← Eesti

3-06-1282/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1282 Haldusasi Valdur Pihlaku kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanemspetsialisti 28.12.2006 haldusakti lõpetamise otsuse tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks kaebaja 24.05.2006 taotlus XX tn x ehitise lammutamiseks uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.03.2003 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Valdur Pihlaku määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Valdur Pihlaku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi 2007 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ei saa (HKMS § 122 lg 5, § 741 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjon vaatas läbi XX tn x pööningu väljaehitamise elamispinnaks projekteerimistingimuste taotluse ja leidis 24.08.2005 protokollilises otsuses nr 345, et hoone asukoht on mahuliselt sobiv ning tuleb vormistada ülemõõdistusprojekt, mis kooskõlastada linnaosa valitsusega, tervisekaitse talitusega ja tuletõrjeametiga ning esitada see kasutusloa saamiseks. Valdur Pihlak taotles 24.05.2006 avalduses, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet teeks naaberkinnistu XX tn x ehitise omanikele ehitise lammutamiseks ettekirjutuse põhjusel, et senine üksikelamu on tõenäoliselt ilma õigusliku aluseta ümber ehitatud korterelamuks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanemspetsialist leidis 28.12.2006 otsuses, et V. Pihlaku avalduse alusel alustatud menetluse käigus kogutud andmete põhjal puudub alus T. Kle ettekirjutuse tegemiseks, kuna ta on 3-06-1282 astunud samme XX tn x ehitise seadustamiseks ja esitanud 03.08.2005 ehitusloa taotluse üksikelamu rekonstrueerimiseks.
  4. Valdur Pihlaku 27.06.2006 kaebuses ja selle täiendustes paluti: 1) tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsus nr 345; 2) tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanemspetsialisti 28.12.2006 otsus; 3) kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaebuse esitaja 24.05.2006 taotlust XX tn x ehitise lammutamiseks uuesti läbi vaatama ja tegema uus otsus. Kaebuses paluti kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 täitmine. Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna taotlus ei ole lubatav. Kaebaja taotles HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel haldusakti täitmise peatamist, arvestamata, et menetluse esemeks ei ole haldusakt, vaid toiming. Halduskohtu 19.02.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasata kolmandate isikutena XX tn x ehitise omanikud T. K, M. V, K.N, S.E, A. L, S.S. M, M. M, E. R ja I. Y. G.
  5. 28.02.2007 esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 täitmine, keelates kasutusloa väljastamine XX tn x ehitisele kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja leidis, et esialgne õiguskaitse on vajalik põhjusel, et ehitisele kasutusloa väljastamisel ei ole võimalik enam ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni otsust tühistada, kuna ebaseaduslikult ehitatud ehitis ei pruugi kaaluda üles kodu rajanud inimese õigust seal elada. Seega ei pruugi kaebaja saavutada kaebuse esitamise eesmärki, milleks on XX tn x lammutamine. Avalikud huvid ei ole ohustatud.
  6. Tallinna Halduskohtu 07.03.2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 täitmise peatamise taotluse osas jäi kohus 30.06.2006 määruses toodud seisukohale. Tulenevalt HKMS § 19 lg 7 esimeses lauses sisalduvast kohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest, ei saa kohus väljuda kaebuses esitatud taotluse ulatusest ka esialgse õiguskaitse menetlemisel. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses taotlenud haldusakti (kasutusloa) väljaandmise keelamist (HKMS § 6 lg 2 p 2, RVS § 5 lg 2), siis ei saa kohus esialgse õiguskaitse korras keelata haldusakti (kasutusloa) välja andmist. Ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb kasutusloa saamiseks esitada kasutusloa taotlus. EhS § 33 lg 8 kohaselt peab kasutusloa taotluse esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas kohtule 07.03.2007 e-maili teel vastuse kohtu 01.03.2007 nõudele, millest nähtub, et kuni käesoleva ajani ei ole XX tn x ehitisele kasutusloa väljastamiseks esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ühtegi taotlust. Kuna haldusmenetlus kasutusloa väljastamiseks ei ole alanud, puudub kohtul võimalus keelata haldusakti (kasutusloa) väljaandmist XX tn x ehitise osas ka juhul, kui kaebuse esitaja esitaks kaebuses taotluse kasutusloa väljaandmise keelamiseks.
  7. Tallinna Halduskohtu 18.04.2007 määrusega jäeti V. Pihlaku määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(4)3-06-1282
  1. V. Pihlaku määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus kontrollib enne kaebuse menetlusse võtmist selle taotluste lubatavust ja asjakohasust. Võttes 19.02.2007 määrusega kaebuse menetlusse, pidas kohus kaebuse taotlusi võimalikeks ja asjakohasteks ning tunnistas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 HKMS § 4 lg 1 toodud sättele vastavaks haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsus on haldusakt HMS § 51 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Tulenevalt HMS § 52 lg 1 p-st 2 omab otsus eelhaldusakti tähendust haldusakti suhtes, millega kohalik omavalitsus otsustab ehitisele anda kasutusloa. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on T. K ehitusloa taotluse sisuliselt läbi vaadanud ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis ja teinud otsuse, millega on tunnistanud hoone asukoha mahuliselt sobivaks ja sätestanud tingimused, mille täitmise korral on ehitusloata püstitatud ehitisele õigus kasutusluba saada. Tingimused on seatud kasutusloa saamiseks, mitte kasutusloa taotlemiseks. Seega on haldusorgan teinud kaalutlusotsuse kasutusloa väljastamise menetluses. Kuna kasutusloa puudumine ei takista praktikas ehitise kasutamist, ei pruugi ehitise omanikud astuda samme selle saamiseks. Seetõttu kohtu seisukoht, et otstarbekas on vaidlustada kasutusloa andmist, ei õigusta end ega kaitse kaebaja rikutud õigusi efektiivselt või jätab need üldse kaitseta. Sisuliselt on tegemist kohaliku omavalitsuse otsustusega jätta omavoliline ehitis lammutamata. Kaebaja palub peatada HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni otsuse 24.08.2005 nr 345 täitmine, keelates kasutusloa väljastamise XX tn x ehitisele kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.
  2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata ja leiti, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsus nr 345 ei ole haldusakt. See on pigem juhis kodanikule, mida ta peab tegema, et saavutada kasutusluba. Isikul on vabadus valida, kas ta asub neid juhiseid täitma või mitte. Kolmandate isikute ja avalik huvi seisneb esmalt ehitise seadustamises.
  3. Kolmanda isiku T. Kivimägi vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamist välistab eeskätt asjaolu, et akt, mida peatada soovitakse, ei ole haldusakt ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei halvenda kaebaja olukorda ja selle kohaldamine ei ole vajalik. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 protokollilise otsuse nr 345 näol on tegemist haldusesisese aktiga, millega võeti vastu otsus selle kohta, milliseid toiminguid peab XX tn x kasutusloa taotlemise menetlust alustada sooviv isik enne kasutusloa taotluse esitamist läbi viima. Kaebajal ei ole õigus nõuda halduskohtumenetluses halduse- sisese akti tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Halduskohus märkis õigesti, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus, anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi.
  5. Halduskohus ei ole jaganud kaebaja väiteid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 protokollilise otsuse nr 345 käsitlemise kohta 3
(4)3-06-1282 haldusaktina HKMS § 4 lg 1 tähenduses, vaid on leidnud nii 30.06.2006 kui ka 31.10.2006 kaebuse käiguta jätmise määrustes, et tegemist on toiminguga HKMS § 4 lg 2 tähenduses. Halduskohus ei ole ka 19.02.2007 kaebuse menetlusse võtmise määruses nõustunud kaebajaga, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 protokollilise otsuse nr 345 näol on tegemist haldusaktiga HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Kohus märkis nimetatud määruses, milliste taotluste juurde on kaebaja jäänud ja et kaebus vastab formaalselt HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 protokollilise otsuse nr 345 näol on tegemist menetlustoiminguga (HMS §-s 36 sätestatud selgitamisega), mitte aga haldusaktiga HMS § 51 lg 1 ja HKMS § 4 lg 1 tähenduses, mille tühistamist võib halduskohtus taotleda. Komisjoni protokolliline otsus ei ole suunatud isiku(te) õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Selles on otsustatud, milliseid toiminguid peab ehitise omanik enne XX tn x kasutusloa taotluse esitamist läbi viima. Kuna protokollilises otsuses on sisuliselt selgitatud XX tn x asuva ehitise omanikele, mida nad peavad ehitise seadustamiseks ette võtma, on see otsus suunatud haldusmenetluse ökonoomsuse tagamisele. XX tn x asuva ehitise omanikel oli ja on õigus vormistada ülemõõdistusprojekt ning kooskõlastada see komisjoni protokollilises otsuses toodud asutuste ja ametitega ka ilma komisjoni vastava otsuseta. XX tn x asuva ehitise omanike sellekohane õigus tuleneb ehitusseadusest, mitte komisjoni protokollilisest otsusest. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 protokollilise otsuse nr 345 kui menetlustoimingu täitmist ei ole halduskohtul esialgse õiguskaitse korras võimalik peatada.
  2. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras XX tn x ehitisele kasutusloa väljastamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
  3. Nõustuda tuleb ka vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga selles, et V. Pihlaku kaebus on menetluse käesolevas staadiumis perspektiivitu. Kaebaja väide ehitusprojektile mittevastavast ehitamisest ei saa iseenesest olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja on väitnud privaatsuse vähenemist ja planeerimismenetlusse kaasamata jätmist, kuid ei ole käesoleva ajani toonud esile tema õiguste selliseid rikkumisi, mille kõrvaldamiseks võiks olla proportsionaalne kolmandatele isikutele kuuluva XX tn x ehitise lammutamine.
  4. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja uue määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.