2-06-34756/1

2-06-34756 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL. 30. maist 2007.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2007.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-34756 Tsiviilasi LK hagi ELi määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LK(elukoht XXX); Kostja EL (elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 26.04.2007.a. vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha RESOLUTSIOON Rahuldada LK hagi ELi vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks. Lahutada LK(isikukood XXX, elukoht XXX) ja ELi (isikukood XXX, elukoht XXX) abielu, milline registreeriti XXX kandega XXX. Jätta poolte kooselust XXX. sündinud poeg K L tema ema LK juurde ja kasvatada. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.05.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 20.11.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX . Pooltel on nende eelnevast kooselust XXX sündinud poeg K L . Hageja palub jätta poolte alaealine laps hageja kasvatada. Hageja palub nende abielu kostjaga lahutada põhjusel, et kostjal on tõsine alkoholiprobleem ning joobnuna on ta agressiivne hageja suhtes ning olukord lõpeb sageli kaklusega. Eriti viimasel ajal on kostja tihti joobes ning tema käitumine on äraarvamatu. Hageja veedab sageli aega oma tuttavate juures, kuni pojal lõpeb kas kool või treening, et mitte olla kodus kahekesi koos kostjaga. Viimasel ajal mõnitab kostja hagejat ka poja juuresolekul. Lapsega suhtlemisel kostjal probleeme ei ole ning lapse kasvatamisega tegelevad mõlemad vanemad. Poolte abielusuhted lõppesid XXX, kuid majanduslikud suhted kestavad, sest pooled elavad ühisel elamispinnal, kuigi kostja omab korterit XXX. Hageja leiab, et pooltel on abielu jätkamine kostja käitumise tõttu võimatu ning hageja palub kohtul nende abielu lahutada. Kostja vastuväited hagile Kostja teatas kohtuistungil, et ta pole nõus poolte abielu lahutamisega. Samas ei vaielnud kostja vastu hageja nõudele jätta poolte alaealine laps hageja kasvatada. Kostja teatas kohtule, et temalt on lapse ülalpidamiseks elatis summas 1 500 krooni juba kohtuotsusega välja mõistetud hageja kasuks. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte abielu suhted on käesolevaks ajaks lõppenud, kuid majanduslikud suhted kestavad, kuna pooled kasutavad elamiseks ühist eluruumi ning kasvatavad ühiselt oma alaealist poega. Samas avaldas hageja ka kohtuistungil jätkuvalt soovi nende abielu kostjaga lahutada, sest tema ei soovi kooselu kostjaga jätkata viimase alkoholiprobleemide ja agressiivse käitumise tõttu. Kuigi kostja vaidles hageja abielulahutuse nõudele vastu, leiab kohus, et kuna hageja ei soovi kostjaga kooselu jätkata, tuleb poolte abielu lahutada. Kostjal ei olnud oma vastuväidete esitamisel hageja abielulahutuse nõudele ka mõistlikke põhjendusi, miks ei peaks kohus poolte abielu lahutama. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Kostja ei vaidle vastu hageja nõudele jätta poolte alaealine laps hageja kasvatada. Asjas ilmnes asjaolu, et kostjalt on kohtuotsusega elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 500 krooni välja mõistetud. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on järjekindlalt avaldanud soovi poolte abielu lahutamiseks, tuleb abielu lahutada. Hageja hagis märgitud põhjendused on kohtu arvates küllaldane õiguslik alus abielulahutuse hagi rahuldamiseks. Kostja hagis märgitud asjaoludele põhjendatud vastuväiteid ja õigustusi esitanud ei ole. Poolte alaealine laps tuleb jätta hageja juurde ja tema kasvatada. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja on kohustatud vanemana ülal pidama oma alaealist last ning osalema tema kasvatamises ja tema eest hoolitsemises, nagu on selleks kohustatud ka hageja. Hageja kantud menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta hageja kanda aluseks võttes TsMS § 164 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.05.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik