lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus saata tähitult Z T ´le ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. 1 Asjaolud Z T esitas 26.04.2007 hagiavalduse A T vastu kinnisvararegistris kande muutmise ja korterikulude väljamõistmise nõudes. 30.04.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja
lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Seega kinnisvararegistris kande muutmise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni.
kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on nimetanud menetlusabi taotluses hagihinnaks 3047,20 krooni
kui on hagiavalduses kaks eraldi nõuet, liidetakse kokku ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on eeltoodust tulenevalt hagihinnaks 4047,20 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 4047,20 krooni tasumisele riigilõiv summas 1250 krooni.
Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et hageja on pensionär, tema igakuine sissetulek on vanaduspension 3301 krooni kuus. Hagejale kuulub korter pindalaga 48,1 m2 , aadressil xxxx, väärtusega 600 000 krooni ning elamumaa aadressil xxxx, väärtusega 150 000 krooni. Taotleja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 800 krooni, toidule 1500 krooni, transpordile 540 krooni, tervishoiule 300 krooni, sidekulud 150 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt
lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt väljastatud andmete, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite 2 register) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda Z T ´le riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks
Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejale menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks teda täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja majanduslikku seisundit
kohaselt ning lähtudes asjaolust, et hagejal on kindel sissetulek (vanaduspension), ülalpeetavaid ei ole, taotleja omab, sõiduautot, korterit ja elamumaad, leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma hagi esitamisel osaliselt riigilõivu ja kohustab Z T ´t tasuma riigilõivu summas 625 krooni (s.o 50 % nõutavast riigilõivust). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-s Hansapank a/a 221023778606 viitenumbriga 2900072136 või AS-s SEB Eesti Ühispank a/a 10220034796011, viitenumbriga 2900072136. Makse selgituses kindlasti märkida tsiviilasja number. Kohtunikuabi: /allkiri/ Katrin Lell Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 04. juulil 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.