lg 1 järgi ei saa hageja nõuda viivist
Hageja saaks kostjalt nõuda viiviseid kokku 63 900 krooni. xxx vastuse kohaselt sai kostja juhatuse liige Gunnar Kaur alles 16.08.2006.a teada, et kostja on sõlminud käenduslepingu. Kostja ei ole käenduskohustuse võtmise eest tasu saanud ning kostja igapäevase majandustegevuse raames pole võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi raskusteta täita. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb tõendatuks, et 11.10.2005.a sõlmisid xxx ja xxx laenulepingu, millega xxx sai xxx laenu 730 000 krooni. Lepingu p 3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu hiljemalt 10.04.2006.a ning lepingu p 5 kohaselt maksab kostja viivist 0.2% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (tl 7-8). 24.10.2005.a käenduslepinguga on tõendatud, et xxx OÜ vastutab lepingu p 1.1 kohaselt xxx kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 11.10.2005.a sõlmitud laenulepingust. Lepingu p 1.3 kohaselt vastutab käendaja ka viiviste tasumise eest (tl 4-6). Kostja xxx on kohtule esitatud vastuses põhivõla summas 730 000 krooni õigeks võtnud (tl 26). xxx juhatuse liige Gunnar Kaur teatas kohtule, et ei ole käenduslepingust teadlik, kuid ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimist. Lepingule on alla kirjutanud xxx teine juhatuse liige Keiu Kuresaar. Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Äriregistri väljavõttest ei nähtu, et xxx juhatuse liikmed Gunnar kaur ning Keiu Kuresaar võivad osaühingut esindada ainult ühiselt ja seega loeb kohus, et Keiu Kuresaarel oli õigus käenduslepingule alla kirjutada. Kuna kostja xxx esindajad ei ole käenduslepingu sõlmimist ning põhivõla olemasolu vaidlustanud, loeb kohus selle asjaolu TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks. Hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks tuleb rahuldada TsMS § 231 lg 2, 4 ning
Kostjatelt tuleb
Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis summas 132 860 krooni. Kostja xxx ei vaidlusta viivise arvestust. Kostja xxx leiab, et viiviste väljamõistmisel tuleb lähtuda
Kohus leiab, et kostja seisukoht ei ole õige.
lg 1 reguleerib viiviste väljamõistmist tarbijakrediidilepingu puhul.
kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja puhul oleks tegemist
Äriregistri väljavõtte kohaselt on xxx tegevusaladeks projekti juhtimine ja konsultatsioonid, teabeteenistus ja nõustamine, jae- ja hulgikaubandus, vahendustegevus, eksport-importtehingud. Seega ei ole tõendatud, et hageja andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning poolte vahel sõlmitud lepingule kohalduvad 2 tarbijakrediidilepingu kohta käivad sätted. Kohus ei kohalda antud lepingule
sätestatud piiranguid viivisele, hageja nõue viiviste väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kuna käenduslepingu ning
lg 2 kohaselt vastutab käendaja ka viiviste tasumise eest, tuleb viivised välja mõista kostjatelt solidaarselt. Hageja on palunud kokku välja mõista 862 000 krooni, millest 730 000 krooni on põhivõlgnevus. Seega palub hageja viivistena välja mõista 132 000 krooni. Kohus ei saa hagi rahuldada esitamata nõude osas ning peab lähtuma hageja taotlusest. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivised 132 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna hageja ei ole näidanud, et ta oleks pöördunud käendaja poole võla tasumiseks, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja
Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.