§-le 100, § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le
§-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 158 lg-le 1. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis oli 74 278.42 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostja sai 21.04.2007.a kätte kohtukutse, kuid kohtuistungile ei ilmunud ning oma mitteilmumise põhjustest ei teatanud. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kostja ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • xxx ja xxx sõlmisid 24.05.2004.a tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis kostjale krediiti 30 000 krooni (tl 6-8). Lepingule kohaldati üldtingimusi K 1.0 (tl 9-10). • 20.09.2004.a sõlmisid pooled Kokkuleppe nr 1, mille kohaselt on intressi suuruseks 28.86% aastas ning lepingule kohaldatakse üldtingimusi K 1.1 (tl 11-15). • 13.05.2005.a sõlmisid pooled Kokkuleppe nr 2, mille kohaselt kostja krediidisummat suurendati 50 000 krooni võrra ja intressi suuruseks on 27.95% aastas (tl 16-18). • 15.10.2005.a sõlmisid pooled Kokkuleppe nr 3, mille kohaselt on intressi suuruseks 27.70% aastas (tl 19-22). • Kostja on lepingut rikkunud ning hageja on kostjaga sõlmitud lepingu 12.06.2006.a üles öelnud (tl 23, 24, 25). Ülesütlemise hetkel oli põhivõlg 74 278.42 krooni. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, viivise ja leppetrahvi. Intress Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist 27,70% krediidisummast ühe aasta kohta kokku. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tasumata intress 18 311.85 krooni, praeguseks on sellest tasumata 6 365.38 krooni. Kostja ei ole intressi arvestust vaidlustanud. Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud intressimääraks 28.77% krediidisummast, kokkuleppe 3 kohaselt on intressimääraks 27.70% aastas.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress 6 365.40 krooni. Viivised Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist kokku summas 8730.43 krooni üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Lepingu ülesütlemisel seisuga 12.06.2006.a. oli sissenõuetavaks muutunud tasumata viivis 387.64 krooni, alates 13.06.2006.a. kuni 07.11.2006.a. 8342.79 krooni. Hageja väitel on viivise määraks põhitingimustes sätestatud intressimäär 27.70% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et hageja ei ole viivise arvestamisel lähtunud poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste nr K 1.1 p 6.1 (tl 14-15), hinnakirjast (tl 26-27) ega seadusest.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja viivist hinnakirjas sätestatud määras, tarbija seaduses sätestatud määras. Hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras, muudele lepingutele 0.25% päevas.
kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks. Ebaõige on hageja seisukoht, et tulenevalt
lg 1 kolmandast lausest „ kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“ võib arvestada viivisemääraks antud juhul 25,03%. Nimetatud lause viitab lepingujärgsele viivisele,
lg 1 viitab
Tulenevalt
on
lg 1 imperatiivne norm, mis on sätestatud tarbija kaitseks ning sellest kõrvale kalduda ei saa. Kohus leiab, et
lause kohaldamine antud olukorras jätaks
lg 1 kaitse sisutühjaks, kuna kokku lepitud intressi suurust tarbijalepingute puhul piiratud ei ole. Hagejal on õigus nõuda lisaks viivisele ka kahju hüvitamist, mis tagab tema huvide kaitse. Kohus arvestab viivise suuruse kindlaks määramisel ka asjaoluga, et hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras. Hinnakiri ei viita sellele, et viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
lg 1 tuleb viivise arvestuses lähtuda seadusjärgsest intressimäärast, milleks on
kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga
§-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 158 lg-le 1. Kuna hageja näol on tegemist majandus- või kutsetegevuses osaleva isikuga ning kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. Kohus peab kohaldama tüüptingimuste regulatsiooni sõltumatult poolte taotlustest. Tulenevalt Riigikohtu lahenditest tuleb tüüptingimuse võimalikku kohaldamist kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel (RK otsused nr 3-2-1-111-04, 3-2-1-140-05, 3-2-1-59-05). Lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt on kostja lepingu ülesütlemisel kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 20% tähtaegselt tagastamata krediidisummalt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli lepingu ülesütlemise hetkeks võlgu krediidisumma 74 278.42 krooni, hageja on lepingu üles öelnud ning on esitanud ka 12.06.2006.a kirjas (tl 25) leppetrahvi tasumise nõude.
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Hageja ei ole tõendanud, et lepptrahvi suurus oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud. Poolte vahel sõlmitud Kokkuleppes on viidatud sellele, et lepingule kohalduvad krediidilepingute üldtingimused K 1.1 ning seega on tüüptingimused, k.a kokkulepe leppetrahvi kohta, saanud lepingu osaks.
lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus peab 20% suurust leppetrahvi ebamõistlikult suureks, arvestades teiste suurimate Eesti Vabariigi krediidiasutuste leppetrahvi suurust (AS Hansapank ja SEB Ühispank kuni 2% tagastamata krediidisummalt). Kohus möönab, et hageja nõutav leppetrahv võiks olla suurem kui 2%, arvestades asjaolu, et hageja näol on tegemist krediidiasutusega, kes ei kontrolli oma klientide tausta ega maksevõimet nii põhjalikult, kui teised krediidiasutused. Samas ei saa hageja risk ja kahjud ning selle võrra ka leppetrahv olla 10 korda suurem teiste krediidiasutuste poolt kasutatust. Kohus leiab, et tulenevalt
lg 3 p 5 on tüüptingimus tühine ning hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude leppetrahvi 14 855.68 krooni väljamõistmiseks. 4 Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 6 365.38 krooni ja viivised 3047.70 krooni, kokku 9413.08 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas nõude osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.