← Eesti

2-06-29977/11

Obsah (6)§ 317§ 408§ 199§ 173§ 162§ 434

2-06-29977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-29977 Otsuse kuupäev Jõhvi, 21. mai 2007.a kell 15.30 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS-i EMT hagi B. O.`i

§ 317lg 1 p1, lg 2, lg 3 kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01.

märtsil 2007.a. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL

  1. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 02.05.2007.a esitas esindaja kohtule taotluse tsiviilasja ilma hageja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamiseks. Esindaja palus hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda.
  2. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kuna kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.03.2007.a., siis loetakse kohtukutse kostjale kätteantuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  4. Vastavalt

§ 408

p 1 kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati kostjale asja sisuliselt lahendamise hoiatusel.

§ 317

lg 5 alusel loetakse kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks 01.04.2007.a. Kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma enda esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist.

§ 199lg 1 p 3 ja p 4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist.

Arvestades, et pooled, olles teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et nad ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

  1. TsÜS §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekkivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlasuhe tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3, mille punktist 1 tulenevalt tekkib võlasuhe muu hulgas ka lepingust.
  2. 18.10.2002.a sõlmisid pooled liitumislepingu mobiiltelefoni nr 05076357 kasutamiseks (t.lk.11, 12). Teenuste kasutamine või kasutamise võimaldamine eeldab ka osutatud teenuste 2

(3)2-06-29977 eest maksmist. Hagiavalduse juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt kostja pole osutatud teenuste eest tasunud. Ajavahemikul 21.10.2002-30.11.2002.a esitas hageja kostjale kolm arvet kokku summas 2 553,90 krooni, sh. viivis 68.90 krooni (t.lk. 14-16), mis on kostja poolt jäetud tasumata.
  1. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, mille lõike 1 punkti 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS 108 lg1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nende sätete alusel hagi põhivõlgnevuse 2 485 krooni väljamõistmise osas tuleb rahuldada.
  2. VÕS §113 lg1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viiviseintressi. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja on nõustunud EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mis on liitumislepingu lahutamatu osa. Hageja ei esitanud kohtule kostjaga lepingu sõlmimise ajal kehtinud EMT teenuste kasutamise üldtingimusi. Hagiavalduse juurde lisatud ja 29.08.2003.a kinnitatud EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.
  3. kohaselt on hagejal küll õigus nõuda kliendilt arvete tasumisega hilinemise eest viivist 0.15% päevas. Hageja esindaja ei ole istungile ilmunud ja kohtul ei ole võimalik tuvastada, milline viivise suurus oli ettenähtud kostjaga lepingute sõlmimise ajal kehtinud EMT teenuste kasutamise üldtingimustes. Kuna kostjalt nõutakse viivised mitte kogu viivitamise aja eest, vaid kostjale esitatud viimase arve summa 68.90 krooni, rahuldab kohus hagi ka viiviste väljamõistmise osas hageja poolt nõutud ulatuses.
  4. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud riigilõivu 350 krooni, sh. 250 krooni hagiavalduse esitamisel ja 100 krooni kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest (t.lk. 6, 36), mis vastavalt

§ 162

lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt.

§ 162

lg 2 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtuvälised (esindaja) kulud 1 800 krooni. Kokku menetluskulud 2 150 krooni. 13. Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 453, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.