Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt OÜ xxx ja xxx kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse 1 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (
lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud 04.08.2005 töövõtulepingud ning hageja on ettemaksuna tasunud kostja I pangaarvele 717 600 krooni. Tulenevalt 27.10.2005 objektinõupidamise protokollist on hageja väljendanud oma tahet lepingud lõpetada ja nõuda tagasi lepingute alusel makstu. Kostja I esindajana on protokollile alla kirjutanud kostja II. Lepingute p 15.4 on sätestatud alused, millal pool võib lepingu ühepoolselt lõpetada. Lepingute p 15.4.2 kohaselt juhul, kui pool ei täida endale lepinguga võetud kohustusi, eeldusel, et lepingu rikkumist ei lõpetata hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul alates teise poole kirjaliku nõudmise saamisest ning p 15.4.3 kohaselt tööettevõtja ei lõpeta tööd tähtajaks või töö kulgeb sellise tempoga, et on tekkinud lepingu lisaks oleva tööde teostamise kalendergraafikust oluline (üle nelja nädala) mahajäämus ja ilmselt pole võimalik töö tähtaegne lõpetamine. Kohus leiab, et nimetatud ühepoolset lepingu lõpetamist tuleks käsitleda lepingu ülesütlemisena. Tulenevalt
lg 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule 3 lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus leiab, et hageja poolt lepingute ülesütlemise materiaalne ja formaalne eeldus on täidetud. Kostja I on võtnud endale lepinguga kohustuse alustama ehitustöid lepingus kindlaks määratud ajal ja teostama kõik lepingus määratletud tööd lepingus kehtestatud hindade ja kvaliteediga ja kooskõlas teiste lepingu tingimustega ning andma objekti hagejale (tellijale) üle määratud ajaks (lepingute p 4.1). 16.09.2005 omanikujärelevalve pretensioonist tulenevalt on ehitus graafikust maas enam kui 4 nädalat (t lk 39). Nimetatud pretensioonile on kostja I esindaja alla kirjutanud. Samuti on kajastatud objektinõupidamise 26.09.2005 protokollis nr 2, et tööd on graafikust maas üle 4 nädala (t lk 40). 29.09.2005 objektinõupidamise protokollis nr 3 on vastu võetud otsus, et hageja kooskõlastab tööde graafikud ning nendest maha jäänud tööd likvideerib kostja I 40.nädalaks. Kostja I esindaja on sellele alla kirjutanud. Samuti on sätestatud tähtajad teiste tööde osas (t lk 41). 06.10.2005 omanikujärelevalve teatest tulenevalt on ehitustööd jätkuvalt graafikust maas ja ei ole jõudnud 40.nädalal graafikusse. 13.10.2005 objektinõupidamise protokolli nr 4 kohaselt on ehitustööd jätkuvalt graafikust maas (t lk 44). 27.10.2005 objektinõupidamise protokoll nr 5 on käsitletav kui lepingute ülesütlemise avaldus. Kostjat I teavitati lepingute rikkumisest, talle anti täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks ning pärast kohustuste rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist on hageja lepingud üles öelnud. Kostja I seaduslik esindaja xxx on pretensioonid ja objektinõupidamise protokollid allkirjastanud, seega saab eeldada, et ta on nende sisust teadlik ja nendega nõustunud. Samuti on kostja I kätte saanud ülesütlemisavalduse (protokoll nr 5).
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna xxx on 04.08.2005 võtnud hageja ees kohustuse vastutada lepingute alusel kostjale I ettemakstud summa ning sellega kaasnevate tagajärgede osas, tuleb kostjatelt põhinõue koos kõrvalkohustustega (intress ja viivised) välja nõuda solidaarselt.
lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. 01.11.2005 arvest nähtuvalt tuleb kostjal I hagejale tagastada 598 702.23 krooni. Nimetatud arve on kostja I vastu võtnud, mida kinnitab arvel kostja I esindaja allkiri. Tulenevalt
lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 4 Hageja palub arvestada intressi tagastatavalt rahalt alates 11.08.2005 kuni 04.11.2005, mis on põhjendatud.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja I on viivituses alates 05.11.2005. Viivist tuleb arvestada 2005.a eest (598 702.23 x 0,025% x 55 päeva) 8 232.40 krooni, 2006.a eest kuni 01.07.2006 (598 702.23 x 0,027% x 181 päeva) 29 258.65 krooni ja pärast 01.07.2006 (598 702.23 x 0,029% x 184 päeva) 31 946.08 krooni ja 2007.a eest kuni 30.03.2007 (598 702.23 x 0,029% x 89 päeva) 15 452.18 krooni, kokku 84 889.31 krooni. Kohus lähtub aga hageja poolt kohtuistungil avaldatust, mille kohaselt palub ta välja mõista viivist seisuga 30.03.2007 82 983.08 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt ning hageja menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.