Üürilepingu pooled leppisid lepinguga kokku lisaks igakuisele üüri tasumisele summas 2542.- kr ka üürniku poolt kõrvalkulude tasumise kohustuses, mistõttu on kostja kohustatud tasuma ka kõrvalkulud vastavalt
. Üürileandja ütles üürilepingu üles erakorraliselt
sätestatu alusel, mille lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üüri tasumata jätmine on oluline üürilepingu rikkumine, mis on ka
Tähtajaks täitmata kohustuselt on hagejal õigus nõuda
alusel viivist 7%, millele lisatakse
Hagejal on õigus nõuda täitmata kohustuselt viivist suuruses vähemalt 9,49% (2005 ja 2006 esimese poolaasta euroopa põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,5% ). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.K palub
§-de 271; 282; 278; 113 alusel kostjalt välja mõista: võlgnevuse 37 809,76 kr ja viivise 6122.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 21.03.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.