TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2349 Otsuse kuupäev 26.03.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Deniss Denissovi kaebus Tallinna Vangla toimingu peale ja vangla kohustamiseks toimingut sooritama. Asja läbivaatamise kuupäev 06.03.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Deniss Denissov, vastustaja -Tallinna Vangla esindajad Jüri Kutõrev ja Eha Oidsalu. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused 25.10.2006 esitas Deniss Denissov Tallinna Vanglale taotluse selgituse saamiseks seoses sellega, et kirjade üleandmisel inspektor-kontaktisikule ei võimaldatud tal kirjade üleandmise fakti allkirjaga kinnitada. Tallinna Vangla vastas 09.11.2006 kirjaga nr 1-13/21711-
- Kuna vangla vastus Denissovit ei rahuldanud, pöördus ta 01.12.2006.a. kaebusega halduskohtusse. Tallinna Halduskohus andis Deniss Denissovi kaebuse 07.12.2006.a. kohtumäärusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus tunnistaks kaebaja selgitustaotlusele vangla poolt formaalse vastuse andmise õigusvastaseks ning rikutud õiguste taastamiseks kohustada Tallinna Vanglat andma 25.10.2006 esitatud selgitustaotlusele vastus. Kaebuse esitaja leidis, et Tallinna Vangla poolt on rikutud Põhiseaduse §-e 10, 11, 14, 19, 44 ja 46, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust, hea halduse põhimõtet ja kaebaja õiguspärast ootust. Tallinna Vangla on rikkunud vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1, mille kohaselt kinnipeetav tõendab allkirjaga kirjade üleandmise fakti. Tallinna Vanglas sellist võimalust ei anta. Kaebuse esitaja pöördumisele selgituse saamiseks on vangla formaalselt vastanud, rikkudes sellega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8, mille kohaselt pidi vangla andma selgituse või põhjendama selle andmisest keeldumist. Tallinna Vangla ei ole esitanud nõutud selgitusi ning keeldumine ei ole motiveeritud. Lisaks oli Tallinna Vangla vastus koostatud sama isiku poolt, kelle tegevuse peale kaevati. Tallinna Vangla seisukoht Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Deniss Denissov esitas 25.10.2006 Tallinna Vanglale taotluse selgituse saamiseks seoses sellega, et kirjade üleandmisel inspektor-kontaktisikule ei võimaldatud temal kirjade üleandmise fakti allkirjaga kinnitada. Tallinna Vangla vastas 09.11.2006 kirjaga nr 1-13/21711-
- Samalaadse asja peale on D. Denissov juba esitanud kaebuse. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja poolt on ka antud asjas tehtud otsus nr 3-06-
- D. Denissovi kaebus on jäetud rahuldamata. Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri „ § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. VangS § 29 lg 1 ning lg 4 tuleneb, et kinnipeetava poolt saadetavad kirjad kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile ei avata. Vangla sisekorraeeskiri § 49 kohaselt väljaminev kiri postitatakse, vanglatöötajale kirja edastamisest alates, kolme tööpäeva jooksul. Tallinna Vangla kinnitab, et kinnipeetavate poolt saadetavate kirjade vastuvõtmisel võimaldab inspektor-kontaktisik alati kinnipeetavat kirjade saatmist kinnitada oma allkirjaga, kuna seadus näeb sellist sätet ette ja sellega kindlustab inspektor-kontaktisik ka selle, et ei tuleks põhjusetuid kaebusi. Kuid alati kinnipeetavad mõistetamatutel põhjustel ei taha alla kirjutada või ei pea nad seda vajalikuks. Tallinna Vangla on veendunud, et kõige tähtsam on asjaolu, et kinnipeetavale on tagatud seadusega ettenähtud kirjavahetuse pidamise õigus ja Tallinna Vangla on teinud omalt poolt kõik, et see õigus saaks realiseeritud ning ka seda, et kõik kirjad on jõudnud adressaadini. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohtule esitatud kaebusega nõuab selle esitaja, et kohus tunnistaks Tallinna Vangla poolt kaebaja selgitustaotlusele formaalse vastamise õigusvastaseks ning kohustaks vanglat asja uuesti läbi vaatama ja andma tema 25.10.2006 selgitustaotlusele vastus. Toimiku materjalidest nähtub, et 25.10.2006 Tallinna Vangla direktorile esitatud taotluses palus kaebaja selgitada, miks inspektor-kontaktisik ei võtnud temalt 23.10.2006 kirjade registreerimise kausta allkirja kirjade üleandmise kohta (tl 26). Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 09.11.
- Vastuses tänatakse inspektor-kontaktisiku teenistuskohustuste täitmisele tähelepanu juhtimise eest ning teavitatakse kaebajat, et tema poolt Justiitsministeeriumile ja õiguskantslerile saadetavad kirjad on kirjade registreerimise raamatus ja Tallinna Vangla dokumendiregistris väljasaadetavate kirjadena registreeritud (tl 25). Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt Justiitsministeeriumile ja õiguskantslerile adresseeritud kirjad, mis ta 23.10.2006 inspektor-kontaktisikule üle andis, on kirjade registreerimise raamatus (kaustas) ning vangla dokumendiregistris registreeritud ning on jõudnud adressaatideni. 2 Kaebuse esitaja väitel pöördus ta kohtusse seetõttu, et vangla vastus tema selgitustaotlusele teda ei rahuldanud. Teda rahuldanuks vastus, milles vangla oleks tunnistanud puudujääki ning teatanud, et edaspidi toimub asi korrektselt. Kaebaja väitel ei ole see esimene kord, kui tal ei võimaldatud kirja üleandmist kirjade registreerimise raamatus oma allkirjaga kinnitada. Kaebaja viitas sellele, et tema suhtes on rikutud õigust heale haldusele ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg
- Vastavalt Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja” § 48 lg-le 1 annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vangla töötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt kinnipeetava poolt kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile saadetavaid kirju ei avata. Õige on poolte seisukoht, et kinnipeetava allkiri kirja üleandmise kohta kirjavahetuse kaustas annab teatava garantii, et kiri ei lähe kaduma või kadumamineku korral on võimalik selgitada, kelle süül see juhtus. Samamoodi väldib kirjade üleandmise-vastuvõtmise kinnitamine kinnipeetava allkirjaga kirjavahetuse kaustas alusetute kaebuste esitamist. Antud juhul on kaebaja poolt kontaktisikule 23.10.2006 üle antud kirjad jõudnud adressaatideni. Seega oli kaebaja õigus kirjavahetusele vangla poolt tagatud. Kaebaja väited selle kohta, et vangla sisekorra eeskirja § 48 lg-t 1 rikutakse Tallinna Vanglas süstemaatiliselt ning temaga on juhtunud, et kiri läheb kaduma, on paljasõnalised. Kohus jätab kaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kaebajapoolne tähelepanu juhtimine sellele, et inspektor kontaktisik jättis allkirja kirjavahetuse kaustas võtmata, on vangla poolt teatavaks võetud ning kaebajale on antud selgitus selle kohta, et tema kirjad on kirjade registreerimise kaustas ning vangla dokumendiregistris registreeritud. Tallinna Vangla vastus kaebaja selgitustaotlusele oli kohtu arvates seega piisav ja kaebaja seisukoht, et rikutud on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8, on põhjendamatu. Asjaolu, et vastuse projekti kaebuse esitaja selgitustaotlusele on koostanud isik, kes rikkumise väidetavalt toime pani, ei muuda Tallinna Vangla 09.11.2006.a. vastust kaebaja selgitustaotlusele formaalseks ega õigusvastaseks. Kaebaja pöördus selgitustaotlusega vangla direktori poole. Vangla vastusele on alla kirjutanud vangla direktor. Seega on kaebaja selgitustaotlusele vastanud vangla direktor. Kaebaja viited Põhiseaduse §-de 10, 11, 14, 19, 44 ja 46 rikkumisele ei ole antud juhul asjakohased. Lähtudes eeltoodust põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 3