) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Lõige 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et vastavalt hinnapakkumisele XXX teostas hageja kostjale XXX garaažide katuse ehitustöid ja et tööde maksumus oli 11 115,60 krooni. Vaidlus on selles, kas tööd teostati kvaliteetselt ja kas kostjal on õigus jätta tööde eest tasumata, kui garantii ajal ilmnevad töö lepingutingimustele mittevastavused. Kohtule esitatud teostatud tööde aktiga nr. XX 18.juunist 2004 ning tunnistajate V K , A P , E K , L S , A T ja T L ütlustega on tõendatud, et tööde vastuvõtmisel kostjal hagejale pretensioone ei olnud, tööd paistsid tehtud olevat hästi ning vee lekkeid ei esinenud. Kontrollülevaatuse aktiga 13.04.2005 ja tunnistajate VKi, APi ja EK ütlustega on tõendatud, et tööd olid tehtud vastavalt hinnapakkumisele, katus oli kaetud kahekordse kattekihiga ja ruutmeetritelt suuremas ulatuses, kui oli ühistule esitatud hinnapakkumisel ja arvel märgitud. Tunnistaja TL ütlustega ja tema kostjale esitatud avaldustega on tõendatud, et garaažiboksi nr. XXX veelekkeid nägi ta uuesti umbes pool aastat hiljem, kui saabus tagasi töölt merel. Seega muutus töövõtja tasunõue kooskõlas
lõikega 4 sissenõutavaks, kuna kokku lepitud töö oli tellija poolt vastu võetud ja töö lepingutingimustele mittevastavusest
Kostja 17.01.2005 koostatud akt puuduste kohta hageja töös on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, akti ei esitatud hagejale õigeaegselt, see on koostatud alles pärast hagi esitamist, hagejale teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav asjaoluga, et kostja juhatuses olid seoses endiste juhatuse liikmete tagasivalimisega probleemid dokumentatsiooni üleandmisega, mistõttu on kohus seisukohal, et vastavalt
lõikele 3 ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda.
, mis sätestab töövõtja garantiikohustuse tehtud tööle, annab tellijale õiguse nõuda töövõtjalt oma garantiikohustuse täitmist, kuid ei anna tellijale õigust pärast tasu sissenõutavaks muutumist töö eest tasumata jätmiseks. Kuivõrd garantiitööde teostamise kohustus ei ole käesoleva hagi aluseks ega esemeks, siis kohus garantiitöödesse puutuvat ei käsitle. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 115,60 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Hageja esitas kohtule kohtukulude nimekirja ja kohtukulusid tõendavad dokumendid – riigilõivu 1050,00 ja 25,00 krooni teenustasu tasumist tõendava maksekorralduse 31.12.2004 ning tõendite - B-kaartide tellimise kulu 25,00 krooni ja 15,00 krooni tõendavad kassa sissetulekuorderid, mis kuuluvad seoses hagi rahuldamisega kostjalt välja mõistmisele. Tuginedes TsMS § 60 lõikele 3 tuleb jätta kostjalt välja mõistmata hageja muud kulutused, mille kohta ei esitatud kuludokumente. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.