2-06-35754/4

(4)2-06-35754 taskuraha jne). Hageja ostis tütrele klaveri 3 500 krooni eest. Kaks-kolm korda aastas tuleb klaverit häälestada. Üks klaveri häälestamine maksab 300 krooni. Lapsel on probleemid tervisega (rinnaku deformatsioon), ta vajab ravi ja massaaži. Selleks kulub vähemalt 500 krooni aastas. Peale selle on lapsel tavalised vajadused (tuleb süüa, osta riided ning jalatsid, koolitarbed, raamatud, hügieenitarbed, mänguasjad. Tuleb maksta korteri eest, milles on ka lapse osa umbes 600 krooni). Niimoodi on lapse vajadused umbes 4 000 krooni kuus. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lõikele 4 igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega kostja on kohustatud maksta lapse ülalpidamiseks vähemalt 1 500 krooni kuus. Võttes arvesse kostja poolt tasutud 4 748 krooni, mille hageja arvab elatisena perioodi kuni 28.02.2006.a eest, palub hageja: 1) välja mõista kostjalt elatisraha lapse …, sünd. …, ülalpidamiseks igakuise summana 1 500 krooni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.03.2006.a kuni lapse täisealisuseni; 2) välja mõista kostjalt hageja kohtukulud antud asjas. Kostja vastus Kostja oma 08.01.2007.a kohtule esitatud vastuses tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja … isa ja tema kohustus on teda ülal pidada. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse lapse elatisraha kindlaks arvestades mõlema vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Hageja esitas kohtule oma palgatõendi, et kuuel kuul kaheteistkümnest sai ta pool miinimumpalgast, keskmiselt 1 517 krooni (1867+2864+250+2704+752+667), mis nagu kostja eeldab, ei saa olla vastavuses reaalse tuluga sellel ajavahemikul. Kostja keskmine töötasu on 5 130 krooni. Üle aasta elab kostja vabaabielus …. Nendel on ühine laps, tütar …, sünniaeg … Abikaasa on sünnitusjärgsel haiguslehel kuni 15.03.2007.a. Kostja teine laps ja elukaaslane on kostja ülalpidamisel. Koos nendega elab ka elukaaslase laps esimesest abielust. Kostja jättis kostja ja hageja ühise korteri elamiseks hagejale ja tütrele. Sellepärast on kostja teise perega sunnitud eluruumi üürima, seoses sellega kannab täiendavaid kulusid oma palgast. Kulude põhjendatuse ja nende suuruse osas kirjutas Sotsiaalministeeriumi tellimisel professor Ene-Margit Tiit uurimistöö, kus ta võrdles ja analüüsis kulutusi lastele. Autor jõudis järeldusele, 7-13 aastase linnas elava lapse ülalpidamiskulud moodustavad 2 182 krooni. Võttes arvesse mõlema vanema varalist seisundit, uuritud lapse vajadusi, seda et kostjal on kaks isikut, kes vajavad kostja ülalpidamist, palub kostja määrata elatise suuruseks hageja kasuks 900 krooni. Riigilõivu tasumise kulud on seadusega jäetud kostja kanda. Teiste hageja poolt kantud kulutuste väljamõistmisel palub kostja võtta arvesse, et samuti kannab õigusabikulusid. Seepärast eeldab kostja, et poolte kulutused tuleb jätta poolte endi kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Oma 19. jaanuaril 2007.a kohtule esitatud arvamuses hageja ei ole nõus kostja vastuväidetega. Kostja vastuväited selles, et hageja palgatõend ei kajasta tegelikku tulu, on paljasõnaline. Samal ajal juhib hageja tähelepanu, et kostja püüab viia kohut eksiarvamusse, kui väitab, et tema elukaaslane on tema ülalpidamisel. On üldtunduv fakt, et naine, kellel on alla 1,5 aastane laps, saab vanematoetust, samuti haiguslehe alusel kompensatsiooni Haigekassast. Need summad peavad olema vähemalt miinimumpalgamääraga võrdses suuruses või veel rohkem. Kostja töötasu tema palgatõendi alusel on rohkem, kui 6 tuhat krooni kuus. On vale kostja väide, et hageja korter, kus elab praegu, oli kostjaga ühine korter. Tegelikkuses on see korter hageja ainusomand, ta erastas selle 1995.a, s.t enne kostjaga abiellumist (kostjaga abiellus alles 1997.a). Abielu kestel kinnistati korterile kuuluv maatükk, mis ei anna kostjale õigust pretendeerida korteri osale. Seepärast oli poolte ühisvara jagamine formaalsuseks. Kostja avaldab, et on sunnitud üürima eluruumi, aga hageja andmeil tema omandis on korter aadressil …. Sotsiaalministeeriumi tellimusel professor Tiit uurimistöö on tehtud 2000-2002 aastal ja kajastab kulutusi laste ülalpidamiseks sellel perioodil. Tollest ajast on hinnad kasvanud ja praegu summa 2182 krooni ei kajasta faktilisi kulutusi lapsele. Samuti kostja vaikib sellest, et selles töös professor on toonud kulutused tervele ja ilma täiendavate vajadusteta lapsele. Tütrel on 2

(4)2-06-35754 probleemid tervisega (rinnaku deformatsioon), mis toob endaga kaasa täiendavad kulud. Samuti tütar tegeleb muusikaga, peale õppetasu 1 800 krooni aastas vajab ta Eestis kui ka rahvusvahelistes festivalides osalemise kulutuste kompenseerimist. Kostja teine laps on väike, tema vajadused on ka väiksemad, kui 8-aastasele lapsele. Hageja saab miinimumpalka ja temal ei jätku raha, et anda tütrele kõik, mida ta vajab. Kostja teisel lapsel on kaks vanemat, kes omavad piisavat sissetulekut, hageja kasvatab aga üksi tütart. Kostja hoidub täielikult tütre ülalpidamise kohustusest kõrvale, viimasel ajal ei osuta mingit abi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi

1. mail 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses, kus tagab poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada täielikult. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Alates elatise nõutava ajast
2. märtsist 2006 kuni
3. detsembrini 2006 oli PKS § 61 lg 4 alusel lapsele väljamõistetava elatise miinimumäär 1 500 krooni. Alates
4. jaanuarist 2007 on PKS § 61 lg 4 alusel elatise miinimummääraks 1 800 krooni. Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
5. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks tütar …`le on kostja ülalpidamisel
6. detsembril 2006.a sündinud tütar …. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps vähem kindlustatuks. Kostja väitis, et reaalne igakuise elatusraha suurus, mida ta jõuaks maksta, oleks 900 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse 3

(4)2-06-35754 ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. PKS § 61 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et ta ei ole võimeline täitma laste ülalpidamiskohustust isegi väiksemas suuruses kui sätestatud miinimummäär. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt
2. märtsist
3. Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
4. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, seega kohus rahuldab hageja nõude. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur 4