← Eesti

3-05-1316/9

3-05-1316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Halduskohus Kohus Lea Kuuse Kohtukoosseis

  1. juuni
  2. a Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht 3-05-1316 Haldusasja number OÜ Marmara ja OÜ Storning kaebused Tallinna Linnavolikogu Haldusasi 15.12.
  3. a. otsuse nr 301 tühistamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja OÜ Marmara esindaja Jaan Erelt esindajad Kaebuse esitaja OÜ Storning esindaja Martin Teder Vastustaja Tallinna Linnavolikogu esindaja Raul Keba Kolmas isik OÜ Asunik, esindajad Jaanika Ulst, Jaanus Hallik ja v. adv. Paavo Paas Kolmas isik OÜ Artesio, Esindaja Marge Juur
  4. mai
  5. a. Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Jätta kaebused rahuldamata ja kaebajate kohtukulud nende enda kanda ( HkMS § 26 lg 1 p 6, HkMS § 92 lg 1) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisele või kuulutamisele järgnevast päevast arvates apellatsioonkaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. I ASJAOLUD 19.11.
  6. a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 2654-k algatati X tn x/X tn xx kinnistuste detailplaneeringu koostamine ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. 1 Teade detailplaneeringu algatamisest avaldati 24.11.
  7. a. ajalehes Postimees. 15.10.
  8. a. toimus Põhja- Tallinna linnaosavalitsuses kõnealuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendust tutvustav aeruelu. 10..11.
  9. a. korraldusega nr 2256-k võttis Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu vastu ning vastav teada avaldati 13.11.
  10. a ajalehes Postimees. 20.11.
  11. a. ilmus ajalehes Postimees teade detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta ajavahemikul 29.11.2004 kuni 10.12.
  12. Planeeritava ala naaberkinnistu kaasomanikud OÜ Marmara ja OÜ Storning esitasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel vastuväited, millele Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet vastas 20.12.
  13. a. kirjaga. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 29.12.
  14. a. ning OÜ Marmara ja OÜ Storning esindajad jäid oma vastuväidete juurde. Harju maavanem tagastas 03.02.
  15. a. kirjaga talle järelevalve teostamiseks esitatud detailplaneeringu menetluses tehtud vigade parandamiseks. Seepeale toimus detailplaneeringu uus avalik väljapanek 10.03.2005 kuni 27.03.2005 ning vastav teade ilmus
  16. märtsi
  17. a. ajalehes Postimees. Ka selle avaliku väljapaneku käigus esitasid oma vastuväited OÜ Marmara ja OÜ Storning, kellele Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas. Vastuväidete esitajad 20.04.
  18. a. toimunud avaliku väljapaneku tulemuste arutelul ei viibinud. Harju maavanem kiitis detailplaneeringu heaks 13.09.2005.a. kirjas nr. 2.1-13/
  19. Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 otsusega nr 301 kehtestati Tallinnas X tn x/X tn xx ja X tn xX detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud hoonestamata X tn x/X tn xx krundile (581 m2) 3-korruselise 11 korteriga korterelamu rajamine ja X tn xX krundile (787 m2) olemasoleva 2-korruselise elamu ümberehitamine 3-korruseliseks kuni 16 korteriga korterelamuks. Ehitiste suletud netopinnad on kavandatud vastavalt 750 m2 ja 1120 m2, ehitusalune pind vastavalt 280 m2 ja 356 m
  20. II KAEBUSE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED OÜ Marmara ja OÜ Storning esitasid halduskohtule kaebused, milles nad palusid tühistada Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 otsus nr 301, sest otsus on vastuolus seadusega ja kahjustab kaebuse esitajate huve. kaebuse esitajad täiendasid kaebuses toodud seisukohti ja põhjendusi 28.04.
  21. a. toimunud kohtuistungil. Kaebuse esitajad põhjendavad kaebust järgmiselt. Detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel arvestatud üksnes X tn x/ X tn xx ja X tn xX kinnistute omanike huvidega, kusjuures naaberkinnistu X xx omanikke ei kaasatud detailplaneeringu koostamise protsessi. Kuigi planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti detailplaneeringusse muudatusi, ei korratud hoolimata planeerimisseaduse (PlanS) § 21 lõikest 5 avalikku väljapanekut ja arutelu ega kooskõlastatud tehtud muudatusi ettepanekuid teinud naaberkinnistu omanikega. Planeerimismenetluses ei arvestatud ühtegi nende ettepanekut peale ilmsete vigade parandamise seoses planeeringus vääralt märgitud servituudi ala parandamisega. Vaidlustatud detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanikke on koheldud meelevaldselt ebavõrdselt võrreldes kaebajatega, kelle kinnistu hoonestustiheduse koefitsient ja täiesehituse protsent on vaatamata kõrvuti asetsemisele erinevad. Kaebuse esitajate kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel lähtuti Kalamaja ehitusmääruse eelnõust, mille kohaselt maksimaalseks täisehituse protsendiks võib olla 30 protsenti, ent vaidlustatud planeeringus on lubatud täisehituse protsent 43, seejuures maksimaalselt võiks nurgakrundi puhul lubada ehitusmääruse eelnõu kohaselt 35 protsendi täisehitamist. Vaidlustatud detailplaneering rikub 2 nende omandiõigust, sest näeb ette kõrghaljastuse 1 m kaugusele vaidlustatud detailplaneeringuga hõlmatud maa-alast, arvestamata sellega, et planeeringu kohaselt istutatavate tammede võra ja juured hakkavad ulatuma X xx kinnistule. Detailplaneeringuga kavandatava senisest ebaseaduslikult lammutatud hoonest (ehitusalune pind 122 m2 ja suletud netopind 169,8 m2) oluliselt suurema hoone ehitamine halvendab X xx asuva hoone elanike valgustustingimusi ning privaatsust ning ei sobitu miljööväärtuslikku piirkonda. Lisaks on detailplaneeringu dokumendid on vastuolulised ning sisuliselt on linnavolikogu kehtestanud planeeringu, mida tegelikult ei ole menetletud. Planeeringus ei ole arvestatud kaebuse esitajate omandis oleva kinnistu kasuks seatud servituutidega. Detailplaneeringu kohaselt maha võetav olemasolev haljastus kuulub dendroloogi hinnangul olulise haljastuse hulka, ent detailplaneeringule kooskõlastuste andmisel on seda käsitletud väheväärtuslikuna, mistõttu tekkib küsimus, kas kooskõlastused oleks antud ka juhul, kui joonistel oleks haljastuse väärtus õigeski kajastatud. Liiklusteenistuse poolt kooskõlastatud parkimislahendus ei vasta kehtestatud planeeringus sisalduvale lahendusele. Planeeringust lähtuv liikluskorraldus ei ole kooskõlas normide ja tavadega. III VASTUSTAJATE JA KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD Vastustaja Tallinna Linnavolikogu vaidleb kaebusele vastu, leides et detailplaneeringu menetlemine on toimunud seaduslikult ja oluliste menetlusvigadeta. Planeerimismenetluse jooksul oli kaebuste esitajatel võimalus oma seisukohad esitada ning esitatud vastuväidetele on menetleja ka vastanud ning nende arvestamatajätmist põhjendanud, mistõttu pole õige kaebuste esitajate väide, et nad planeeringu koostamises sisuliselt kaasa rääkida ei saanud. Vastustaja leiab, et seadusest ei tulene planeeritavasse alasse mittekuuluvate kinnisasjade omanike kooskõlastuste või nõusoleku hankimist planeeringu koostamise faasis ning huvitatud isikute kaasamine tagatakse detailplaneeringu avaliku väljapanekuga, ning lisaks korraldab kohalik omavalitsus detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Puutuvalt kaebuste esitajate väidetesse, et hoolimata detailplaneeringusse muudatuste tegemisest ei korraldatud avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu ega kooskõlastatud planeeringut muudatusettepanekuid teinud X xx omanikega, leiab vastustaja, et PlanS § 17 kohaselt kooskõlastatakse planeering riigiasutustega ning üksnes riigiasutustega tuleb kooskõlastamist korrata, kui planeeringu muudatus neid puudutab. Lisaks märgib vastustaja, et vaidlusalune planeering oli teistkordsel avalikul väljapanekul 10.
  22. kuni 27.03.2005, mistõttu ei ole õige kaebuse esitajate väide, et uut avalikku väljapanekut ei toiminud. Vastustaja leiab ka, et vaidlustatud planeeringu kehtestamisel ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud, kuivõrd kaebuse esitajate omandis olev ja planeeringualasse jääv kinnistu ei ole linnaehituslikus mõttes võrreldavad. Seejuures rõhutab vastustaja, et X x/ X xx krundile kavandatud hoone ehitusaluseks pinnaks on lubatud kvartali keskmisest (selle piirkonna kruntidel on ehitusalune pind vahemikus 250-400 m2) väiksem näitaja (280 m2). Samuti märgib vastustaja, et kaebustes viidatud X ehitusmääruse näol on tegemist alles eelnõuga. Vastustaja rõhutab, et PlanS kohaselt ei tule detailplaneeringuga hoonestustiheduse koefitsienti ega täisehitusprotsenti määrata, vaid need määrab kohalik omavalitsus diskretsiooniotsuse alusel. Lisaks märgib vastustaja, et detailplaneering rikub nende õigust võrdsele kohtlemisele, peaksid kaebuse esitajad nõudma oma kinnisasja puudutavale planeeringule samasuguseid ehitusõigusi, mitte aga nõudma naabrite ehitusõiguste vähendamist. 3 Ka on vastustaja seisukohal, et detaiplaneering ei riku kaebuse esitajate omandiõigust: planeeringus ettenähtud haljastuse paigutamisel arvestatakse sellega, et nende võrad naaberkinnistule ei ulatuks ning krundi omanikul on kohustus võrasid vastavalt ka piirata. Samuti on naaberkinnistu omanikul AÕS §149 lg 1 kohaselt õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnistult tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Samuti ei nõustu vastustaja, kaebuse esitajatega selles, et endises mahus tuleks taastada X x/X xx krundil asunud ja ebaseaduslikult lammutatud hoone. Nimelt lammutas hoone kinnistu eelmine omanik ning kohalik omavalitsus ei saa kohustada kinnistu uut omanikku varasema poolt lammutatu ehitust taastama. Ka ei nõustu vastustaja kaebuse esitajate väitega, et planeeritav hoone võiks rikkuda X xx hoone elanike valgustustingimusi, varju tekkimine X tn xx hoone seintele vastab rahvusvahelistele soovituslikele tingimustele. Ka leiab vastustaja, et detailplaneering ei ole vastuoluline ning kehtestatud planeeringulahendus vastab sellele, mida menetleti. Pärast planeeringu vastuvõtmist Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2004.a. korraldusega nr 2256-k ei ole X x/X xx krundi ehitusõigust suurendatud. Servituutidega on planeeringus arvestatud. Tähtsust ei oma planeeringualal asuvate puude väärtusklass, kuivõrd konkreetsete puude mahavõtmise ja asendamise osas on dendroloogi hinnanguid rangelt järgitud. Planeeringu parkimislahendus vastab nõuetele, kuivõrd soovituslik Eesti standard EVS xxx:2003 vajavad üksteise taha pargitud sõiduautod 2,5x6,5 m parkimisala ning X xx parkimisala on 29 m pikk: autod võtavad parkimiseks 26 meetrit ning iga puu jaoks jääb 1x2,5 m2 suurune ala. Samuti vastab planeering liikluskorraldust puudutavatele planeerimisnormidele – X tänav on jaotus-magistraaltee ning krundilt on võimalik häireteta välja sõita. Kolmas isik OÜ Asunik leiab, et kaebused on põhjendamatud. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitajate nagu kõigi teiste huvitatud isikute kaasamine detailplaneeringu koostamisse oli tagatud detailplaneeringu avaliku väljapanekuga ning huvitatud isikute huvidega arvestamine ei tähenda, et planeeringu kehtestamiseks tuleks saada nende isikute nõusolek. Samuti leiab kolmas isik, et kuivõrd planeeringu põhilahendusi pärast planeeringu avalikku väljapanekut ei muudetud, siis puudus seadusest tulenev täiendava kooskõlastamise vajadus. Ka toob kolmas isik välja, et haldusorgan on kõigile kaebuse esitajate poolt esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele põhjendatult vastanud. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ei ole kolmanda isiku meelest tegemist, kuna kõnealused kinnistud ei ole võrreldavad ning seda asjaolu on selgitatud ka vaidlustatud planeeringu kehtestamise korralduse seletuskirjas. Lisaks märgib kolmas isik, et X ehitusmäärus ei ole jõustunud ning samuti ei nähtu, et X xx kinnistu detailplaneeringu koostamisel oleks sellest eelnõust lähtutud. X xx omanike omandiõigust vaidlustatud planeering kolmanda isiku arvates ei riku, planeeritav haljastus pigem tagab mõlemale kinnistule teatava privaatsuse ning puude piirile istutamise korral on selleks vajalik ka X xx omanike nõusolek, samuti on naaberkinnistu omanikul õigus kaitsta end haljastusest tekkivate kahjulike mõjude vastu AÕS § 149 lg 1 alusel. Ka X xx hoone valgustustingimusi ei mõjuta planeering selliselt, et need ei oleks kooskõlas rahvusvaheliselt soovituslike tingimustega, lisaks ei ole kaebuse esitajate näol tegemist X xx elanikega ning elanikud detailplaneeringu menetluses ühtegi vastuväidet esitanud ei ole. Viimaks leiab kolmas isik, et kuna vaidlustatud planeeringu kehtestamisel on põhjalikult põhjendatud planeeritava hoone sobivust piirkonda, siis ei ole väited, nagu tuleks taastada varem lammutatud hoone, asjakohased. Ka ei nõustu kolmas isik kaebuste esitajatega selles, et detailplaneering on vastuoluline ega sellega, et detailplaneeringus ei arvestata 4 servituutidega. Planeeringu haljastus vastab kolmanda isiku meelest dendroloogi hinnangule ning planeering vastab parkimist ja liiklusohutust puudutavatele nõuetele. Kolmas isik OÜ Artesio leiab, et vaidlustatud planeering on õiguspärane, kaebuse esitajatel on olnud võimalus planeeringu koostamisel osaleda ning nad on esitanud selle käigus vastuväiteid ja ettepanekuid. Samuti leiab kolmas isik, et X xx krunt ning vaidlustatud planeeringualale jääv krunt ei ole võrreldavad ning seega ei saa rääkida ka ebavõrdsest kohtlemisest. Kolmanda isiku hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kaebustes esitatud väited seoses Kalamaja ehitusmäärusele, kuna tegemist ei ole kehtiva õigusaktiga. Ka planeeritav haljastus ei riku kolmanda isiku meelest X xx omanike omandiõigust ning samuti ei piira planeeringulahenduse elluviimine lubamatult X xx valgustustingimusi. Nagu ka vastustaja ja kolmas isik OÜ Asunik leiab OÜ Artesio, et planeering ei ole vastuoluline, naaberkinnistu kasuks seatud servituutidega on arvestatud, haljastuse planeerimisel on lähtutud dendroloogi hinnangust ning planeering vastab parkimis- ja liikluskorraldust puudutavatele normidele. IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1)Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et planeerimismenetluses on rikutud PlanS § 16 lõiget 1 ning jäetud planeeringuala naabruses oleva kinnisasja omanikud planeeringu koostamisse kaasamata. PlanS § 16 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Seejuures ei sätesta PlanS täpsemalt, milles huvitatud isikute kaasamine planeeringu koostamisse peaks seisnema. Samas tuleb aga tähele panna, et viidatud paragrahvi
  23. lõike punkti 4 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maaala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. PlanS § 16 lõikest 1 ning lõike 4 punktist 4 järeldub, et teiste huvitatud isikutega, sealhulgas planeeritava maa-ala naabrusesse jääva kinnisasja omanikega, planeeringu koostamise etapis koostöö tegemine nõutav ei ole. Kuivõrd PlanS §-s 16 eristatakse selgelt planeeringu koostamisse kaasamist ja planeeringu koostamisel koostöö tegemist, siis tuleb asuda seisukohale, et kaasamine saab tähendada eelkõige huvitatud isikute teavitamist planeeringu koostamisest ning neile võimaluse andmist oma seisukohtade või ettepanekute esitamiseks. Seejuures nähakse PlanS § 16 lõikes 3 ette detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava arutelu korraldamine ning käesoleval juhul on Põhja- Tallinna linnaosavalitsuses 15.10.
  24. a. selline arutelu ka toimunud .Kuivõrd arutelu toimumisest oli ajalehes Pealinn ka teatatud, oli kaebuste esitajatel võimalik sellest arutelust osa võtta. Nõuet, et planeeringu koostamisel peaks huvitatud isikutelt kavandatava planeeringulahenduse kohta seisukohti küsima või nendega planeeringulahendusi kooskõlastama, seadusest ei tulene. Samuti ei tulene seadusest, et planeeringu koostamise etapis peaks huvitatud isikute seisukohtadega mittearvestamist põhjendama sarnaselt planeeringu avaliku väljapaneku kestel esitatud seisukohtadega mittearvestamisel. Seega kannab PlanS § 16 lg 1 eelkõige kõigi huvitatud isikute võimalikult varase teavitamise eesmärki, mis peab tagama huvitatud isikutele paremad võimalused planeerimismenetluse hilisemates etappides oma seisukohtade esitamiseks ja õiguste kaitsmiseks, ent seadusest ei tulene kõigi huvitatud isikutega vastastikuse koostöö tegemise kohustust detailplaneeringu koostamisel. Mis puudutab kõnealusesse detailplaneeringusse pärast avalikku väljapanekut tehtud muudatusi ning PlanS § 21 lõikes 5 sätestatud kohustust korrata planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, tuleb tähele panna, et nimetatud sättes nähakse kooskõlastamise kordamine ette juhuks, kui muudetakse planeeringu põhilahendusi. Kuigi seadusest ei tulene sõnaselgelt, mida pidada silmas planeeringu põhilahendusena, tuleb 5 siiski asuda seisukohale, et põhilahenduse muutmisena tuleb vaadelda muudatusi, mis olulisel määral planeeringut muudavad. Kohtu hinnangul ei nähtu, et pärast avalikku väljapanekut oleks kõnealust detailplaneeringut sedavõrd muudetud ja täiendatud, et rääkida saaks põhilahenduste muutmisest. Lisaks sellele ei tulene seadusest planeeringu kooskõlastamise ega korduva kooskõlastamise kohustust planeeringuala naaberkinnistu omanikega, seda isegi mitte siis, kui vastavad muudatused on planeeringusse tehtud nende vastuväidete või ettepanekute põhjal. 2)Vaidlustatud detailplaneeringu õigusvastasuse kohta väidete esitamisel on võrreldud planeeringut X ehitusmäärusega ettenähtuga. Asja sisulisel läbivaatamisel on selgunud, et tegemist on käesoleva ajani vastuvõtmata ja jõustumata üldakti eelnõuga. Kuigi haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on planeeringu koostamisel muu hulgas silmas peetud sel ajal eelnõu staadiumis olnud X ehitusmääruse eelnõu printsiipe, ei ole võimalik võrdsustada seniajani eelnõu staadiumis olevas õigusaktis kavandatut kehtiva õigusaktiga ning ka kohaldada, mistõttu kohus jätab tähelepanuta kaebuse väited detailplaneeringu vastuoludest X ehitusmäärusega ning nimetatud ehitusmääruse nõuete (hoonestustiheduse koefitsient ja täisehituse protsent) erinevast kohaldamisest kõrvutiasetsevate kruntide ehitusõiguse määramisel. Samuti ei ole olemas kehtivat X üldplaneeringut, mistõttu on põhjendamatud kaebuse väited vaidlustatud planeeringuga üldplaneeringu eiramisest. Kaebuses ei ole märgitud vastuolu Tallinna kehtiva üldplaneeringuga . Võrdse kohtlemise põhimõte kannab eelkõige sisulise võrdsuse ideed, mille kohaselt võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõtet on Riigikohtu halduskolleegium 20.12.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-01 tõlgendanud järgmiselt: ”Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral . /-/ Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt”. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 05.10.1999.a. otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-88-99 asunud seisukohale: ”Mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust”. Kaebuse esitaja on lähtunud võrdsuspõhimõtte rikkumise väitel eeldusest, et kõrvuti asetsevatel kruntidel peab olema samasugune hoonestustiheduse koefitsient ja täisehituse protsent. Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused ,miks ei saa linnaehituslikus mõttes pidada X xx krunti ja X x/X xx krunti võrreldavateks ning kaalutlused, millest lähtudes on nimetatud kruntidele kehtestatud erinev hoonestustiheduse koefitsient ja täisehituse protsent. Seletuskirjast nähtuvalt on kruntide võrdlemisel ja ehitusõiguse kavandamisel arvestatavad mitmed aspektid ning oluliseks asjaoluks on nimelt see, et detailplaneeringu puhul on tegemist nurgakrundiga, mille hoone peab kompositsiooniliselt ja linnaehituslikus mõttes olema hierarhiliselt suurem. Samuti on haldusorgan selgitanud, et nurgakrundi hooned hõlbustavad orienteerumist ja töötavad suhteliselt ühemahuliste hoonetega kvartalis maamärkidena. Detailplaneeringu otsuse seletuskirjast nähtuvalt ei olegi linnaplaneerimisel primaarseks kriteeriumiks võrdsete ehitusõiguste kavandamine naaberkruntidele. Samas nähtub planeeringu kehtestamise seletuskirjast, et nurgakrundi ehitusõiguse kavandamisel on arvestatud vastava ümbruskonna keskmiste näitajatega, seega ei saa kaebajad ka väita meelevaldset ehitusõiguse andmist. Kas detailplaneeringuga on kõnealusele nurgakrundile ehitusõiguse kavandamisel arvestatud teiste nurgakruntide hoonete ja kinnistute tehniliste näitajatega samu proportsioone, ei ole esitatud tõendite alusel võimalik tuvastada. Sellele vaatamata on võimalk järeldada, et tegemist ei ole 6 samas ka ühesuuruste kinnistutega. Seega lisaks Kultuuriväärtuste Ameti seisukohale nurgapealsete kruntide suhteliselt väiksemast pindalast võrreldes teiste kruntidega, on antud juhul tegemist ka olukorraga, kus endisest krundist on moodustatud kaks krunti, mis samuti mõjutab täisehituse protsenti. Täiendavalt märgib kohus, et õigus võrdsele kohtlemisele ei ole nö. eraldiseisev õigus: isik saab nõuda, et talle mingite õiguste andmisel või kohustuste panemisel oleks tema olukord sama, mis teistel võrreldavatel, mitte aga niivõrd seda, et teistele isikutele õiguste andmisel koheldaks neid samamoodi nagu teda. Kuna planeeringu vaidlustamise alus on huvi, saaks isiku huvi seisneda selles, et tema olukord oleks sama soodne, kui teisel isikul, ent seda huvi ei saa kaebajad teostada käesolevas asjas vaidlustatud planeeringumenetluses. Kui kaebuse esitajad leiavad, et neid on koheldud võrreldes naabriga ebavõrdselt, tuleb oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks vaidlustada kaebajatele kuuluva kinnistu planeering. Kohus leiab, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Ennekõike ei ole kõnealused krundid võrreldavad, samuti on kohalik omavalitsus esitanud kaalutlused, miks on planeeringuga peetud vajalikuks näha kõnealusele krundile ette kavandatud hoonestustiheduse koefitsient ja täisehituse protsent. 3) Tallinna Linnavalitsuse 19.11.2003.a. korraldusega nr 2654-k kinnitatud detailplaneeringu lähteülesandest nr 1586 nähtuvalt on Tallinna üldplaneeringuga kõnealuse ala juhtfunktsiooniks korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala. Tallinna üldplaneeringuga on käsitletav ala määratud miljööväärtuslikuks elamualaks, mis on terviklikult säilinud miljööga ( eeslinna) piirkond, kus hoonete ehitus peaks järgima hoonestusstruktuuri.Nimetatud lähteülesande kohaselt kuuluvad muu hulgas detailplaneeringu koostamisel arvestamisele varem koostatud planeeringud ja dokumendid.Lähteülesande p.4.7 kohaselt määrab X raamplaneering antud kvartali maksimaalseks hoonestuskõrguseks kuni kaks ja pool korrust, krundi lubatud täisehitus kuni 45 % ning hoonestusviisiks lahtine ehitusviis. Detailplaneeringu lähteülesande punktis 5.2 on püstitatud ülesanded seoses linnaruumiga, sealhulgas on ülesandeks eskiislahenduses esitada planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs ja funktsionaalsed seosed, mis muu hulgas sisaldaksid planeeringuala olemasolevate ruumiliste väärtuste skeemi ja analüüsi, ruumiliste võimaluste ja lahendamist vajavate probleemide analüüsi, kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaadet ja ruumilist analüüsi, arvestades olemasolevat situatsiooni ja piirkonnas kehtestatud detailplaneeringuid, samuti planeeringualal asuvatele kruntidele määratud ehitusõiguse põhjendust, arvestades sealjuures kvartalite nurgalahenduste vajadusi.Krundi ehitusõiguse määramisel on muu hulgas püstitatud ülesanne hoonete suurima lubatud ehitusaluse pinna määramiseks ning hoonestatava ala krundil paiknemise võimalikult täpsel äranäitamisel arvestada kvartalile iseloomulikku hoonestuse rütmi ja suurust. Ka on seatud tingimuseks, et planeeritavate ehitiste kõrgus ei tohi ületada antud kvartali olemasoleva hoonestuse kõrgust. Uushoonestuse kavandamisel on krundi ehitusõiguse määramisel nähtud p.5.2.2.5 ette lähtuda muu hulgas antud kvartali ja lähiala olemasolevate elamute vastavatest näitajatest, planeerida uue elamu kõrguseks maksimaalselt 2 korrust ja katusekorrus ning hoone ehitusaluse pinna suurus peab lähtuma piirkonna olemasolevate hoonete samadest näitajatest ( s.o.200-250 m2). Detailplaneeringu lähteülesande kooskõlastas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 09.06.2003.a. tingimustega ( etteantud lubatud mahud), mille kohaselt planeeritava hoone kõrguseks lubati maksimaalselt kaks korrust ja katusekorrus ning hoone ehitusaluse pinna suurus peab lähtuma olemasolevate hoonete samadest näitajatest ( 200-250 m2). Ka nähti ette, et räästa ja katuseharja kõrgused peavad järgima X ja X tänava olemasolevaid räästa ( 8-10 m) ja katuseharja kõrgusi ( 11-13 m). Kõnealune ala on tunnistatud väärtuslikuks suhteliselt terviklikult välja kujunenud linnalike väärtuste tõttu, milleks on hoonestuse mastaap, hoonestuslaad, haljastus, 7 elukeskkond jne. Tallinna Linnavolikogu 15.
  25. 2005.a. otsuse nr 301 lisaks on viidatud otsuse seletuskiri, milles on üksikasjalikult toodud kohaliku omavalitsuse kaalutlused ja põhjendused otsuse tegemisel, mis kokkuvõtlikult on esitatud ka otsuses. Seletuskirjast nähtuvalt on detailplaneeringu üldisemaks eesmärgiks miljööväärtusliku ala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ning ala kujundavate ehitiste, kinnistusstruktuuri, kultuurikihi, maastikuelementide, miljöö eripära ja temale avanevate kaug- ja sisevaadete hoidmine,mis on eelduseks X säilitamiseks miljööväärtusliku puitasumina. Seletuskirjas on analüüsitud kõnealuse kvartali kruntide struktuuri ja hoonestust ning on väljakujunenud hoonestuse rütmi ja mahu suhtes võrreldud planeeritavale alale kavandatava hoonega. Vaidlusaluse kinnistu detailplaneeringu hoonestustiheduse koefitsient on 1,3 ja täisehituse protsent
  26. Detailplaneeringu koostamise käigus tehtud linnaehituslikust analüüsist tulenevalt on selle piirkonna kruntidel hoonete ehitusaluse pinna suurus vahemikus 250-400 m2, vaidlusaluse krundi hoone ehitusaluseks pinnaks on kavandatud 280 m2, samuti on hoonestusala pikkus piki X tänavat kvartali lühim. Planeeringuga on hoone paigutatud varem samas kohas olnud hoone ehitusjoonele. Planeeringu puhul on arvestatud X ja X tänavate mahtude ja mastaapidega, antud piirkonnale omase hoonestuslaadiga. Nähtuvalt seletuskirjast on kavandatava hoone puhul järgitud X piirkonda iseloomustavat harja-räästakõrgust. Detailplaneeringuga lubatakse kinnistule katuseharja kõrguseks 11 m, lähim naaberhoone X xx on harjakõrgusega 13 m, samas asuv X x a harjakõrguseks on katusevahetamise korral lubatud 11,6-12 m.Räästa kõrgusteks kõnealuses piirkonnas on 7,5 -8,5 m, projekteeritaval hoonel on räästakõrguseks 8 m. Planeeringuga on järgitud piiranguid, mis on seatud selleks, et kavandatud hoone ei eristuks ebaproportsionaalselt teistest kvartali hoonetest ning et detailplaneeringu lahendus oleks kooskõlas X hoonestusprintsiipidega, sh. rütmi ja mahuga. Krundi ehitusõiguse määramisel on arvestatud naabruses asuvate kruntide täieehitusega, sealjuures X xX olemasolev täisehitus oli projekteerimise ajal 45,7 %. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on 22.03.2006.a. arvamuses rõhutanud, et harmoonilise linnaruumi kavandamisel tuleb üheaegselt järgida mitmeid parameetreid ja leida lahendusi, mis sobivad väljakujunenud tänavaruumi ja loovad konkreetsel krundil ajaloolist linnaruumi väärtustava keskkonna. Asjas esitatud detailplaneeringu seletuskirjast ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt avaldatud seisukohtadest tulenevalt omab X x / X xx planeering erilist tähendust nimelt seetõttu, et tegemist on nurgakrundi lahendusega. Tulenevalt Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 1 p-st 3 kuulub miljööväärtuslikule alale koostatav detailplaneering kooskõlastamisele Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Käesoleval juhul on kooskõlastus antud 10.06.2004 ning seega on Kultuuriväärtuste Amet selleks pädeva asutusena kinnitanud planeeringulahenduse sobivust kõnealusele alale. Siinjuures kohus peab vajalikuks esile tuua, et Ameti üheks põhiülesandeks on miljööväärtusega hoonestusalade säilitamine, kaitsmine ja teadvustamine, mistõttu planeeritava hoone ümbrusesse sobivuse ( s.h.tema mahu) kohta Ameti antud seisukoht on selleks seatud asutuse hinnang. Kohus märgib, et Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 22.03.2006.a. kirjas nr 4-2/246 on rõhutatud, et 2001.a. üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtuslike hoonestusaladega väärtustati ajaloolistes puitasumites olevat kogu ajalooliselt mitmekihilist linnaruumi, mitte ei soovitud säilitada esimese Eesti Vabariigi aegset hoonestust ning linnaehituspõhimõtteid.Sealhulgas nägid ka 1930.-datel koostatud X uuendamiskavad ette uusehitusjoonte tagasiasteid mitmetel tänavatel, võimaldamaks muu hulgas ehitatud puithoonestusest mastaapsemate korterelamute rajamist.Viidatud kirjast nähtuvalt on tänasel päeval lähtutud põhimõttest, et säilitada olemasolev väljakujunenud linnaruum, mis tähendab ka 1930.aastate planeerimise üldpõhimõtetest loobumist, ent seda tehes ei absolutiseerita tsaariaegseid ehitusjooni ja mastaape, vaid arvestatakse konkreetse asukoha suundumust. Kultuuriväärtuste Ameti hinnangul tuleb miljööalade puhul selgelt 8 eristada asumisiseseid erinevaid kooslusi ja arvestada väljakujunenud tavadega, mida vaidlusaluse planeeringu puhul on ka tehtud. Kohus leiab, et detailplaneeringu seletuskirjas on kohalik omavalitsus veenvalt põhjendanud detailplaneeringuga kavandatud lahenduse vastavust X miljööväärtuslikele hoonestusprintsiipidele ja on esitanud sellekohased kaalutlused seoses kõnealuse kinnistu kavandatud ehitusõiguse mahuga, samuti nurgakrundi hoonestamise eripäraga. Kaebuse esitajad on kavandatud hoone miljöösse mittesobivuse puhul ennekõike lähtunud krundi täisehitusprotsendist ja koefitsiendist võrreldes kaebajate kinnistuga , mis iseenesest ei tähenda , et detailplaneeringu lahendus miljöösse ei sobi. 4)Detailplaneeringu avalikul arutelul on kaebajad nõudnud sellise haljastuse ettenägemist, mis väldiks X xx kinnistu omaniku huvide rikkumist . Harju maavanem tegi detailplaneeringu järelevalve menetluses 27.07.2005.a. kirjaga nr 2.1-13/363 ettepaneku planeeringuga ettenähtud haljastuse lahendust täpsustada ja näha ette lahendus, mis eeldatavalt ei riiva X xx kinnistu territooriumi. Detailplaneeringu puhul on arvestatud maavanema eespooltoodud kirja märkustega, mistõttu maavanem pidas põhjendatuks planeeringu kooskõlastamist . Kohtu hinnangul on haljastuse lahenduses arvestatud kaebajate kui X xx kinnistu omanike huvidega. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on istutatavaks puuks tamme püramiidjas vorm, mis ei paikne põhijooniselt nähtuvalt mitte krundi piiril, vaid sellest 1 meetri kaugusel . Püramiidja vormiga puu diameeter on ligikaudu 1,5-2 meetrit.Krundi omanikule jääb kohustus puude kuju pügada nii, et nende oksad ei ulatuks üle naaberkinnistu piiri. Detailplaneeringu kooseisus oleva dendroloogilise hinnangu kohaselt peaks istutamiseks ettekasvatatud puude kõrguseks olema vähemalt 2,5 meetrit. Seega asjaolu, et kõnealused puud võivad looduses kasvada kuni 20 meetri kõrgusteks või nende võra võib olla kuni 4 meetrit, ei ole antud juhul naaberkrundi heaolu ohustav. Detailplaneeringu seletuskirjast tulenevalt on käesoleval juhul arvestatud maavanema märkustega kinnisomandi riivest ning on ette nähtud lahendus, millega hoidutakse omandiõiguse kitsendamisest. Maavanema poolt järelevalvemenetluses nimetatud ehitusõiguse vähendamist tuleb mõista kui ühte võimalikku lahendusvarianti haljastuse probleemi lahendamiseks naaberkinnistu omanike omandiõiguse kitsendamiseta, mitte aga käsitleda seda maavanema seisukohana X xx kinnistu omanike huvidega arvestamisest detailplaneeringus siis, kui on vähendatud kavandatud ehitusõigust. Seda kohtu järeldust kinnitab ka maavanema poolt detailplaneeringule hilisemalt antud heakskiit. 5) Asjas esitatud dokumentidest järelduvalt omandasid X x/X xx praegused omanikud ilma hoonestuseta krundi. Vaidlust ei ole selles, et kõnealusel krundil asus varem ühekorruseline puithoone, mis lammutati omavoliliselt ning mis oli väiksem planeeringuga kavandatud hoonest. Vaidlusalune detailplaneering hõlmab tiheasustusala ja seega on põhjendatud eeldada, et detailplaneeringuga ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada ka naaberkinnisasjade omanike õiguste ja huvidega. Kohtu hinnangul puudub kaebuse esitajatel õigus nõuda, et nende naaberkrundile ehitatakse seal asunud ebaseaduslikult lammutatud hoonega sama suur hoone või et kinnistu omanikud oleksid kohustatud taastama endise hoone, seda ka juhul, kui varasemalt on kohalik omavalitsus pidanud põhjendatuks hoone rekonstrueerimist. Kaebuse väide, mille kohaselt kõrvalkinnistu omanik saab kinnistul asunud hoone ebaseadusliku lammutamise tõttu soodustuse ehitada uus hoone, kaebuse esitaja pidi aga taastama kõrvalkrundil vana hoone, on sisuliselt ebavõrdse kohtlemise väiteks, millises osas on kohus esitanud seisukohad eespool. Detailplaneeringuga ebaseaduslikult lammutatud hoone mahust suurema ehitusõiguse kavandamine ei ole põhimõtteliselt õigusvastane, kuna krundi ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga. Seetõttu ei ole välistatud krundi ehitusõiguse muutmine detailplaneeringu käigus ka juhul, kui krunt on 9 hoonestatud. Käsitletaval juhul ei ole peetud otstarbekaks endise hoone taastamist , vaid kõnealusesse piirkonda sobiva uue hoone rajamist. Kohtu hinnangul on ekslik kaebajate seisukoht planeeringu väärast lähtealusest .Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu kehestamise otsuse seletuskirjas põhjalikult nimetatud küsimust käsitlenud ja on toonud esile kaalutlused, miks antud juhul peeti võimalikuks detailplaneeringu lähteülesande koostamisel ja detailplaneeringu koostamisel lähtuda mitte X x/X xx asunud ühekorruselise puitelamu mahust või selle taastamisest, vaid määrata detailplaneeringu käigus krundile ehitusõigus.Sealjuures ei oma detailplaneeringu menetluse või kehtestamise õiguspärasuse üle otsustamisel tähendust varasemad ehitusprojektid, millega kinnistu praegusel omanikul puutumust ei ole. Lisaks X miljööväärtusega hoonestusalale planeeritava hoone sobivuse kohta selleks pädeva Tallinna Kulturiväärtuste Ameti poolt kooskõlastuse andmisele tuleb rõhutada, et uushoone planeerimisel ja planeeringu kehtestamisel on peetud oluliseks igati arvestada , et hoone ei eristuks teistest ümbruskonna hoonetest sel määral, et kahjustuks ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslik olukord ning seeläbi X-le omane mitmekihiline miljöö. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on planeeringu kehtestamisel püütud arvestada nii planeeringuala kinnistute omanike soove kui ka naaberkinnistute omanike õigustega. Samas ei saa naaberkinnistu omanikel olla põhjendatud ootust kõrvalkinnistu hoonestamata jätmise või endises mahus ehitusõiguse taastamise suhtes. Privaatsuse säilitamisele on detailplaneeringus muu hulgas suunatud kavandatud haljastus, samuti tuleb PlanS kohaselt detailplaneeringus sätestada. kujad (ehitiste vahelised lubatud kaugused) kui ka lubatud ehituskõrgus . Vaidlustatud planeeringus on rangelt järgitud kõnealuse piirkonna vastavaid näitajaid. Ka juhul, kui kohus leiaks, et kõnealusele kinnistule ei saa ehitada planeeringus kavandatut, ei mõjuta see kaebuse esitajate õigust hoonete ehitamisel kinnistule X xx. Planeerimismenetluses on Harju maavanem järelevalve käigus 27.07.2005.a. asunud seisukohale, et kõnealusele planeeringule heakskiidu andmise üheks eelduseks on planeeringulahendusest X xx kinnistu eluruumide valgustustingimustele tulenevate mõjude analüüs. Detailplaneeringut on kõnealuses küsimuses täiendatud. Planeeringumaterjalide kooseisus olevast planeeritava hoone poolt tekitatava insolatsiooni olukorra analüüsist ja vaidlustatud otsuse seletuskirjast nähtuvalt on uue hoone asend ilmakaarte suhtes selline, et varju tekkimine X xx seintele vastab rahvusvahelistele soovituslikele tingimustele, sama on ka puude varjude suund. Detailplaneeringu kohaselt on sellega tagatud nõutav 3-tunnine otsene päikesevalgus. Riigikohus leidis 13.06.2003.a. otsuses nr 3-3-1-42-03, et määratlemata õigusmõiste "piisav loomulik valgustus" tõlgendamisel võib muuhulgas lähtuda Vabariigi Valitsuse
  27. jaanuari
  28. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavate nõuete" p 5 varasemast sõnastusest, mis nõudis eluruumis vähemalt kolmetunnise insolatsiooninäitaja tagamist. Nähtuvalt detailplaneeringu materjalidest on vastava analüüsi tegemisel lähtutud teiste riikide soovituslikest tingimustest. Kuna kohalikul omavalitsusel on õigus ja võimalus igal konkreetsel juhtumil kaaluda, milline valgustus on piisav eluruumi jaoks ning piirmääraks võib pidada ka varasemat kolmetunnist insolatsioonikestuse nõuet, mis on antud juhul samuti täidetud, järeldub eespooltoodust detailplaneeringus kavandatuga X xx valgustustingimuste mõjutamine määral, mis tagab viimatinimetatud korterelamu piisava loomuliku valgustuse . Kaebuse väide, mille kohaselt uue hoone rajamine halvendab X xx valgustustingimusi, seega senisest väiksema loomuliku valguse hulk X xx hoones ei saa iseenesest olla aluseks detailplaneeringu õigusvastaseks tunnistamisele ja tühistamisele. Riigikohus leidis 13.06.2003.a. otsuses nr 3-3-1-42-03, et Nõuete p 5 uus sõnastus võimaldab insolatsioonikestust kohalikke olusid arvestades ka oluliselt vähendada. Planeeringus on piiritletud ka hoonete lubatud kaugus ja kõrgused, mis muu hulgas on samuti suunatud piisava 10 loomuliku valgustuse tagamisele Seega kohalik omavalitsus on planeeringu kehtestamisel kaalutlusõigust teostades arvestanud naabruses asuva X xx korterites piisava loomulik valgustuse tagamisega .Siinjuures kohus märgib ka, et kaebajad ei ole väitnud nagu muutuks X xx valgustustingimused planeeritava hoone tõttu oluliselt madalamaks võrreldes teiste käsitletavas piirkonnas asuvate hoonete valgustustingimustega 6) Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2004.a. korraldusega nr 2256-k võeti vastu X tn x/X tn xx ja X tn xX detailplaneering, millele lisatud põhijoonise kohaselt on X tn x/X tn xx planeeritud ehitise suletud brutopinnaks 750 m2, parkimiskohtade arv 8 ja korterite arv
  29. Samasugused andmed on ka kehtestatud planeeringus . Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on selgitatud, et planeerimisprotsessis tekib mitmeid kooskõlastuslehti , mis on dokumendiks ühe või teise ametkonna poolt aktsepteeritud lahendustele ning kooskõlastused ei saa toimuda kõikides ametkondades samaaegselt. „ Võimalike märkuste põhjal tehakse planeeringusse muudatused varem kooskõlastatud jooniseid muutmata. Pärast kooskõlastuste ringi läbimist saavutatakse lahendus, mis vastab kõigi kooskõlastavate instantside tingimustele. Nimetatud lahendus kajastub nii detailplaneeringu joonistel kui ka seletuskirjas ja on peale detailplaneeringu kehtestamist projekteerimise aluseks.“ Seega kui tehtud märkuste alusel on koostatud uued joonised, on nimetatud jooniste alusel võimalik näha detailplaneeringu menetluses asetleidnud planeeringu korrigeerimise kronoloogilist käiku. Detailplaneeringu lõplik planeeringulahendus sisaldub detailplaneeringu põhijoonisel, mis on dateeritud 24.11.2005.a. ning milles on arvestatud kõigi asjaomaste instantside poolt kooskõlastusringil tehtud märkustega, tehes planeeringus vastavad muudatused. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited selle kohta, et kehtestatud planeeringulahendus ei ole tuvastatav. Detailplaneeringu põhijoonisel on mõlemal planeeritaval krundil määratud servituutide ala, mis on tähistatud tingmärgiga „ servituutide koridor“. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud servituutidega ning on selles osas võetud arvesse kaebajate vastuväiteid ning tehtud detailplaneeringus muudatusi. Asjas esitatud materjalidest ning vaidlustatud otsuse seletuskirjast nähtuvalt viidi servituudiala samaseks kinnistusraamatusse kantud servituudiga. Seega on kaebuse esitajate kinnistute kasuks seatud servituutidega arvestatud ning need on planeeringu joonistel näidatud. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on kõnealuste kinnistute detailplaneeringuga ligikaudu 30 % krundi pinnast säilitatud haljasalana. Detailplaneeringu materjalide hulka kuuluva dendroloogi haljastusliku hinnangu, mille on koostanud dendroloog O. A., kelle kompetentsuses kahtlemiseks puudub alus, kohaselt on hinnatud iga detailplaneeringuga hõlmatud alal kasvavat puud ja põõsast. Sõltumatuna puude haljastusväärtusest on antud soovitused olemasoleva haljastuse säilitamiseks hoolduseks, asendamiseks ja täiendamiseks. Nende soovituste puhul on arvestatud puude asukohta krundil, iga konkreetse puu seisundit olemasoleval ajal ja lähitulevikus. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikute seisukohaga, mille kohaselt detailplaneeringus on krundi põhjaosas kasvava vahtra ja sookase asendamisel lähtutud dendroloogilistes soovitustest ning Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti detailplaneeringu kooskõlastamisel esitatud lisatingimusest, mistõttu detailplaneeringu joonisel märgitud puude väärtusklasside erinevus dendroloogi klassifikatsioonis toodust ei ole antud juhul oluline. Asjaolu, et erinevaid lahendusi kujutavatel joonistel ( kaebajad on märkinud parkimise joonist ja haljastuse joonist) on näidatud krundil säilitatav tammepuu erinevas kauguses hoonest, ei tähenda jooniste vastuolu, vaid lähtuvalt dendroloogi soovitustest tamme juurte ja sellega koos toitepinna säilitamiseks on haljastuse plaanil antud maja plaan vundamendi tasandil. 11 Detailplaneeringu parkimislahendus vastab kehtestatud soovitusliku iseloomuga Eesti Standard EVS xxx:2003 „Linnatänavad“ toodud parkimisnormidele, mille kohaselt vajavad üksteise taha paigutatud sõiduautod 2,5 m X 6,5 m parkimisala. Arvutused näitavad, et kavandatud alale mahuvad ettenähtud 8 parkimiskohta ning on võimalik istutada ka puud. Asja arutamisel on selgunud, et seletuskirjas on ekslikult märgitud parkimiskohtade arvutuses hoone netopinnaks 750 m2, samas kui parkimiskohtade arvu arvestatakse lähtuvalt brutopinnast. Seega ei ole toodud eksimus tinginud ebaõiget lahendit parkimiskohtade osas. Asja arutamisel ei ole leidnud kinnitust kaebuse väited vastuolust projekteerimisnormidele ja tavadele põhjusel, et liiklemine on ette nähtud tagurdamisega magistraaltänavale. X tänav on Tallinna teede ja tänavate liigitusest tulenevalt jaotus- magistraaltänavaks. Eespoolviidatud standardi kohaselt on sellise tee ristmikul lubatud ühetasapinnaline ristmik, kus liikumiskiirused on 45 km/h – hea, 35 km/h – rahuldav ja 25 km/h – erand. Tunnikiirusega 30 km/h on peatumisnähtavus silmakõrgusel ( 1,1 m kõrgusel)- 30 meetrit. Kohus nõustub neile asjaoludele tuginevalt esile toodud vastustaja ja kolmandate isikute järeldusega krundilt häireteta väljasõidust. Ka tuleb märkida, et viidatud standardist tulenevalt ei ole sellisel tänaval keelatud tagurdamine ega parkimine. Kohus leiab, et haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja kaalutlusõigust on kohalik omavalitsus teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades sealjuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Eespooltoodud põhjendustel esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. 7)HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna Tallinna Linnavolikogu, kelle kasuks kohtulahend tehti, ei ole kohtukulude nõuet esitanud, jäävad kaebaja kanda tema enda kohtukulud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida nende kulude põhjendatust. Lea Kuuse Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.