← Eesti

3-06-1282/9

Obsah (5)§ 12§ 122§ 121§ 19§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1282 Haldusasi V.P.´u kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Eh

§ 12¹ lg 1, § 12² lg 2).

2. Saata määruse ärakiri V.P.´ule, vastustajale Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja kolmandatele isikutele T. K.´le, M. V.´le, K. N.´ile, S. E.´ele, A. L.´ile, S. S. M.´le, M. M.´le, E. R.´ile ja I. Y. G.´ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 122lg 5 ja § 471 lg 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD 1. V.P. esitas 27.06.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldmiseks. Kohus jättis oma 30.06.2006 määrusega kaebuse käiguta selle mittevastavuse tõttu

§-ile 10 ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlus ei olnud lubatav.

  1. Kohus võttis kaebuse 19.02.2007 määrusega menetlusse järgmiste taotlustega: 1) Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsus nr 345; 2) Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanepspetsialisti Aare Kais´i 28.12.2006 haldusakti lõpetamise otsus; 1 3) Kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit kaebuse esitaja 24.05.2006 taotlust X tn x ehitise lammutamiseks uuesti läbi vaatama ja teha otsus.
  2. Kuna kaebuse eesmärgiks on saavutada X tn x ehitise lammutamine, otsustas kohus 19.02.2007 määrusega kaasata kolmandate isikutena menetlusse X tn x ehitise omanikud T. K., M. V., K. N.´i, S. E.´e, A. L.´i, S. S. M., M. M., E. R.´u ja I. Y. G.´i. Kolmandate isikute kaasamise määrus ei ole käesolevaks ajaks osade kolmandate isikute osas veel jõustunud.
  3. 28.02.2007 esitas kaebuse esitaja kohtule teistkordselt taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebuse esitaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24.08.2005 otsuse nr 345 täitmise peatamist, keelates kasutusloa väljastamine X tn x ehitisele kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.
  4. Kaebuse esitaja leiab, et esialgse õiguskaitse määramine on vajalik põhjusel, et ehitisele kasutusloa väljastamisel ei ole võimalik enam ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni otsust tühistada, kuna ebaseaduslikult ehitatud ehitis ei pruugi kaaluda üles kodu rajanud inimese õigust seal elada. Seega ei pruugi kaebuse esitaja saavutada kaebuse esitamise eesmärki, milleks on X tn x lammutamine. Ohustatud ei ole avalikud huvid. 6.

§ 121

lg-s 1 sisalduva üldnormi kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisti. Vastavalt

§ 121

lg-le 2 võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks võimatuks.

§ 12

² lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Peatamise aluseks on vaidlustatud haldusakti täitmisest tulenevad pöördumatud tagajärjed kaebajale. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15). 7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 24 augusti 2005.a. otsuse nr 345 täitmise peatamise taotluse osas jääb kohus oma 30.06.2006 määruses väljendatud seisukoha juurde, et nimetatud otsus ei ole haldusakt, vaid toiming ning kuna kaebaja on taotlenud

§ 12

¹ lg 3 punkti 1 alusel haldusakti täitmise peatamist, arvestamata seejuures, et menetluse esemeks ei ole haldusakt vaid toiming, ei ole esitatud taotlus lubatav ning tuleb jätta rahuldamata.

  1. Lisaks eeltoodule taotleb kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras X tn x ehitisele kasutusloa väljastamise keelamist kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.
  2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 19

lg 7 esimeses lauses sisalduvast kohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest, ei saa kohus väljuda kaebuses esitatud taotluse ulatusest ka esialgse õiguskaitse menetlemisel. Kuna kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud kaebuses taotlust haldusakti (kasutusloa) väljaandmise keelamiseks (

§ 6

lg 2 p 2, RVS § 5 lg 2), siis ei saa kohus ka esialgse õiguskaitse korras keelata haldusakti (kasutusloa) välja andmist. 2 10. Ehitusseaduse § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb kasutusloa saamiseks esitada kasutusloa taotlus. Sama seaduse § 33 lg 8 kohaselt peab kasutusloa taotluse esitama ehitise omanik. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas kohtule 07.03.2007 e-maili teel vastuse kohtu 01.03.2007 kohtunõudele, millest nähtub, et kuni käesoleva ajani ei ole X tn x ehitisele kasutusloa väljastamiseks esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ühtegi taotlust. Kuna haldusmenetlus kasutusloa väljastamiseks ei ole alanud, puudub kohtul võimalus keelata haldusakti (kasutusloa) väljaandmist X tn x ehitise osas ka juhul, kui kaebuse esitaja esitaks kaebuses taotluse kasutusloa väljaandmise keelamiseks. Aili Maasik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.