← Eesti

2-07-2132/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-2132 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi E A´e hagi K K vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2007.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja E A ja kostja K K RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista kostjalt K K´lt IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx x-xx, xxxxx Xxxxx, hageja E A ´e IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxxxxx xxxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx, kasuks elatis alates
  5. jaanuarist 2007.a., xx. xxxxx xxxx.a. sündinud poeg K K IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni xx xxxxx xxxx.a. arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx Hansapangas.
  6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  7. Välja mõista kostjalt K K ´lt IK xxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat kakssada viiskümmend (1250.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  8. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Poolte kooselust on
  9. juulil 2002..a. sündinud poeg K K, kes elab koos emaga. Isa on alates
  10. a. detsembrist pere juurest lahkunud ja elab ning töötab nüüd Xxxxxx. Ta on maksnud pojale vabatahtlikult elatist 1500.- krooni kuus, kuid see on hageja arvates ebapiisavalt lünklik ja ta soovib, et elatis laekuks iga kuu ametlikult kohtuotsuse alusel, kuna kostja vaidles maksekäsu kiirmenetlusele vastu ja see menetlus on üle kasvanud hagimenetluseks. HAGEJA NÕUE Hageja esitas
  11. jaanuaril
  12. a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt pojale 1500.krooni elatise nõudes, kuid kostja vaidles sellele vastu ning asi tuleb lahendada hagimenetluse käigus. Hageja võtab omaks, et kostja on maksnud lapsele elatist 1500.- krooni kuus. Tema arvates aga on kostja ettearvamatu, ta ei usalda teda, ning soovib kindluse mõttes, et kohus mõistaks poja ülalpidamiseks ametlikult 1500.- krooni kuus. Kohtukulud soovib ta jätta kostja kanda. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab, et ta peab oma poega ülal pidama ja suudab praegu ka 1500.- krooni kuus maksta. Tulevikus kui olud muutuvad, on ta nõus lapse heaks ka rohkem andma. Peale selle tahaks ta lapsega kokku saada ja ise talle midagi osta, hageja aga teeb selleks takistusi. Seetõttu soovib ta tulevikus ise lapsega kohtuda ja tema kasvatamisest osa võtta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on 1500.- krooni osas igati põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte kooselust on
  13. juulil 2002.a. sündinud poeg K K , kes elab ema juures. Isa on pere juurest lahkunud ning elab ja töötab Xxxxxx. Ta on küll andnud tütre ülalpidamiseks elatist ja seda viimasel ajal enam-vähem regulaarselt 1500.- krooni kuus, kuid hageja arvates on kostja ettearvamatu ning ta sooviks maksmist kindlustada kohtuotsusega. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval juhul jäävad pooled 1500.krooni juurde, on seda põhjendanud ning hageja soovib hagi rahuldada selles ulatuses. Arvestades nii hageja kui kostja reaalseid teenimisvõimalusi, kui ka poja minimaalseid tegelikke vajadusi, leiab kohus, et mõlema vanema panus vähemalt 1500- krooni ulatuses on hädavajalik, kuid praegu piisav K K ülalpidamiseks ja rahuldab ka käesoleva hagi selle summa ulatuses täielikult. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täielikult. Kohtunik/allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.