← Eesti

2-05-18234/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks-

  1. mai 2007.a tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-18234 (endine number 2/276-24769/05) Tsiviilasi KK hagi GKvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende hageja KK(isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad kostja GK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.
  2. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja KK Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kostja GK tõlk KS istungit protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada KK hagi GK vastu abielu lahutamiseks.
  4. Lahutada KK ja GK abielu, mis on sõlmitud XXX ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
  5. Taastada KK’le varem kantud perekonnanimi K .
  6. Välja mõista GK`lt menetluskulud 300 (kolmsada) krooni KK kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik KK esitas 17.10.2005.a kohtule hagi GK vastu abielu lahutamiseks ning lastele elatusraha väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte perekond lagunenud. Hageja ning kostja kooselu ei ole võimalik. Lapsi kostja materiaalselt ei toeta. Eeltoodust tulenevalt palus hageja lahutada poolte abielu ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatusraha tütar I K ülalpidamiseks 3000 krooni ja poeg GK ülalpidamiseks 3000 krooni. Samuti palus hageja anda talle tagasi abielueelse perekonnanime K . Kostja abielu lahutamise nõudele vastu ei vaielnud. Harju Maakohtu 06.03.2007.a osaotsusega (tagaseljaotsus) mõisteti kostjalt välja elatusraha 3000 krooni kuus hageja kasuks tütre IK ülalpidamiseks alates XX kuni XXX. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 3000 krooni kuus poja GK ülalpidamiseks alates XXX kuni XXX. Lisaks mõisteti kostjalt välja riigilõiv 4750 krooni riigituludesse. Kohtu põhjendused Abielutunnistusega on tõendatud, et hageja ning kostja abiellusid XXX, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna pooled soovivad oma abielu lahutada, siis tuleb pidada abielu jätkamist võimatuks ning abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 2 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on soovinud abielueelse perekonnanime taastamist. Abielutunnistusest nähtuvalt oli hageja abielueelne perekonnanimi K . Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale taastada perekonnanimi K . Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu 300 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 300 krooni. Indrek Soots kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.