2-06-6918/3

(5)Viru Maakohtule

1. märtsil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud
2. juunil
3. Abielust on
4. juunil 1997 sündinud poeg …. Poeg alaealine. Laps elab hageja juures. Narva Linnakohtu
5. juuni 2005 kohtumäärusega kinnitati poolte kokkulepe lapsele elatise maksmise osas. Kokkuleppe kohaselt oli hagejale poja … ülalpidamiseks makstav elatusraha 1345 krooni. Hageja väitel on tema sissetulekuks minimaalne töötasu ja lapsetoetus summas 300 krooni. Kostja tulude kohta hageja usaldusväärseid andmeid ei oma, kuid hageja eeldab, et need võivad olla suurusjärgus 10 000 krooni. Hageja leiab, et kostja on võimeline lapse ülalpidamiseks maksma elatusraha 2500 krooni kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt alaealise lapse … ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 krooni alates
6. jaanuarist
7. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: lapse sünnitunnistuse koopia, Narva Linnakohtu
8. juuni 2005 kohtuotsuse koopia, Narva Linnakohtu
9. juuni 2005 kohtumääruse koopia, tõendi koolist, hageja palgatõendi, hageja ja lapse elukoha tõendi ning kaubatšekid erinevate tarbekaupade soetamise kohta. Kostja hagiavalduse vastuse osas avaldas hageja arvamust, et kostja ei avaldanud kõiki andmeid oma sissetulekute kohta ning on võimalik, et kostjal on mitu töökohta ja tema sissetulek on tunduvalt suurem kui vastuses näidatud. Hageja esitas
10. septembril 2006 kohtule avalduse, milles teatas, et loobub elatise suurendamisest hagiavalduses märgitud suuruses ning palub kostjalt välja mõista alates
11. jaanuarist 2006 elatis alaealise lapse … ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1500 krooni. Hageja palub välja mõista hageja õigusabikulud ja muud kohtukulud. Hageja avaldab nõusoleku vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Kostja vastus Viru Maakohtule
12. aprillil 2006 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on tema palk umbes 3000-3800 krooni ning ta ei ole võimeline maksma elatist hagiavalduses märgitud suuruses. Kostja nõustub maksma elatist suuruses 1500 krooni kuus. Kostja avaldas nõusoleku vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvestatud sotsiaalmaksu tõendite koopiad perioodi
13. jaanuar 2005 kuni
14. aprill 2006 ja Hansapanga konto väljavõtte perioodi
15. juuli 2005 kuni
16. juuli 2006 kohta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja vaadanud asja läbi kirjalikus menetluses, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Narva Linnakohtu
17. juuni 2005 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16/05 kinnitati poolte kokkulepe lapsele elatise maksmise osas. Kokkuleppe kohaselt oli hagejale poja … ülalpidamiseks makstav elatusraha 1345 krooni (t.l.-10,11). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud. 2

(5)Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Arvestades lapse kasvamist ja ka üldist elukalliduse tõusu, mille tagajärjel lapse vajadused muutuvad, on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja soovib suurendada elatist alaealise lapse … ülalpidamiseks ja välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 1500 krooni, mis on alates

1. jaanuarist 2006 ka PKS § 61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäär. Kostja vastuväiteid ei esita ja nõustub maksma elatist alaealisele lapsele … igakuise elatusrahana summas 1500 krooni. Kuna kostja nõustub maksma elatist hageja poolt nõutavas summas 1500 krooni kuus ja vastuväiteid selles osas ei esita, puudub vajadus võtta seisukohta hageja väite kohta, et kostja varjab oma tulusid ning tema sissetulek on oluliselt suurem hagiavalduse vastuses näidatust. Seega puudub vajadus analüüsida tõendeid kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Samuti puudub vajadus analüüsida hageja ja kostja varalist seisundit ning sellega seonduvaid tõendeid. Hageja soovib elatise suurendamist tagasiulatuvalt, alates
2. jaanuarist
3. Hagiavaldus on kohtule esitatud
4. märtsil
5. Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61
6. lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi
7. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud. Narva Linnakohtu
8. juuni 2005 kohtumäärusega kinnitatud poolte kokkulepe kohaselt moodustas elatusraha 1345 krooni. PKS § 61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäär hagiavalduse esitamise ajal
9. märtsil 2006 oli 1500 krooni ning alates
10. jaanuarist 2007 moodustab see 1800 krooni. Kostja on täitnud elatise maksmise kohustust vähemal määral kui seda näeb ette seadus. Kostja hansapanga konto väljavõttest selgub, et kostja on tasunud Narva Linnakohtu tsiviilasja nr 2-16/05 otsuse alusel igakuiselt 1345 krooni. Muid kostja väljaminekuid lapse ülalpidamiseks kohus tuvastanud ei ole. Kohus ei tuvastanud, et vanem, kellelt elatist nõutakse, oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek või oleks ilmnenud muid mõjuvaid põhjuseid elatise tasumiseks vähemal määral kui seda näeb ette seadus. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning seega tuleb elatist suurendada tagasiulatuvalt alates
11. jaanuarist
12. Alates
13. jaanuarist 2007 moodustab PKS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 1800 krooni. Kuigi hageja nõudeks on elatise suurendamine kuni igakuise elatusraha määrani 1500 krooni, leiab kohus, et elatis tuleb välja mõista seaduses sätestatud minimaalses suuruses 1800 krooni. 3

(5)Lähtuvalt PKS § 50 lg 2 ja lg 4, vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. /---/. vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega ning PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, /---/. Vastavalt PKS § 49, on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seadusandja on avalikust huvist lähtuvalt sätestanud igakuise elatusraha osas kindla suuruse, mis sõltumata vanema varalisest seisundist, peab kindlustama lapsele eluks ja arenguks vajalikud materiaalsed eeldused. Keeld teostada oma õigusi vastuolus lapse huvidega tähendab muuhulgas ka seda, et vanem ei või nõuda alaealisele lapsele elatist vähemal määral kui seda on kindlaks määratud seadusega. Hageja palgatõendi (t.l.-12) kohaselt oli töötasu, mille hageja sai kätte, 2005 aastal keskmiselt 2419,10 krooni kuus. Sellele lisandub lastetoetus 300 krooni. Kokku 2719,10 krooni. Hagiavalduses esitatud arvestuse kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks 3983 krooni kuus, millest pool moodustab 1991,55 krooni. Kostja lapse ülalpidamise kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Hagejale jääb peale lapsele tehtud kulutuste mahaarvamist kätte 727,55 krooni. Lapse ülalpidamiskulude arvestusest selgus, et ühe vanema rahalise osa suuruseks kujuneb 1991,55 krooni. Hageja nõude 1500 krooni ja tegelike ülalpidamiskulude vahe on 491,55 krooni. Hageja peab need katma oma sissetulekutest. Arvestades hageja sissetulekuid ja üldist elatustaset, ei pea kohus võimalikuks eeldada, et hagejal oleks see võimalik. Tekib olukord, mille tagajärjel võivad kannatada lapse huvid, kuna lapse arenguks ja kasvamiseks ei ole tagatud vajalikud materiaalsed vahendid. Perekonnaseaduse mõttest lähtuvalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtuvalt ei või alaealisele lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem kui 1800 krooni kuus. Kuigi hageja ei ole vastavasisulist nõuet esitanud, suurendab kohus elatise nõuet omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Õiguse üldiste põhimõtete kohaselt tuleb normide konkurentsi korral eelistada perekonnaseaduse kui materiaalõiguse norme protsessinormidele. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtul iseseisvalt nõuet elatise suuruse osas muuta, tuleb siinkohal lähtuda perekonnaseaduse regulatsioonist, millega sätestatakse kohtu kohustus järgida otsustuse tegemisel lapse huve ja elatise väljamõistmisel tagada lapsele seadusega kehtestatud elatise miinimum kui ei esine elatise vähendamist lubavaid asjaolusid. Kohtul oleks võimalus määrata igakuise elatusraha suuruseks 1500 krooni kui esineksid asjaolud, mis võimaldaksid vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud minimaalse määra. PKS § 62 lg 5 ja lg 6 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja teise lapse kohta andmeid kohtule ei esitanud. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. Residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvestatud sotsiaalmaksu tõendite koopiatest perioodi 01. jaanuar 2005 kuni 30. aprill 2006 kohta selgub, et kostja on nimetatud perioodil saanud töötasu OÜ-lt AGR (t.l.-33-48). Töötasu laekumist kinnitab 4

(5)ka Hansapanga konto väljavõte (t.l.-79-81). Kohus järeldab, et kostja töötab; osalise töövõimetuse kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Lapsel piisava sissetuleku olemasolu kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus, et esineks muid asjaolusid, mis annaksid alust vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seega ei ole elatise vähendamine alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära 1800 krooni põhjendatud. Kohus leiab, et poolte vahel kokku lepitud ja Narva Linnakohtu

1. juuni 2005 kohtumäärusega kinnitatud elatist alaealise lapse … (sündinud: …) ülalpidamiseks tuleb suurendada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates
2. jaanuarist 2006 kuni
3. detsembrini 2006 igakuine elatusraha 1500 krooni ja alates
4. jaanuarist 2007 kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
5. juunini 2015, igakuine elatusraha 1800 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli suurendada alaealisele lapsele välja mõistetud elatist, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega suurendatud määras koheselt. Elatise suurendamise osas tuleb kohtuotsus kuulutada viivitamatult täitmisele. Iris Kangur Kohtunik 5