) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagis näidatud aadressil inglise keelse hagiavalduse koos lisadega ja kirjaliku vastuse nõude. Kostjale määrati 30 päevase tähtaeg kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on APS`ile isiklikult allkirja vastu üle antud . Vastamise tähtaeg oli 01.12.2006.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 8 lahendatakse pooltevahelised vaidlused Eesti Vabariigi seaduste järgi Eesti Vabariigi kohtus. Kostja on XXX kodanik, kellel puudub Eesti elukoht. Hageja nõue tuleneb pooltevahelisest käsunduslepingust, mille täitmise koht on kostjale kuuluva OÜ asukoha järgi XXX, OÜ on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 72 lg 2 kohaselt Harju Maakohtus lahendab asja juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab.
lg 1 järgi lepingust tuleneva hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Eeltoodu alusel Harju Maakohus on pädev käesolevat tsiviilasja lahendama Eesti Vabariigi seaduseid kohaldades. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusele lisatud tõenditest (06.04.2004 leping, 01.03.2006 arve ja 07.06.2006 viivisarve) nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kirjalik käsundusleping. Hageja esitas kostjale vastavalt lepingule tasumiseks arve, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on teenused vastavalt lepingule osutanud, kostja ei ole pretensioone esitanud. Hagile lisatud väljastusteatest nähtuvalt kostja on 07.06.2006 viivisarve 13.06.2006 isiklikult allkirja vastu kätte saanud. 01.03.2006 arve kostjale kättetoimetamise kohta tõendeid esitatud ei ole, kuid kostja ei ole arve saamise kohta 2 2-06-20012 vastuväiteid esitanud ning kohtul puudub alus kahelda, et ka 01.03.2006 arve on kostjale kätte toimetatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning § 82 lg-st 1 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb lisaks lepingule VÕS § 113 lg-st 1, mis sätestab hageja õiguse nõude rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt lepingu punktile 3 on viivise määr 5 % tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kuu eest. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg-st 1 tulenevalt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses ning § 628 lg-st 1 tulenevalt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Hageja on käsundi täitnud ja kokkulepitud teenused osutanud, kostjal tuleb vastavalt lepingule selle eest tasuda.
lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust
lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.