2-04-1288/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1288 (endine number 2/228-8443/04) Tsiviilasi SG’i hagi KÜ vastu 46 806 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende hageja SG (isikukood XXX, XXX) hageja lepinguline esindaja MS-K (OÜ XXX) kostja: KÜ (registrikood XXX, asukoht: , XXX) kostja seaduslik esindaja juhatuse liige VN (isikukood XXX) kostja lepinguline esindaja MS esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 18.september 2006.a Istungil osalenud isikud hageja SG hageja lepinguline esindaja MS-K RESOLUTSIOON Jätta SG’i hagi KÜ vastu 46 806 krooni (nelikümmend kuus tuhat kaheksasada kuus krooni) saamiseks rahuldamata. Välja mõista SG’ilt menetluskuluna postikulu 239,10 (kakssada kolmkümmend üheksa krooni ja 10 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr XXX AS-s SEB Eesti Ühispank või XXX AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber XXX, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-1288 (endine number 2/228-8443/04), menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud 05.10.2004.a esitas hageja SG esitas hagi kostja KÜ vastu 46 806 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt SG ja KÜ sõlmisid töövõtulepingu ehitise aadressil remonditööde teostamiseks. Vastavalt lepingule määrasid pooled remonditööde üldmaksumuseks 61 806 krooni, millest KÜ kostja tasus SG’ile enne lepingu sõlmimist 15 000 krooni ja ülejäänud summa kohustus tasuma osade kaupa. Pärast tööde lõpetamist pooled 12.02.2004.a. kirjutasid alla vastuvõtu akti, millega fikseeriti, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, nende kogumaksumus moodustab 61 806 krooni, millest 15 000 krooni on hageja juba kätte saanud, ülejäänud summa 46 806 krooni pidi kostja vastavalt aktile tasuma ositi kuni 2004.a augusti kuuni. Peale tööde vastuvõtu akti allakirjutamist toimus kostja juhatuse vahetus ja uus juhatus keeldus töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest.. Tulenevalt sellest nõuab hageja 46 806 krooni maksmist ja kohtukulud palub jätta kostja kanda. 27.12.2004.a hageja, vastuseks kostja vastuväidetele, hagi täpsustuse kohaselt endise juhatuse ja tema vahel sõlmitud töölepingu ja töövõtulepingu esemed olid täiesti erinevad, kuna töölepingu raamest teostas ta jooksvaid töid, aga mitte sanitaar- ega kapitaalremonti Seega temaga sõlmitud töö- ja töövõtulepingu esemed on täiesti erinevad.. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja KÜ sõlmis
2. septembril 2003.a. sanitaar-remonditööde teostamiseks kolme-poolse lepingu ASja OÜ-ga , kes on teostanud remonditööd, mida käesoleva hagiga tahetakse omandada hagejale. KÜ eelmine juhatus sõlmis SG’iga 29.10.2003.a jooksvate remonditööde teostamiseks töölepingu, mis on kostja arvates majanduslikult täiesti põhjendamatu, kuna jooksvate remonttööde tegemiseks puudus korteriühistul vajadus. Juba 08.09.2003.a. oli korteriühistul sõlmitud remonditööde teostamise kolmepoolne leping ( KÜ , ASja OÜ ) koridoride remondiks ning sanitaartehnilisteks töödeks summas 282 000 krooni . Käsitletav „töövõtuleping“ on ebaloomulik ja majanduslikult põhjendamatu, sest arusaamatu on vajadus sõlmida töövõtuleping 62 000 krooni ulatuses isikuga, kes samaaegselt teeb seda tööd korteriühistus töölepingu alusel ning veel, kui nimetatud töid samal ajal teostas kolmepoolse lepingu alusel OÜ . Samuti on leping puudulikult vormistatud, kuna ei ole aru saada, mille kohta see on sõlmitud, millal ja millise tähtajaga. Korteriühistu uuele juhatusele üleantud juhatuse dokumentatsioon ei kajasta vaidlusaluse töövõtulepingu olemasolu ja raamatupidamise dokumentatsioon ei kajasta ühtegi väljamakset, mis on seotud vaidlusaluse töövõtulepinguga. Kostja väitel on korteriühistu eelmise juhatuse liikme LS’i ja hageja vahel 12.01.2004.a. sõlmitud töövõtuleping näilik tehing korteriühistult raha väljapressimiseks. Tulenevalt KÜ üldkoosoleku ja korteriühistu juhatuse sätestatud pädevusele puudus korteriühistu eelmise juhatuse liikmel LS’il ainuõigus otsustada hagejaga töövõtulepingu sõlmimist ja korteriühistule täiendavate kohustuste võtmist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg.1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija aga maksma selle eest tasu. Hageja SG esitas kohtule haginõude kostja KÜ vastu töövõtulepingu järgi saamata jäänud tasu 46 806 krooni saamiseks. Nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule töövõtulepingu (ilma kuupäevata), mille kohaselt KÜ 2 esimees LS kui tellija ja SG kui töövõtja on koostanud töölepingu selle kohta, et tellija kohustub ja garanteerib tasuda remonditööde frondi eest aadressil ja töövõtja kohustub teostama enamuse maja 2, 3, 4 korruse trepimademete ja koridoride kosmeetilise remondi. Tööde front sisaldab seinte ja lagede pahteldamist, töötlemist akvastopiga, värvimist ja puuduste kõrvaldamist. Tasu teostatakse etapiviisiliselt. Üldsumma 61 806 krooni, millest on väljamakstud 15 000 krooni. Üldsumma on maksuvaba (tlk. 8-9). Hageja esitas ka 12.02.2004.a. koostatud tööde vastuvõtu akti, mille komisjon koosseisus L. S , A. S ja J. P on koostanud selle kohta, et SG on teostanud sanitaarremonditoid KÜ trepikojas ja maja suurema osa 2, 3 ja 4 korruse koridorides vastavalt nõuetele ja heale tavale. Teostatud tööde kogumaksumus on 61 806 krooni, millest SG’ile on makstud ettemaksuna 15 000 krooni ning 2004.a. juunis, juulis ja augustis tuleb veel maksta igakuiselt 15 602 krooni (tlk. 10). Kostja KÜ hagi ei tunnista. KÜ eelmine juhatus oli sõlminud hagejaga 29.10.2003.a. töölepingu, mille järgi hageja asus
3. novembril 2003.a. täistööajaga tööle remonditöölisena põhipalgaga 3600 krooni kuus (tlk.3536). Kostja arvates oli juba töölepingu sõlmimine hagejaga majanduslikult täiesti põhjendamatu, kuna jooksvate remonttööde tegemiseks puudus korteriühistul vajadus. Kostja väitel käsitletav töövõtuleping on ebaloomulik ja majanduslikult põhjendamatu, sest arusaamatu on vajadus sõlmida töövõtuleping 62 000 krooni ulatuses isikuga, kes samaaegselt teeb seda tööd korteriühistus töölepingu alusel ning lisaks veel, kui nimetatud töid teostas samal ajal kolmepoolse lepingu alusel OÜ . Samuti on töövõtuleping puudulikult vormistatud, kuna ei ole aru saada, mille kohta see on sõlmitud, millal ja millise tähtajaga. Korteriühistu uuele juhatusele üleantud juhatuse dokumentatsioon ei kajasta vaidlusaluse töövõtulepingu olemasolu ja raamatupidamise dokumentatsioon ei kajasta ühtegi väljamakset, mis on seotud vaidlusaluse töövõtulepinguga. Lisaks puudus korteriühistu eelmise juhatuse liikmel LS’il ainuõigus otsustada hagejaga töövõtulepingu sõlmimist ja korteriühistule täiendavate kohustuste võtmist. Kostja väitel on korteriühistu eelmise juhatuse liikme LS’i ja hageja vahel 12.01.2004.a. sõlmitud töövõtuleping näilik tehing korteriühistult raha saamiseks. Kostja toetub oma vastuväidetes EKL OÜ raamatupidamise toimkonna 19.08.2004.a. revisjoni aruandele (tlk. 90-99), mille järgi KÜ majandustegevust on eelmise juhatuse poolt juhitud väga kaootiliselt ning puudulikult ning on toime pandud suuri finantsdistsipliini rikkumisi, millega KÜ liikmetele on tekitatud suurt kahju. Eelnimetatud revisjoni aruande järgi on kindla kuupalgaga (3600 krooni kuus) remonditöölise SG’i kohta olemas tööde vastuvõtu akt, kuid puuduvad töövõtuleping ja selle järgi 15 000 krooni ettemaksu väljamaksmise kohta finantsdokumendid. Hageja esitatud töövõtuleping (ilma kuupäevata) on sõlmitud hageja ja KÜ esimehe LSi vahel, mitte hageja ja KÜ vahel, mistõttu töövõtulepingu järgi ei olnudki töö tellijaks KÜ , vaid selle esimees LS. Tuleb märkida, et samal ajal oli hagejal kehtiv tööleping KÜ-ga , mille järgi oli tal samal ajal kostja juures kindla kuupalgaga remonditööline, seega pidi hageja iga päev 8 tunni jooksul tööandja korraldusel täitma tööülesandeid ning alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Lisaks oli KÜ sõlminud juba
4. septembril 2003.a. kolmepoolse lepingu ASja OÜ-ga (summas 282 000 krooni) KÜ sanitaar-remonditööde teostamiseks. OÜ on teostanud remonditööd, mille eest AS oli tasunud OÜ-le vähemalt 268 983,24 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et ta on saanud kätte töövõtulepingu järgi talle makstud tasu 15 000 krooni ja teiselt poolt KÜ raamatupidamismaterjalidest ei nähtu, et hagejale on tehtud töövõtulepingu järgi ettemaksu 15 000 krooni ulatuses. 12.02.2004.a. tööde vastuvõtu aktis on põhitähelepanu pööratud vaid rahasummade maksmisele enne ja pärast töö tegemist, kuna remont trepikojas ja maja suurema osa 2.3 ja 4 korruse koridorides on teostatud vastavalt nõuetele ja heale tavale. Ei ole märgitud, millised olid need konkreetsed tööd, mida hageja tegi töövõtulepingu alusel samal ajal kui OÜ tegi kolmepoolse lepingu alusel tellitud remonditöid, milleks KÜ-l oli võetud laen liisingu firmalt. 3 EKL OÜ raamatupidamise toimkonna 19.08.2004.a. revisjoni aruande järgi KÜ raamatupidamise ning – dokumenteerimise õigsuse ja seaduslikkuse kontroll näitas, et majandustegevust on juhitud väga kaootiliselt ning puudulikult. Suureks puuduseks on, et juhatuse liikmed ei ole kontrollinud juhatuse esimehe LSi tegevust ning seda, kas tal üldse on teadmisi korteriühistu juhtimiseks. Finantsaruandlus ei vasta Raamatupidamise seaduse nõuetele. Toime on pandud suuri finantsdistsipliini rikkumisi, mistõttu KÜ põhiliseks probleemiks on, et raha ei ole makstud mitte ainult ebaotstarbekalt vaid on tekitatud suured võlgnevused tarnijatele, millega kaasnevad viivised ja muud lisamaksed. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja esitatud töövõtuleping on äärmiselt lakooniline ja põhisisuks on vaid raha maksmine hagejale, kuid ei ole reguleeritud töö kui niisuguse tegemist, selle hulka, mahtu, kvaliteeti, üleandmise-vastuvõtmise korda ja kontrolli tehtud töö kvaliteedi osas. Isegi hageja väidetav töölepingu kohaselt saadud ettemaks 15 000 krooni ei kajastu üheski raamatupidamise dokumendis ega 19.08.2004.a. revisjoni aruandes. Seega kohus leiab, et tegemist on näilise töövõtulepinguga. Samuti on hageja esitatud töövõtuleping vastuolus VÕS-is sätestatud hea usu põhimõtetega, tuues KÜ liikmetele vastu nende tahtmist neile täiendavaid kohustusi. Hagejaga töövõtulepingu sõlmimine ei saanud ka KÜ üldoosoleku ja juhatuse heakskiitu ja on sõlmitud vastuolus KÜ üldkoosoleku ja juhatusele antud pädevusega. Kohus jätab tunnistajate ütlused tähelepanuta, kuna nad õiguslikku olukorda ei muuda. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on tõendamata ja põhjendamatu ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud
5. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis sellest tulenevalt jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda ja kostja kohtukulude nõuet ei ole esitanud. TsMS § 52 p 5, § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kohaselt hagejalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse kohtukulu 239,10 krooni, mis seisneb kostjale hagimaterjalide ja pooltele kohtukutsete kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 4