. Kohalik omavalitsus on esitanud kaalutlused ja kohus on neid otsuses piisavalt käsitlenud. Endise 8
(12)3-05-1316 hoone taastamise asemel uue ehitusõiguse määramine ei ole õigusvastane. Varasema omaniku lammutustegevus ei ole vaidluse objekt; 3) kaebajad ei ole välja toonud, milliseid õigusakte rikutakse parkimislahendusega ja milliseid norme on kohus valesti kohaldanud. Puudele jääb ruumi ja need kaetakse kaitsevõrguga. Planeeringut on piisavalt põhjendatud. Detailplaneeringu kehtestamisega ei ole seadust ega kaebajate õigusi rikutud.
  1. Ringkonnakohtu istungil toetasid kaebajate esindajad apellatsioonkaebust selles toodud põhjendustel, vastustaja esindaja ja kolmanda isiku OÜ Asunik esindaja palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Tallinna Ringkonnakohtu 29.detsembri 2006 määruses, millega rahuldati kolmanda isiku OÜ Asunik taotlus ja tühistati esimese astme kohtu 27.detsembri 2005 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, leidis ringkonnakohus, et esimese astme kohtus esitatud ja apellatsioonkaebuses korratud väited miljöösse sobimatust, vastuolulisest, õigusnorme eiravast ja menetlusnorme rikkudes koostatud planeeringust ei ole veenvad, ning et asjast ei nähtu õigusnormide rikkumist, menetlus- ega kaalutlusvigu, mis saaks kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamise. Samal seisukohal on ringkonnakohus ka pärast menetlusosaliste ringkonnakohtu istungil ärakuulamist. Halduskohus ei ole jätnud kaebajate väiteid ja tõendeid tähelepanuta ega omapoolse hinnanguta, kohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebajate mittenõustumine kohtu hinnangute ja järeldustega ei tähenda, et need on valed. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
  3. Nii esimese astme kohtu kui ka apellatsioonimenetluses on kaebajate põhiväide see, et kohalik omavalitsus on planeeringuala kinnisasja omanike erahuve eelistades, avalikke ja naabrite huve eirates, neid planeeringust huvitatud isikutega võrreldes ebavõrdselt koheldes kehtestanud ajalooliselt väljakujunenud miljööd kahjustava ja piirkonna atraktiivsust ning kaebajate kinnistu väärtust vähendava planeeringulahenduse. Lahendus ei arvesta väljakujunenud hoonestuse mahtude ja mastaapidega ega jäta ruumi normaalseks liiklus- ja parkimiskorralduseks ega haljastuseks. Veel on kaebajad väitnud, et nendega oleks tulnud teha planeeringu koostamise etapis koostööd, ja sedagi, et planeerimismenetlus on toimunud vastuolus hea haldustavaga, eksitavate ja ebapiisavate materjalide alusel.
  4. Kohtupraktikas on rõhutatud, et haldusorganil on planeerimismenetluses lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma 9
(12)3-05-1316 õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise ja kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeeringu kehtestamisele eelneva menetluse õiguspärasus. On oluline, et kohalik omavalitsus täidaks piisava tõhususega

-st tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel ning teeks temast oleneva, et lahendada isikutevahelisi erimeelsusi. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (Riigikohtu 19.aprilli 2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07 punktid 11-13 ning neis viidatud varasemad lahendid). 12. Kõige enam põhjustab kaebajate rahulolematust nende kinnistu planeerimisel nõutud hoonestustiheduse koefitsiendi ja krundi täisehituse protsendi erinevus vaadeldava detailplaneeringuga lubatust. Kaebajatelt nõuti Kalamaja ehitusmääruse eelnõus märgitud mahtude järgimist, kuid vaadeldava planeeringu puhul mitte. Kaebajate arvates oleks kohane järgida krundil kunagi asunud hoone mahtu. Lubatud ehitusmahu tõttu väidavad kaebajad kavandatu sobimatust miljöösse. Vastustaja märgib õigesti, et kuna puudub õigusakt, mis eelnimetatud arvulised näitajad kehtestaks, on tegemist haldusorgani igakordse kaalutlusotsusega. Haldusorgan on oma sellekohaseid kaalutlusi ja kaebajate ning kolmanda isiku krundi erinevust selgitanud piisava põhjalikkusega. Otsuse põhimotiivid ja kaalutlused on toodud otsuses endas ning täiendavalt on kohalik omavalitsus oma seisukohti põhjendanud otsuse seletuskirjas. Oluliseks on peetud Kalamaja miljööväärtuse säilitamist ja piirkonnas väljakujunenud hoonestusprintsiipide järgimist, sh nii rütmi kui mahu osas. Seletuskirjast nähtuvalt on lähima naaberhoone katuseharja kõrgus kõrgem detailplaneeringuga lubatud katuseharja kõrgusest. Seletuskirjas kajastatakse muuhulgas kaebajate väiteid ning põhjendatakse ehitusmahtude erinevust järgmiselt. XX tn x/YY tn yy on nurgakrunt ning selle hoonestamiseks on krundi tänavapoolsel piiril asuvate hoonetega kvartalis soodsamad tingimused. Numbriliste koefitsientide kõrval tuleb lähtuda kvalitatiivsetest aspektidest. Nurgakrundi hoone peab olema kompositsiooniliselt ja linnaehituslikus mõttes hierarhiliselt suurem. Nurgakrundi hooned hõlbustavad orienteerumist ja töötavad ka suhteliselt ühemahuliste hoonetega kvartalis maamärkidena. Ehitusõiguse määramisel ei ole õige võrrelda naaberkrunte, vaid hoopis kavandatut kvartali keskmisega. Kvartalile on tehtud detailplaneeringus põhjalik linnaehituslik analüüs, mis näitab selgelt, et kruntidel on hoonete ehitusalune pind vahemikus 250-400 m2, kavandatud hoone ehitusalune pind jääb alla keskmise. Hoonestusala pikkus piki Tööstuse tänavat on kvartali kõige lühem. Seletuskirjas on kajastatud kaebajate väited seoses krundil kunagi asunud puithoone lammutamise, kavandatava hoonestuse ebaproportsionaalse suuruse ja vajadusega säilitada väljakujunenud linnaehituslik olukord. Kohalik omavalitsus leidis, et planeering arvestab Tööstuse ja Graniidi tänavate mahtude ja mastaapidega, on kooskõlas miljööväärtuslike hoonestusprintsiipidega ega kahjusta naaberkrundi elanikke. Ka ringkonnakohtu hinnangul on kohalik omavalitsus veenvalt põhjendanud kavandatud ehitusõiguse mahtu ning detailplaneeringuga kavandatud lahenduse vastavust miljööväärtuslikku piirkonda. Kaalumisel on arvestatud asjakohaseid aspekte, pole põhjust asuda seisukohale, et neid oleks väärtustatud ebaõigesti ja vastuolus diskretsiooni eesmärgiga. Kohus ei saa kohaliku omavalitsuse õiguspäraseid väärtushinnanguid asendada enda ega 10

(12)3-05-1316 kaebajate omaga. Olulisi asjaolusid ja huve on kaalutud ning puudub kahtlus otsuse ratsionaalsuses.
  1. Apellatsioonkaebuses jätkuvalt esitatud väited, et hoonestatud ala ja hoonestusmaht ei jäta krundil ruumi normaalseks liiklus- ja parkimiskorralduseks ega haljastuseks ning hinnangud haljastuslahenduse ebasobivusest ei lükka ümber kohtuotsuses tuvastatut, et liiklus- ja parkimiskorraldus vastavad nõuetele, et haljastuslahenduse puhul on lähtutud erialaspetsialisti soovitustest ning et planeeringulahendus on teostatav. Kohus on kaebajate väiteid analüüsinud piisava põhjalikkusega.
  2. Kohtuotsus ei vaja täiendavat põhjendamist ka planeerimismenetluse õiguspärasust puudutavas osas. Planeerimismenetluse käik on jälgitav ning menetluses ei ole tehtud selliseid vigu, mis annaksid aluse kahelda menetluse tulemuseks oleva kaalutlusotsuse õiguspärasuses. Kaebajatele ja avalikkusele on olnud tagatud nõuetekohane võimalus menetluses osalemiseks ja oma seisukohtade esitamiseks.

§ 16tõlgendamisel ja kohaldamisel ei ole halduskohus eksinud.

Kaebajad ei ole planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, vaid naabruses asuva kinnisasja YY tn yy omanikud. Detailplaneering on kehtestatud XX tn x/YY tn yy ja XX tn xX kinnistutele. Servituutidega koormatud kinnistule tehnovõrke ei kavandata. Servituutidega on koormatud XX tn xX ning planeeringus on kajastatud servituutide koondkoridor. II

  1. Kolmas isik OÜ Asunik taotles kaebuse esitajatelt apellatsioonimenetluses pärast 1.septembrit 2006 kantud õigusabikulude väljamõistmist kokku summas 13 375 krooni. Taotletud summa ei sisalda käibemaksu. Menetluskulu kandmise tõendamiseks esitati kohtule 29.septembri 2006 arve nr 758 summas 7522.50 krooni, 31.jaanuari 2007 arve nr 30 summas 1032.50 krooni, 28.veebruari 2007 arve nr 150 summas 11 652.50 krooni, tööaruanded ja advokaadibüroo kinnitus arvete laekumise kohta vastavalt 29.septembril 2006, 31.jaanuaril 2007 ja 28.veebruaril
  2. Kaebajate esindaja palus kulude hüvitamise taotluse lahendamisel arvestada sellega, et kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu, samuti jätta hüvitamata kulud, mis ei ole kohtumenetlusega seotud.
  3. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebajate kahjuks, mistõttu on kolmandal isikul õigus nõuda neilt pärast 1.septembrit 2006 menetluses tehtud kulude hüvitamist. Kulu kandmine on tõendatud, kuid HKMS § 93 lg 5 alusel, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, tuleb hüvitamisele kuuluva summa suurust vähendada. Erinevalt kaebajatest peab kohus vajalikuks kulutusi seoses menetlusosalistega (klient, vastustaja) suhtlemisega, küll aga pole käesoleva kohtumenetlusega puutumuses ning on seetõttu mittevajalik kulu seoses suhtlemisega Sampo Panga juristiga. Ka õigusabikulu suurus on teenuse mahtu arvestades (esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlemine ja sellekohasele määruskaebusele vastamine) ülemäärane. Vajaliku ja põhjendatud kulu suuruseks hindab ringkonnakohus kokku 8000 krooni ning mõistab kummaltki kaebajalt 11

(12)3-05-1316 kolmanda isiku kasuks välja 4000 krooni. 5375 krooni osas jääb taotlus rahuldamata ja see osa kulust jääb kolmanda isiku enda kanda. Ivo Pilving Oliver Kask Ruth Virkus 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.