2-05-13338/1

2-05-13338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembrist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. novembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-13338 Tsiviilasi ETi hagi A-IPu ja ÜPi vastu 80 000 krooni saamiseks solidaarselt. Menetlusosalised ja nende Hageja ET (elukoht XXX) lepinguline esindaja AN; esindajad kostja A-IP (elukoht XXX); kostja ÜP (elukoht XXX), kohtuistungile ilmumata. Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoobril
4. a. RESOLUTSIOON Rahuldada ETi hagi A-IPu vastu 80 000 krooni saamiseks põhivõla ning intressidena. Välja mõista A-IPult ETi kasuks 80 000 (kaheksakümmend tuhat) krooni põhivõla ning intressidena. Kohtukulude jaotus Välja mõista A-IPult ETi kasuks kantud kohtukulude katteks riigilõivuna summas 5 000 (viis tuhat) krooni ning summas 4 000 (neli tuhat) krooni kantud õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 30.11.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviikantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 30.06.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A-IP 01.09.1999.a. laenulepingu, mille kohaselt hageja oli laenuandja ning A-IP laenusaaja. Vastavalt laenulepingu p.-le 1 andis hageja laenusaajale laenuks 25 000 krooni laenuintressiga 0,16 % kalendripäevas või 5 % kuus. Laen oli väljastatud 6 kuuks, seega oli lepingu järgi laenu tagastamise tähtaeg 01.03.2000.a. Laenuistressi arvutatakse laenulepingu lõpetamise päevast. A-IP oli kohustatud tasuma hagejale laenuintressi iga kuu
5. kuupäevaks. Laenulepingu p. 6 kohaselt laenusumma tagastamisega hilinemisel kuni 5 pangapäeva tõuseb laenuintress hilinenud päevadel 0,2-le %-le päevas ja alates 6.-dast hilinemise päevast 0,5-le %-le päevas tagastamata laenusummast. Hageja oli kohustatud vastavalt laenulepingu p.-le 2 väljastama laenusummat sularahas või ülekandega. Seoses sellega hageja kandis 01.09.1999.a. A-IPu pangaarvele 10 000 krooni ja väljastas talle sularahas 5 000 krooni allkirja vastu laenulepingul. Laen oli 02.09.1999.a. väljastatud terves ulatuses, kuna vaid 02.09.1999.a. esitatas A-IP hagejale käenduslepingu, mille kohaselt käendas saadud laenu ÜP. Käenduslepingu p. 2 näeb ette, et ÜP tagab oma käendusega nõuete täitmise, kui võlgnik oma laenu tagasimaksmise kohustust ei täida. A-IP tasus hagejale viimast korda intressi 02.05.2000.a. Hageja on väidetavalt pöördunud korduvalt A-IPu poole laenu tagastamise nõudega, kuid viimane on piirdunud vaid lubadustega. Hageja on püüdnud saada ühendust ka käendajaga, kuid see pole tal õnnestunud. Vastavalt hageja arvestusele oli A-IPu fikseeritud võlgnevus seisuga 01.05.2002.a. – põhivõg summas 25 000 krooni ning intressivõlg summas 95 750 krooni ja kokku 120 750 krooni. Arvesse võttes olukorda, et A-IP oli kohustatud tagastama hagejale laenu hiljenalt 01.03.2000.a., on ta viivitanud laenu tagasimaksmisega seisuga 07.06.2005.a. 5 aastat ja 3 kuud, siis hageja arvestuse kohaselt moodustab intressi summa 239 375 krooni, millele lisandub tasumisaegne intressivõlg ning põhivõlg summas 25 000 krooni. Kuna hageja ei uskunud enam A-IPu antud lubadusi, esitas ta mõlemale kostjale 17.06.2005.a. kirjalikud avaldused palvega hiljemalt 28.06.2005.a. tagastada hagejale vabatahtlikult laenusumma ja intressid. Kostjad on saanud küll hageja avaldused kätte, kuid oma rahalisi kohustusi nad hageja ees senini täitnud pole. Samas on hageja seisukohal, et arvestades aastaintressi ja viivist, langevad kostjale suured finantskohustused, mis on täitmiseks rasked. Seetõttu on hageja nõus vähendama kostjate poolt tasumisele kuuluvat summat ning ta soovib saada kostjatelt solidaarselt vaid 80 000 krooni põhivõla, viivise ja intressidena. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes TsK §-dest 173 lg. 1, 174, 186 lg. 1, 187, 188 lg. 1, 191 lg. 1 192, 214 ja 215 palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 80 000 krooni ning kohtukulud jätta samuti kostjate kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja A-IP oma kirjalikus vastuses 18.10.2005.a. hagile hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on oma nõuet korduvalt loovutanud erinevatele isikutele, pole kostjale selge, kes on võlausaldaja ning kellel on õigus nõuda kostjalt põhivõlga, intressi ja viivist. Kostja ÜP hagile kirjalikku vastust esitanud ei ole ja ühelegi kohtuistungile ilmunud samuti mitte. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada A-IPu suhtes täies ulatuses, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 sätte kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne
6. juulit 2002.a. kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega asjas menetletava võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsK §-i 173 lg. 1 sätte kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse §-i 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ei ole lubatud. Kostja A-IP tunnistas kohtuistungil asjaolu, et ta on saanud hagejalt laenuks 25 000 krooni, Kostja võttis hagi põhivõla osas summas 25 000 krooni õigeks ning tunnistas ka hageja kõrvalnõudeid summas 30 000 krooni ja kokku hageja nõuet summas 55 000 krooni. Hageja loobus oma nõudest kostja ÜPi vastu ning palus antud kostja suhtes asjas menetlus lõpetada. Kosrja A-IP hageja hagist loobumisele ÜPi kui käendaja suhtes vastuväiteid ei esitanud. Hageja ei võtnud vastu A-IPu pakkumist 55 000 krooni osas ning palus kohtul hagi rahuldada täies ulatuses summas 80 000 krooni, millest 25 000 krooni põhivõlga ning 55 000 krooni kõrvalnõudeid viiviste ja intressidena. Hageja põhjenduste kohaselt on A-IPul olnud küllaldaselt aega oma võlga hagejale tasuda ja hageja on pidanud oma raha ootama tervelt 7 aastat ning lõpuks oli sunnitud pöörduma võlasumma tagasisaamiseks kohtusse, kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet ei täitnud. TsK § 192 sätestatu kohaselt kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Vaidlusaluse nõude aluseks olevas laenulepingus on pooled leppinud kokku vaid laenuintressi maksmises. Lepingu p.-s 6 sätestatu kohaselt laenusumma tagastamisega hilinemisel kuni 5 pangapäeva tõuseb laenuintress hilinenud päevadel 0,2 %-ni päevas ja alates
7. hilinemise päevast 0,5 %-le päevas laenusummalt. Eraldi kokkulepet viivise määras lepingus pooled ei sõlminud. A-IPule oli hageja andnud laenulepingu järgi laenuks 25 000 krooni 3-ks kuuks. Kohtuistungil ilmnes veenvalt asjaolu, et A-IP pole siiani laenusummat hagejale tagasi maksnud. Hageja arvestuse kohaselt seisuga 07.06.2005.a. moodustas kostja intressivõlg kokku 239 375 krooni. Asjaolu, et hageja soovib lisaks põhivõlale vaid osaliselt intressivõlgnevust summas 55 000 krooni, on kohtu arvates hageja poolt mõistlik otsustus, kuna väga suure summa nõue tasumata intresside võlana oleks kostjale tasumiseks liigselt koormav. Kostja taotlus kohtule vähendada hageja kõrvalnõude summat 30 000 kroonile ei ole kohtu arvates kooskõlas seaduse mõttega. TsK § 194 lg. 1sätestatu kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Hageja kõrvalnõue hõlmab vaid osaliselt kostja poolt tasumata ntressivõlgnevust summas 55 000 krooni, seega puudub kohtul õiguslik alus antud vaidluses TsK § 194 lg. 1 sätestatut kohaldada. Kohtu arvates pole hageja intressinõue kõrvalnõudena kostja vastu ülemääraselt suur arvesse võttes asjaolu, et laenuleping sõlmiti poolte vahel juba 01.09.1999.a. Kostja ei ole kohtule asjas esitanud ka ainsatki arvestatavat põhjust, miks ta hagejale oma võlga õigeaegselt ei tasunud. Kostja pidi lepingut sõlmides olema teadlik, et laenu kasutamise eest tuleb tal tasuda hagejale intresse. Kostja on ise oma oma käitumisega põhustanud enesele ülemääraselt suure intressivõlgnevuse hagejale ning hageja soovib osaliselt selle võlgnevuse sissenõudmist kostjalt hageja kasuks. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on A-IPu vastu esitanud põhjendatud hagi ning see kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Seonduvalt asjaoluga, et hageja loobus hagist käendajast solidaarvõlgniku ÜPi vastu, tuleb antud kostja suhtes asjas menetlus kohtumäärusega lõpetada. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 5 000 krooni ning õigusabikulud 5 % ulatuses rahuldatud hagisummast summas 4 000 krooni tuleb jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks aluseks võttes senikehtinud TsMS §-des 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 sätestatut. HAGI OSALISELT MUUDETUD. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.11.2006.a.