KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2007.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-07-7571 Tsiv

tja: K. P. (isikukood:, elukoht:) Kohtuistungi toimumise aeg 17.mai 2007 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada täielikult.
2. Välja mõista K. P. korteriühistu PTN Majahaldus kasuks võla katteks 11 877 (üksteist tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse) krooni 30 senti.
3. Menetluskulud jätta täielikult

tja kanda. 4. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.mail 2007.a. kell 10.00 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 25.maist 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused

tja omandas 25.11. 1995.a korteri asukohaga Pärna 8 – 12 Krootuse küla Kõlleste vald Põlvamaa. Eelnimetatud korter on 15.07.2005.a. korteriomandina sisse kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Põlva Jaoskonnas registriosa nr 1960638 all. Elamu asukohaga Pärna 8 kuulub korteriühistu PTN Majahaldus koosseisu. 31.01.2007.a. seisuga on

tja võlgnevus hagejale 11877,30 krooni. Võlasumma koosneb perioodil 1998.a. veebruar kuni 31.01.2007.a. tasumata korteriühistu liikme osamaksust 11 361,60 krooni ja

tja poolt tarbitud, kuid tasumata elektrienergia eest 515,60 krooni. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole

tja oma võlga tasunud. KÜ PTN Majahaldus üldkoosoleku 02.02.1998.a. otsuse nr 5, korteriomandiseaduse § 8 lg 1 ja 4, korteriühistuseaduse § 5 lg 1 ja 2; § 5-1 ja VÕS § 208 lg 3 alusel palub hageja

tjalt 11877,30 krooni välja mõista.

tja vastuväited

tja võtab hagi õigeks osaliselt.

tja tunnistab hageja nõuet tasumata elektri eest summas 515,60 krooni. Tasumata osamaksude osas kinnitas

tja 17.05.2007.a. kohtuistungil, et tunnistab hagi 5000 krooni ulatuses. Ülejäänud ulatuses loeb

tja hageja nõude osamaksude osas tasaarvestatuks.

tja palub lugeda tasaarvestuse avalduse avalduseks oma 28.03.2007.a. kohtule esitatud vastust hagile. Tasaarvestuse tegemist põhjendab

tja sellega, et

tja on korteriühistu tegevusetuse tõttu kandnud kahju.

tja elab maja viimasel korrusel ja 1999.a. sai sadevett läbilaskva katuse tõttu oluliselt kahjustatud

tja elutoa ja magamistoa lagi ja osaliselt ka põrand ja mööbel. KÜ juhatuse liige A.Punning ei reageerinud

tja pöördumistele katus ära parandada, mistõttu oli

tja sunnitud ise maja katust remontima ning tegema kulutusi katuse ja lagede remondiks. Välisfassaadil on märgatavad sadevee lekkekohad tuulekasti all, mis näitab lekkimise ulatust.

§ 15

lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib nõuda teistelt korteriomanikelt, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Senini korteriühistu midagi hüvitanud ei ole, mistõttu

tja on korteriühistu juhatusele korduvalt teatanud, et peab osamakse nõuet ebaõiglaseks.

tja on olnud sunnitud tegema korteriomandi säilitamiseks remonttöid ligikaudu samas mahus nagu on osamaksete võlgnevus, mistõttu

tja peab korteriühistu nõuet enda poolt tehtud tööde ja kantud kulutustega tasaarveldatuks. Tehtud tööde ja kantud kulutuste täpset arvestust

tja ei pidanud ja tõendeid nende kulutuste ja kahjude suuruse kohta esitada ei ole. Eelmenetluse käigus ( 23.04.2007.a. eelistungil) esitas

tja muuhulgas vastuväite hagile ka selles, et

tja pole korteriühistu liikmeks astunud. Kohtumenetluse käigus avaldatud hageja täiendavad seisukohad Sadevee katusest läbijooksu tagajärjel väidetavalt

tja poolt tehtud kulutuste ja väidetavalt kantud kahju nõude tasaarvestuse osas taotleb hageja TsÜS §-de 143, 150 lg 1, VÕSRakS § 9 lg 1, 2 alusel aegumise kohaldamist, kuna see nõue aegus 01.07.2005.a. Hageja leiab, et

tja on oma nõude suunanud ka vale isiku vastu.

§ 15

lg 2, millele

tja tugineb, kohaselt on korteriomanikul õigus nõuda kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist teistelt korteriomanikelt, mitte aga korteriühistult. Ka on hageja on seisukohal, et

tja VÕS §-le 197 tuginev kulude tasaarvestus osamaksuga ei saa kõne alla tulla, kuivõrd

tja pole kunagi esitanud hageja vastu nõuet katuse läbijooksust tingitud väidetavate tehtud kulutuste ja kantud kahjude kohta.

tja ei ole järginud VÕS § 198 sätestatud tasaarvestuse teostamise korda. KÜ-l PTN Majahaldus ei ole mingeid kohustusi K. Palopääli ees.

tja ei ole esitanud hagejale ega ka kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et temal oleks mistahes nõudeõigus hageja suhtes. Hagejale teadaolevalt ei ole

tja teostanud oma kuludega elamu Pärna 8 katuse remonti ega korteris Pärna 8 – 12 mingit remonti. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

tja ei pea põhjendatuks

tja nõude väidetavate kahjude ja kulutuste kohta menetlusse võtmist ja läbiarutamist ilma

tja poolt riigilõivu maksmata ning hagi esitamise põhinõudeid täitmata. 2

tjale on hageja pidanud vajalikuks märkida, et osamaksu suuruse ja selle tasumise korra (s.t. korteriühistut moodustavate korteriomanike kohustuse asutatava korteriühistu suhtes) kindlaksmääramine on korteriühistu asutamiskoosoleku kompetentsi kuuluv küsimus. Osamaksuga seonduva määravad kindlaks korteriühistut moodustavad korteriomanikud. Kuna

tja oli KÜ PTN Majahaldus asutamise hetkel 02.02.1998.a. korteriomanik ühistut moodustanud elamus, siis vaatamata sellele, et

tja ei osalenud sellel koosolekul, tuleneb

§-st 8 lg 3, et korteriomanike kokkuleppe alusel häälteenamusega tehtud korteriomanike otsus kehtib ka nende korteriomanike suhtes, kes hääletamisel ei osalenud. Järelikult KÜ PTN Majahaldus 08.02.1998.a. üldkoosoleku otsuse p 5 osamaksu suuruse ja maksmise tähtaegade kohta on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ka

tja suhtes. Osamaksu võlglaste küsimust on Pärna 8 korteriomanike üldkoosolekul arutatud ka hiljem (07.09.1999.a.).

tja võlgnevus 01.09.1999.a. seisuga oli 2104 krooni. Üldkoosolek otsustas anda võlglastele maksetähtaja 20.09.1999.a. Järelikult

tja osamaksu võlgnevust arvestati ka 01.09.1999.a. seisuga ning kohustati teda võlgnevus likvideerima.. Rõhuv enamus elamu Pärna 8 korteriomanikest on täitnud üldkoosoleku 02.02.1998.a. otsust nr 5 ning tasunud osamaksu igakuuliselt. Järelikult KÜ PTN Majahaldus juhtorganid ning ka korteriomanikud (asutajad ning korteriühistu liikmed ) tunnustavad osamaksu tasumise kohustust üldkoosoleku 02.02.1998.a. otsuse nr 5 alusel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Põlva maakonnas Krootuse külas asuva Pärna tn 8 korteriomanike 02.02.1998.a.üldkoosoleku protokoll ( tl 5-6) tõendab, et Pärna tn 8 maja korteriomanikud moodustasid korteriühistu PTN Majahaldus. Tartu Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükist ( tl 8) nähtuvalt on KÜ PTN Majahaldus registrisse 02.03.1998.a. sisse kantud. Hageja väitel, mida ei ole sisuliselt vaidlustanud ka

tja, kuulus korteriühistu asutamise ajal Pärna tn 8 majas üks korteritest ( nr 12) ka

tjale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriandmete väljatrükist nähtuvalt ( tl 7) kuulub korteriomand asukohaga Pärna tn 8-12 käesoleval ajal samuti

tjale.

tja väitel, mida kinnitab ka 02.02.1998.a. üldkoosoleku protokoll,

tja korteriühistu asutamiskoosolekust osa ei võtnud. Ebaõige on

tja eelmenetluses väljendatud seisukoht, et kuna tema avaldust korteriühistu liikmeks saamiseks esitanud ei ole, pole korteriühistus otsustatu talle siduv. KÜS § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks.

tja asutamise ajal ei olnud Pärna tn 8 majas ilmselt veel korteriomandeid moodustatud, kuid KÜS §-s 17 lg 1 on sätestatud, et vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse samuti sama seaduse sätteid. Kohus leiab, et KÜS §-dest 5 lg 1 ja 17 tulenevalt sai

tja KÜ PTN Majahaldus liikmeks ja on selle liige käesoleva ajani olenemata sellest, kas ta ise selleks on avalduse esitanud või mitte. Korteriühistu asutamise seaduslikkust kahtluse alla seadvaid vastuväiteid pole

tja esitanud.

tja kui korteriühistu liikme ja korteriomandi omaniku kohustused tulenevad kohtu hinnangul nii KÜS-st, mittetulundusühingute seadusest ( sest KÜS § 1 lg 2 kohaselt KÜS-ga reguleerimata küsimustes rakendatakse MTÜS sätteid), samuti korteriomandiseadusest ( sest

§-st 8 lg 1 tulenevalt korteriühistu asutamise korral võidakse kohaldada ka

sätteid, 3

tjalt tasumata osamaksu ja tasu tarbitud, kuid tasumata jäetud elektrienergia eest. Tasu tarbitud elektrienergia eest on kohtu hinnangul vaadeldav majandamiskuluna KÜS § 15-1 lg 1 kui ka

§ 13

lg 1 mõttes.

§ 13

lg 1 kohaselt peab korteriomanik tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Põhikirja punkti 25 p 1 ja 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi mh tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid.

tja ei ole vaidlustanud oma kohustust tasuda elektri eest ega pole vaidlustanud ka hageja poolt elektri eest nõutavat summat.

tja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et

tjal on hagejale tasumata tarbitud elektrienergia eest 515,70 krooni ( mitte 515,60 krooni, nagu ekslikult märkis kohtuistungil hageja esindaja). Tulenevalt hageja enda esitatud 01.04.2007.a. kalkulatsioonist ( tl 19) on kogu

tja võla suurus 11877,30 krooni ( kusjuures kalkulatsioonis on 2005.a. summade kokkuarvamisel ekslikult näidatud lõppsummaks 13043,35 krooni, kuid peab olema 1304,35 krooni). Kalkulatsiooni lõppsumma on õige ja kooskõlas hagis esitatud nõudega. Hageja nõuab osamaksu ajavahemiku eest 1998.a. veebruar kuni 2007.a. jaanuar so kokku 108 kuu eest, mis on summaliselt 11361,60 krooni (108 x 105,20). Seega hageja nõude elektri eest ei saa olla mitte 515,60 krooni, vaid 515,70 krooni ( 11877,30 – 11361,60). Kohus leiab, et võlg 515,70 krooni tarbitud elektri eest tuleb

tjalt hageja kasuks

§ 13lg 1 ja Põhikirja p 25 alap 4 alusel välja mõista.

KÜS § 7 lg 1 järgi on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. KÜ-t PTN Majahaldus asutanud Pärna tn 8 korteriomanike 02.02.1998.a. üldkoosoleku päevakorra punktis 5 vastuvõetud otsusega on kinnitatud osamaksu suuruseks 2 krooni /m2 üldpinnalt, mida iga korteriomanik tasub arvestuskuule järgneva kuu 20.kuupäevaks. Hageja kinnitusel, mida pole vaidlustanud ka

tja, on

tja osamaksu suurus 105,20 krooni kuus. Kuna

tja pole sellise osamaksu suurust vaidlustanud, loeb kohus

tja omaksvõtuga tõendatuks, et 02.02.1998.a. üldkoosoleku otsusest tulenevalt oli

tja igakuise osamaksu suuruseks 105,20 krooni. Hageja on arvestanud osamaksu ajavahemiku eest 1998.a. veebruar kuni 2007.a. jaanuar so kokku 108 kuu eest, mis on summaliselt 11361,60 krooni.

tja pole sisuliselt osamaksu tasumise kohustust ega ka osamaksu võla suurust vaidlustanud. Seetõttu kohus leiab, et puudub vajadus eraldi hinnata seda, kas

tjalt osamaksu nõudmine kogu hageja näidatud ajavahemiku eest on kooskõlas Põhikirja punkti 25 alapunktiga 3, mille kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma osamaksu võrdsetes osades üks kord kuus tema liikmeks arvamise päevast alates ühe aasta jooksul. Kohus peab küll vajalikuks rõhutada, et

tjale saadetud võlateatised ( tl-d 23-26), KÜ PTN Majahaldus 07.09.1999.a. üldkoosoleku protokoll, osamaksu tasumise koondtabel tõendavad, et korteriühistu juhatus ja liikmed on vaatamata Põhikirja punktis 25 alap 3 toodule aktsepteerinud asjaolu, et osamaksu tasumise kohustus on regulaarne ja alalise iseloomuga. Kohus nõustub

tja seisukohaga, et osamaksu maksmise kohustuse hindamisel tuleb lähtuda 08.02.1998.a. korteriühistu asutamiskoosoleku päevakorrapunktis 5 otsustatust ja hagejal on õigus nõuda

tjale osamaksu kogu hageja näidatud ajavahemiku eest.

tja tugineb oma vastuväidetes muuhulgas sellele, et on tasaarvestanud osaliselt hageja nõude oma nõudega sademete läbijooksu tagajärjel

tjale tekitatud kahju kohta. Tulenevalt 4

tja on hagi osamaksete nõudes 5000 krooni ulatuses õigeks võtnud, asub kohus seisukohale, et ülejäänud ulatuses so 11361,60 – 5000 so 6361,60 krooni ulatuses loeb

tja hageja nõude osamaksete osas tasaarvestatuks.

tja on palunud lugeda tasaarvestuse avalduse esitamiseks tema 28.03.2007.a. kohtule esitatud vastust hagile. Selles avalduses on

tja tõesti viidanud tasaarvestuse tegemisele. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kahju tekitamisest tuleneva oma nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega oleks

tja pidanud esitama hagi ( või vastuhagi). Riigikohus on korduvalt ( 23.04.2004.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-50-04; 10.04.2004.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-58-04) asunud seisukohale, et seadus ei keela tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. Kui

tja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda otsuse tegemisel arvestama. Juhul, kui

tja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus leiab, et

tja nõue lugeda osa osamaksu võlast so 6361,60 krooni tasaarvestatuks sademete läbijooksu tagajärjel

tjale tekitatud kahju nõudega ei kuulu rahuldamisele. Õige on hageja vastuväide, et

tja selline nõue on aegunud.

tja kinnitusel toimus sadevete läbijooks juba 1999.a. kevadel.

tja mingi kahju hüvitamise nõudega KÜ PTN Majahaldus poole sel ajal ega hiljem ei pöördunud ja on palunud lugeda tasaarvestuse tegemise avalduseks tema 28.03.2007.a. esitatud vastust hagile. 1999.a. kehtinud TsüS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud tähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Käesoleval ajal kehtiva TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamist tuleneva nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsüS-s ja VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕS RakS §-s 9 lg 2 on sätestatud, et kui TsüS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsüS-s või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.a. Seega TsüS § 150 lg 1 ja VÕSRaKS § 9 lg 1 ja 2 kohaselt kahju tekitamisest tulenev

tja võimalik nõue hageja vastu aegus 01.07.2005.a.

tja esitas tasaarvestuse avalduse alles märtsis 2007.a. Kohtu hinnangul puudub

tja nõude aegumise tõttu vajadus hinnata teisi hageja vastuväiteid

tja tasaarvestuse tegemisele. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale ( 22.02.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-8-07; 11.12.2002.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02), et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui

tja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Maakohtu arvates on selline põhimõte rakendatav ka juhul, kui

tja oma vastuväidetes tugineb tasaarvestuse tegemisele ja hageja nõuab

tja tasaarvestatava nõude suhtes aegumise kohaldamist. Maakohus leiab, et

tjalt tuleb hageja kasuks KÜS § 7 lg 1 ja korteriomanike 02.02.1998.a. üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 vastuvõetud otsuse alusel välja mõista kogu osamaksete võlgnevus ajavahemiku eest 1998.a. veebruar kuni 31.01.2007.a. jaanuar (kaasaarvatud) so 108 x 105,20 so 11361,60 krooni. Kokku tuleb

tjalt hageja kasuks välja mõista 11361,60 + 515,70 so 11877,30 krooni. 5

tja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras Kohtunik Rita Kulberg 6