Obsah (6)

§ 164§ 150§ 444§ 445§ 467§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Sekretär Merily Mets Otsuse kuupäev 14. juuni 2007.a Otsuse avalikult teatavaks 14. juuni 2007.a tegemise aeg ja koht T

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Pooled on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsus jõustub otsuse koopia kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud

1. septembrill 2006.a esitas IMkohtule hagi MM vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Pooled on abiellunud XXX. Abielu kestel soetatud ühisvaraks on korteriomand (kolmetoaline korter) aadressil XXX, kus pooled käesoleval ajal elavad. Hageja nõudeks, mille juurde ta jäi kohtuistungil
2. juunil
3. a, oli lahutada abielu ning jagada korteriomand mõttelisteks osadeks kaasomandisse nii, et hagejale jääb 2/3 osa kaasomandist ja kostjale 1/3 osa kaasomandist. Esialgselt (21.09.
4. a) kohtule esitatud hagiavalduses toodud nõudest jätta korter hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kompensatsioon suuruses 300 000 krooni, hageja loobus. Sellega oli kostja nõus, kuna ta soovis korteris edasi elada.
5. juunil 2007.a toimunud istungil hageja ja kostja avaldasid, et abielusidemed on katkenud ja nende taastamine välistatud ning pooled ei soovi enam abielusuhte jätkumist. Kostja võttis hagi õigeks ja oli nõus, et kohus teeb otsuse, millega lahutab poolte abielu ja jagab poolte ühisvaraks oleva korteriomandi asukohaga XXX kaasomandiks, kus hagejale kuulub 2/3 mõttelist osa ja kostjale 1/3 mõttelist osa. Mõlemad pooled avaldasid, et kohtuotsust kumbki ei soovi apellatsioonikorras vaidlustada ning palusid rakendada vastavat seadusesätet. Ühtlasi palus hageja, et kohus tagastaks

§ 150lg 2 p 3 alusel talle poole hagi hinnalt tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

§ 444

lg 2 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud nii abielulahutuse kui hageja pakutud ühisvara jagamise nõudes. II(III) Pooled (kohtuistungil osalenud hageja ja kostja) on kohtuistungil avaldanud, et nad ei soovi kohtuotsust, millega poolte abielu lahutatakse ja poolte ühisvaraks olev korteriomand jagatakse mõttelistes osades kaasomandisse, apellatsioonikorras vaidlustada. Vastavasisuline on samuti kohtuistungi protokolli kantud. Kohus leiab, et

§ 444lg 1 ja lg 2 norm on kohaldatav.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada vastavalt PKS § 29 lg 2. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg alusel abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama sätte lg 5 alusel jagab kohus vaidluse korral ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Vastavalt PKS § 19 lg 1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludel õigesti esitatud ja õiguslikult korrektselt põhistatud ja tuleb rahuldada kui kostja õigeksvõtul põhinev. Kohus osundab, et hagi rahuldamine ei riku vähimalgi määral teise abielupoole, antud juhul kostja, huve. Kohus nõustus hageja ja tema esindaja poolt esitatud nõude põhistusega ja kõigi argumentidega, miks on põhjendatud käesoleval juhul kõrvale kalduda poolte võrdsusest. Selles leppisid hageja ja kostja kohtus kokku, et korterit vajab Eestis viibides elamiseks ka nende hetkel välismaal õppiv ja töötav tütar. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kohaldada

§ 164

lg 1 sisalduvat erinormi, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt

102 lg 1 p 4 on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

§ 445

lg 3 kohaselt, kui otsus tuleb täita viivitamata, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.

§ 467

lg 2 kohaselt on abieluga seotud varalises vaidluses tehtud otsus viivitamatult täidetav.

§ 468

lg 1 p 1, 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Riigilõivu tagastamine pooles ulatuses otsustab kohus sama tsiviilasja raames tehtava eraldi määrusega. Raivo Einula Kohtunik III(III)