Obsah (7)

§ 41§ 51§ 55§ 58§ 39§ 53§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Lea Kuuse 01. novembril 2006. a Tallinnas 3-06-1036 Haldusasi S.T.i kaebus Kaitseväet

) § 41 lg 5 p 3 tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduses sätestamata erandlikel asjaoludel kutsealusele ajapikenduse andmise ühekordselt või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni.Seega kuulub ajapikenduse andmine kaitseväeteenistuse komisjoni pädevusse vaid erandlikel asjaoludel. Kuna õpingute jätkamine välismaal ei näe ette ajapikenduse saamist

ettenähtud korras, saab seda käsitleda erandliku asjaoluna

§ 41lg 5 p 3 alusel.

4.Vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS § 54 nõuetele, sest ei ole proportsionaalne, samuti ei ole haldusaktist võimalik aru saada, et selle väljaandmisel oleks rakendatud diskretsiooni. 5.Kuna

ei anna segitust, millised on erandlikud asjaolud, mille alusel saab rakendada ajapikendust kaitseväeteenistusse kutumisel, oleks haldusakti väljaandmisel pidanud rakendama laialdast diskretsiooni. Otsuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks õpingute välismaal jätkamist ei saa käsitleda erandliku asjaoluna ning otsus ei ole piisavalt motiveeritud, seega haldusakt on jäetud põhjendamata. Otsuse tegemisel oleks pidanud arvestama HMS § 64 lg 3, mille järgi kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Haldusakti motiveerimiseks ei ole piisav vaid sõna “erandlik” grammatiline tõlgendamine. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ja faktiline olukord,seda põhjalikum peab olema motivatsioon. 6.Samuti märgib kaebuse esitaja, et Kirde Riigikaitse osakonna juhataja 29.01.2004.a. otsus, mille alusel on määratud ajateenistusse kutsumise aeg ( oktoober 2006), on kehtiv haldusakt. Vastustaja on aga kutsunud kaebaja ajateenistusse 03.07.2006.a. Kaebuse esitaja taotleb Kaitseministeeriumi katiseväeteenistuse komisjoni 24.04.2006.a. otsuse nr 27”S.T.i taotluse läbivaatamine”tühistamist ja kaitseväeteenistuse komisjoni kohustamist S.T.i taotluse ajapikenduse saamiseks läbivaatamiseks kohustamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7.Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjon vaidleb kaebusele vastu . Kaitseväeteenistuse komisjon ei jätnud kaebuse esitaja 24.03.2006.a. vaiet Kaitseressursside Ameti 20.02.2006.a. otsusele, millega kaebaja kutsuti ajateenistusse 03.07.2006, läbi vaatamata. S.T.i 24.03.2006.a. taotluse ajapikenduse saamiseks vaatas komisjon läbi ja võttis vastu otsuse 24.04.2006.a. Komisjon selgitab, et kaebaja ei esitanud vaiet Kaitseressursside Ameti 20.02.2006.a. otsuse peale, vaid taotles erandkorras ajapikendust ajateenistusse kutsumisel. Taotlust põhjendas S.T. õppima asumisega Nottinghami Ülikooli, kavandatava õpiajaga 2007.a. 8.Vastustaja leiab, et asjaolusid, mida S.T. käsitles ajapikenduse saamiseks erandlikena, taotluses ei esitatud. 2 Komisjon otsustab

-st tulenevalt ajapikenduse andmise ühekordselt või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni

-s sätestamata erandlikel asjaoludel.

näeb ette ajapikenduse andmise tegevteenistusse kutsumise edasilükkamiseks §-des 53-55, sealhulgas on ühe ajapikenduse andmisena ette nähtud §-s 55 hariduse omandamine.

§ 51

lg 3 alusel kutsutakse kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel omandama asunud kutsealune , kes on täitnud

§ 55

lg 1.1 tingimused, ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt 3 aasta jooksul arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. S.T. määras õppima asumisel Tartu Ülikooli temale soviba ajateenistuse asumise ajana 2006.a. 9.

§ 58lg 1 p 1 alusel lõpeb ajapikendus ajapikendustähtaja lõppemisega.

Kaitseressursside Amet langetas otsuse kaebuse esitaja 03.07.2006 ajateenistusse kutsumiseks kooskõlas

§ 51

lg 3, § 58 lg 1 p 1 ja kutsealuse poolt

§ 55lg 1.1 alusel esitatud tahteavaldusega.

Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamata ja paljasõnaline kaebuse väide komisjoni poolt otsuse tegemisel diskretsiooni mitterakendamisest. 10.Komisjoni tööd reguleerib kaitseministri 21.07.2005.a. määrus nr 18 “Kaitseväeteenistuse komisjoni töökord”. Komisjon lähtuvalt oma pädevusest käsitles esitatud taotlust ajapikenduse saamiseks erandlikel asjaoludel ajapikenduse saamise avaldusena, sest vastasel korral võinuks komisjon edastada taotluse Kaitseressursside Ametile, kelle pädevuses on

§ 39

lg 3 p 2 alusel ajapikenduse andmise otsustamine ( seaduses sätestatud aluste olemasolul). Õppima asumine Nottinghami Ülikooli on üheselt hinnatav hariduse omandamisena. Selle asjaolu hindamist erakordsena pidas komisjon subjektiivseks, samas olukorras olevate kutsealuste suhtes ebavõrdse kohtlamisena ning vastuolus olevaks seaduse mõttega. 11.Komisjon motiveeris kirjalikult otsuses õppimise mitteerakordset olemust mõiste “erakordne” üldteadaoleva tähendusega. Komisjoni järeldus põhineb siseveendumusel ja teadmisel, et kaitseväeteenistus on kohustus ja meessoost Eesti kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust. 12.KAASATUD ISIK KAITSERESSURSSIDE AMET kohtule kirjalikult oma seisukohti kaebuse osas ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 13.Kaebuses on esitatud Kaitseväeteenistuse komisjoni 24.04.

1. a. otsuse nr 27 tühistamise ja S.T.i poolt esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuded. Seejuures käsitleb kaebuse esitaja Kaitseväeteenistuse komisjoni eelnimetatud otsust haldusaktina. Kohus leidis 01.06.2006.a. määruses, et nimetatud otsust tuleb käsitleda toiminguna ning esitatud tühistamisnõuet vaadelda seega toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudena. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1, sätestades haldusakti mõiste näeb ette, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See tähendab, et haldusakti üheks tunnuseks on tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusakti tühistamine tähendab sisuliselt seda, et selle haldusaktiga antud õigus või pandud kohustus kaotab oma kehtivuse. Mitte iga avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt tehtud otsustus ei ole aga haldusakt. Kohtu hinnangul ei saa HMS § 51 lg 1 mõistes haldusaktina vaadelda Kaitseväeteenistuse komisjoni otsust, millega otsustatakse ajapikenduse saamiseks esitatud taotlust mitte rahuldada, kuivõrd selline otsus iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust. Haldusakti andmisest keeldumise otsuse tühistamine ei tooks endaga iseenesest kaasa mitte mingisugust tagajärge. Kuivõrd S.T. on esitanud ühtlasi ka kohustamisnõude, 3 leidis kohus viidatud kohtumääruses, et esitatud tühistamisnõuet saab käsitleda kui õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mis on vajalik kohustamisnõude rahuldamiseks (põhjendatud huvi). Õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega, sest kaebuse esitajal täiendav põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks kohtuotsuse resolutiivosas puudub. Kohtu sellisele tõlgendusele menetlusosalised vastuväiteid esitanud ei ole.
2. KTvS § 52 kohaselt on ajapikendus kutsealuse tegevteenistusse kutsumise edasilükkamine määratud ajaks või teatud tingimustel.

§ 51

lg 1 kohaselt kutsutakse kutsealused ajateenistusse 18 kuni 27 aasta vanuselt ( kaasa arvatud). Samas näeb viimatinimetatud paragrahvi lg 3 ette, et kutsealune, kes on asunud omandama kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes on täitnud käesoleva seaduse § 55 lõike 11 tingimused, kutsutakse ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest.

§ 55

lg 1¹ sätestab, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele.

§-d 53-55 sätestavad ajapikenduse andmise alused ning selliseks aluseks § 55 kohaselt on hariduse omandamine . Viidatud sätte lg 1 näeb ette, et kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta

1. septembrini. Sama paragrahvi lg 1¹ sätestab, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt
2. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et S.T. on Tartu Ülikooli õppima asumisel määratlenud temale sobiva ajana ajateenistusse asumiseks 2006.a., samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et seaduses nimetatud põhjustel (

§ 53-55) ajapikenduse andmise otsustab Kaitseressursside Amet.

Ülaltoodud sätteist järeldub ka, et seaduses on ette nähtud ajapikenduse andmise üldalused ning seoses hariduse omandamisega üldkord ajateenistusse kutsumiseks ajapikenduse andmiseks . 15.

§ 41

lg 1 kohaselt on Kaitseväeteenistuse komisjon (edaspidi komisjon) Kaitseministeeriumi kantsleri poolt vastavalt vajadusele kokkukutsutav kaitseväeteenistuskohustuse täitmist analüüsiv ja koordineeriv Kaitseministeeriumi juures tegutsev komisjon. Komisjoni töökorra kehtestab kaitseminister määrusega. Viidatud paragrahvi lg 5 sätestab komisjoni põhilised tegevusalad, punkt 3 näeb ette, et komisjon “ otsustab käesolevas seaduses sätestamata erandlikel asjaoludel kutsealusele ajapikenduse andmise ühekordselt või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni.” . Seega on komisjoni pädevuses selliste otsustuste tegemine, mis ei tugine

§ 53-55 toodud alustele .

16.Kaitseväeteenistuse komisjon keeldus S.T.ile ajapikenduse andmisest põhjendusel, et S.T.i esitatud taotluses toodud asjaolusid ei saa käsitleda erandlikena ning selgitas, et erandlik asjaolu tähendab tavapärasest kõrvalekalduvat ja erinevat, ebatavalist erakordset juhtumit ning taotluse asjaolud

§ 41lg 5 p 3 alusel ajapikenduse andmist ei võimalda.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et komisjoni otsus on motiveerimata . Lisaks HMS-st tulenevale nõudele toimingu sooritamisest keeldumise otsustuse põhjendamiseks sisaldub 4 komisjoni otsuse motiveerimise nõue ka kaitseministri 21.07.2005.a. määrusega nr 18 kehtestatud kaitseväeteenistuse komisjoni töökorras, mille § 6 lg 4 sätestab, et komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning selles peab olema märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Viidatud sätte alusel tehtava otsustuse puhul on tegemist kaalutlusotsustusega ning kaalutlus peab olema argumenteeritud sel määral, et taotluse esitanud isikule oleks selge, miks ja millistel põhjendustel jäi tema taotlus rahuldamata ning et ka kohtul oleks seda võimalik kontrollida. Vaidlustatud otsusest ei selgu, miks kaitseväeteenistuse komisjon leidis, et tegemist ei ole erandliku asjaoluga ning ainuüksi erandlike asjaolude puudumine kui seaduses sätestatud alus ajateenistuse pikendamata jätmiseks piisavaks põhjenduseks olla ei saa. Komisjon teeb otsustuse igal üksikul juhul ,seega peavad otsuses kajastuma kaalutlused, miks antud juhul erandi tegemine võimailk ei ole, arvestades selles asjas tähendust omavaid asjaolusid. Kohus peab kaalutlusotsustuse õiguspärasuse kontrollimisel kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt selle põhjendustest. Komisjoni otsuse põhjendused kontrollimist ei võimalda. 17.Kaitseväeteenistuse komisjon on vaidlustatud otsuses leidnud, et erandi tegemine saab aset leida juhul, kui on tegemist erandlike asjaoludega, millena on hinnatavad erakordsed ja ebatavalised juhtumid . Kohtuistungil ja kirjalikus seletuses on vastustaja seletanud, et kuna kaebuse esitaja taotluse aluseks olid õpingud Nottinghami ülikoolis, ei ole ilmselgelt tegemist seaduses sätestamata erandliku asjaoluga, sest

näeb ette ajapikenduse andmise hariduse omandamiseks, seega õppimine Nottinghami ülikoolis ei ole ebatavaliseks olukorraks. Kohtu hinnangul on kaitseväeteenistuse komisjon mõistnud vääralt õigusmõiste “ käesolevas seaduses sätestamata erandlikel asjaoludel” sisu. Kahtlematult on

sätetes, millele kohus on viidanud eespool, ette nähtud ajapikenduse andmine ajateenistusse kutsumise edasilükkamiseks hariduse omandamiseks , ent ekslik on sellest järeldada, et seetõttu on välistatud erandite tegemine kõikidel hariduse omandamise juhtudel. Siinjuures märgib kohus ka, et kuigi

ei täpsusta, kas hariduse omandamiseks ajapikenduse andmisel on silmas peetud õppimist Eesti või ka teiste riikide kõrgkoolides, järeldub sätete koosmõjust siiski, et ennekõike on silmas peetud Eestis õppimist. Kohus toob näitena

§ 55lg 1.1.

mille kohaselt kutsealune teatab pärast õppeasutusse vastuvõtmist Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt 15.septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuse täitmisele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt säilitatakse ajateenistuskohustuse täitmise ajaks kutsealusele õppekoht. Ilmselgelt ei saa rääkida igal juhul õppekoha seaduse alusel säilimisest teiste riikide õppeasutustes. Erandlikuna on võimalik hinnata kõiki selliseid asjaolusid, mis erinevad

sätestatud asjaoludest ajateenistuse pikenduse andmiseks ja milliste puhul ei saa kohaldada üldreegleid. Kohtu hinnangul on pärast aastast õppimist Tartu Ülikoolis õpingute jätkamine 2004.aastal Nottinghami Ülikooli 3-aastase kestvusega tasulises bakalaureuse õppes asjaoluks, mida

ajapikenduse andmiseks ei reguleeri. Kaebuse esitaja oli seaduses sätestatud korras juba kasutanud võimalust ajateenistusse mineku aja pikendamiseks ja valinud selleks peale gümnaasiumi lõpetamist ning Tartu Ülikooli astumist aja. Kuna seaduses sätestatud viisil ajapikenduse saamine on ühekordne, siis seoses Nottinghami Ülikooli tasulisse õppesse asumisega oligi kaebuse esitajal võimalus taotleda ajapikendust vaid erandi tegemise kaudu. 18.Asja arutamisel on kaitseväe komisjoni esindaja seletanud, et välisriikides asuvates kõrgkoolides õppivad kutsealused on erandlikel asjaoludel praktikas saanud ajapikendust ajateenistusse asumiseks, ent komisjon lähtub erandi tegemisel asjaolust, kas õpitav eriala on haruldane, s.o.erakordne ning kas sellise eriala omandamine omab tähendust riigikaitselisest aspektist. 5 Kohtu hinnangul on komisjon erandi tegemise otsustamisel lähtunud valedest kaalutlustest ning on kitsendanud seadusega antud diskretsiooniruumi.

sätteist ja ajateenistuse kutsumiseks ajapikenduse andmise eesmärkidest ei järeldu komisjoni õigus otsustada erandi tegemise või sellest keeldumise üle lähtuvalt õpitava eriala rakendamise vajadusest riigikaitselistel eesmärkidel , samuti õpitava eriala levinuks või erandlikuks liigitamiseks . Ka kinnitab ülaltoodu kohtu varem esile toodud seisukohta vaidlustatud otsustuse motiveerimatusest, sest nimetatud kaalutlusi otsusest ei nähtu. 19.Vaidlustatud otsuses on kaitseväeteenistuse komisjon märkinud, et avalduses esitatud asjaolud ajapikenduse andmist

§ 41lg 5 p 3 alusel ei võimalda.

Oma avalduses on S.T. märkinud, et tal avanes 2004.a. võimalus asuda õppima Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Nottinghami Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete teaduskonna poliitikateaduste erialal 3-aastase kestvusega tasulises bakalaureuseõppes, mille lõpetab 2007.a. Kohtule esitatud kirjalikus seletuses on kaitseväeteenistuse komisjon seletanud, et komisjoni hinnangul ei ole õppima asumine erakordne. Asja arutamisel on komisjoni esindaja seletanud, et komisjon erandlikke asjaolusid ei tuvastanud ning et uuesti õppima asumine väljaspool Eestit ei olnud piisavalt argumenteeritud. Ka leidis esindaja, et “avaldajal lihtsalt ei piisanud neid veenmisargumente, mis oleks sisendanud komisjonile tema juhtumi käsitlemist erakordsena.” Kui vastustaja esindaja on märkinud, et komisjon ei näinud vajadust asjaolude täpsustamiseks ja on leidnud, et erandlikkuse tõestamise kohustuse raskus lasub taotlejal ja ta peab suutma veenda komisjoni erandlikkuses , siis samas on esindaja märkinud, et tasulise õppe arveid ei olnud komisjonile esitatud.

§ 1

lg 3 kohaselt laienevad

-s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kaitseväeteenistuse komisjoni töökorda reguleerivatest sätetest nähtub, et taotluse esitajat komisjoni istungile ei kutsuta, ent sellest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et õiguspärase kaalutlusotsustuse tegemiseks ei tuleks komisjonil järgida haldusmenetlusele ja kaalautlusotsustuse tegemisele iseloomulikke üldnõudeid. Kaalutlusotsustuse tegemisel tuleb arvestada olulisi huve ja asjaolusid ning kaalumine peab olema ratsionaalne. Kui olemasolev informatsioon ei ole piisav, peab haldusorgan koguma otsustamiseks vajaliku informatsiooni. Lisaks HMS sätestatule sisaldub see nõue ka ülalnimetatud komisjoni töökorras, mille § 5 lg 3 kohaselt kannab esimees või tema poolt määratud vaide või taotlusega tutvunud komisjoni liige ette asja sisu, uuritakse asjas kogutud materjale ning kuulatakse ära kõigi kohalviibivate komisjoni liikmete arvamused. Käesoleval juhul ei ole komisjon selgitanud välja asjas tähendust omavaid asjaolusid ning ei ole nõudnud tema hinnangul täiendavalt tõendamist vajavate asjaolude kinnituseks dokumentide esitamist. Kuna komisjon ei ole hinnanud asjas tähendust omavaid asjaolusid ( tasuline õpe, mille eest on ette tasutud, õppekoht ei säili), ei ole sisuliselt esitatud taotluses toodud asjaolusid ka kaalutud. Kohtu hinnangul on kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse puhul käesoleval juhul tegemist ka sellise menetlusveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist.

1. Vastustaja on kirjalikus seletuses rõhutanud, et kaitseväeteenistus on kohustus ja meessoost Eesti kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et vaieldamatu on kaebuse esitaja kohustus täita kaitseväeteenistuskohustust, ent antud juhul ei nähtu komisjoni otsusest , millised olid kaalutlused, mille põhjal leiti, et kaebuse esitaja suhtes, kes taotles ajateenistusse kutsumise aja pikendamist kuni 01.07.2007.a., mitte enda ajateenistuskohustuse täitmisest vabastamist üldse, oleks temale sellise ajapikenduse võimaldamine ebaproportsionaalne, arvestades sealjuures, et kaebuse esitaja on praegu 20-aastane ning seega ajateenistuse pikendamisel puudub oht, et taotleja võiks ajateenistuskohustusest sootuks vabaneda. Siinkohal peab kohus 6 vajalikuks märkida, et kaalutlusõiguse teostamise korral tuleb arvestada ka kaalumise ratsionaalsust ning proportsionaalsust. 21.Käesoleval juhul on komisjon jätnud tähelepanuta asjas tähendust omavad asjaolud ning kaalutlused ei ole olnud asjakohased. Mõiste “erandlik asjaolu” sisustamine on kohtu hinnangul olnud komisjoni poolt meelevaldne ning kitsendavalt tõlgendatud. Kaalumine ei ole olnud proportsionaalne .Diskretsiooni korras negatiivse otsuse tegemiseks peab olema otsus põhjalikult motiveeritud, käesoleval juhul vaidlustatud otsustust motiveerituks hinnata ei saa. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaitseväeteenistuse komisjoni 24.04.2006.a. otsus nr 27, millega otsustati S.T.i ajapikenduse saamiseks esitatud taotlust mitte rahuldada, on õigusvastane. Eespooltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kaebuse nõue kaitseväeteenistuse komisjoni kohustamiseks S.T.i avalduse uuesti läbivaatamiseks. 22.HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.Kaebuse esitaja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja kulu kandmist tõendavatena on kohtule esitatud advokaadibüroo Küllike Namm 11.10.06 arve nr 6364 ja 06.06.2006 arve nr 6204 ning nende arvete tasumist kinnitav 11.10.2006 maksekorralduse nr 35 ärakiri ja väljavõte advokaadibüroo kontolt. Nii maksekorraldusel kui pangakonto väljavõttel on arve tasujana märgitud K. T. Kohtule ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid kohtukulu kandmist kaebuse esitaja poolt, seega jääb taotlus kantud kohtukulu nõudes rahuldamata. Lea Kuuse Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu resolutsioon haldusasjas nr 3-06-1036 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1036 Haldusasi S. T. kaebus Kaitseväeteenistuse komisjoni kohustamiseks avaldust uuesti läbi vaatama Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1.novembri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S. T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S. T., esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja Kaitseväeteenistuse komisjon, esindaja Pille Aver Kaasatud isik Kaitseressursside Amet 7 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada S. T. apellatsioonkaebus.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 1.novembri 2006 otsus menetluskulude jagamise osas ja teha selles osas uus otsus.
4. Mõista Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjonilt S. T. kasuks välja menetluskulu 10 710 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. 8