2. Saata määruse ärakiri V.P.´ule, vastustajale Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja kolmandatele isikutele T. K.´le, M. V.´le, K. N.´ile, S. E.´ele, A. L.´ile, S. S. M.´le, M. M.´le, E. R.´ile ja I. Y. G.´ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (
ASJAOLUD 1. V.P. esitas 27.06.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldmiseks. Kohus jättis oma 30.06.2006 määrusega kaebuse käiguta selle mittevastavuse tõttu
§-ile 10 ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlus ei olnud lubatav.
lg-s 1 sisalduva üldnormi kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisti. Vastavalt
lg-le 2 võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks võimatuks.
² lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Peatamise aluseks on vaidlustatud haldusakti täitmisest tulenevad pöördumatud tagajärjed kaebajale. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15). 7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24 augusti 2005.a. otsuse nr 345 täitmise peatamise taotluse osas jääb kohus oma 30.06.2006 määruses väljendatud seisukoha juurde, et nimetatud otsus ei ole haldusakt, vaid toiming ning kuna kaebaja on taotlenud
¹ lg 3 punkti 1 alusel haldusakti täitmise peatamist, arvestamata seejuures, et menetluse esemeks ei ole haldusakt vaid toiming, ei ole esitatud taotlus lubatav ning tuleb jätta rahuldamata.
lg 7 esimeses lauses sisalduvast kohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest, ei saa kohus väljuda kaebuses esitatud taotluse ulatusest ka esialgse õiguskaitse menetlemisel. Kuna kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud kaebuses taotlust haldusakti (kasutusloa) väljaandmise keelamiseks (
lg 2 p 2, RVS § 5 lg 2), siis ei saa kohus ka esialgse õiguskaitse korras keelata haldusakti (kasutusloa) välja andmist. 2 10. Ehitusseaduse § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb kasutusloa saamiseks esitada kasutusloa taotlus. Sama seaduse § 33 lg 8 kohaselt peab kasutusloa taotluse esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas kohtule 07.03.2007 e-maili teel vastuse kohtu 01.03.2007 kohtunõudele, millest nähtub, et kuni käesoleva ajani ei ole X tn x ehitisele kasutusloa väljastamiseks esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ühtegi taotlust. Kuna haldusmenetlus kasutusloa väljastamiseks ei ole alanud, puudub kohtul võimalus keelata haldusakti (kasutusloa) väljaandmist X tn x ehitise osas ka juhul, kui kaebuse esitaja esitaks kaebuses taotluse kasutusloa väljaandmise keelamiseks. Aili Maasik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.