TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2325 Otsuse kuupäev 26.03.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Deniss Denissovi kaebus Tallinna Vangla toimingu peale ja vangla kohustamiseks toimingut sooritama. Asja läbivaatamise kuupäev 06.03.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Deniss Denissov, vastustaja - Tallinna Vangla esindajad Jüri Kutõrev ja Eha Oidsalu. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused 25.10.2006 esitas kaebaja Tallinna Vanglale teabenõude, millega taotles, et talle väljastataks andmed Tallinna Vangla direktori distsiplinaarkorras karistatuse kohta tema teenistusaja jooksul. 01.11.2006 vastas vangla Deniss Denissovile, et loeb teabenõude selgitustaotluseks. Kuna Denissovi selgitustaotluse täitmine takistab avalike ülesannete täitmist, keeldub vangla selle täitmisest. Selle peale esitas D. Denissov Tallinna Halduskohtule kaebuse. 01.12.2006.a. kohtumäärusega andis Tallinna Halduskohus Deniss Denissovi kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebuse esitaja taotles:
- Tunnistada Tallinna Vangla teabenõude täitmisest keeldumine õigusvastaseks;
- Kohustada vanglat väljastama tema poolt 25.10.2006 nõutud andmed;
- Kohustada Tallinna Vanglat täitma kõik kaebuse esitaja poolt esitatud teabenõuded, millega nõutakse informatsiooni ükskõik millise Tallinna Vangla ametniku poolt teenistusülesannete täitmisel toimepandud distsiplinaarüleastumise kohta ja ametniku distsiplinaarkorras karistamise kohta. Kaebuse esitaja leidis, et tema teabenõude kvalifitseerimine selgitustaotluseks on õigusvastane. Kaebaja märkis, et tema poolt taotletud teave on avaliku teabe seaduse § 3 lg 1 kohaselt avalik teave ning Tallinna Vangla oli kohustatud vastavalt avaliku teabe seaduse § -le 4 teabenõude täitma. Kaebaja teabenõude täitmine ei nõua täiendavat teabe süstematiseerimist ega lisatöötlemist. Isiku õigused ja vabadused võivad olla piiratud üksnes seaduse alusel. Antud juhul puudusid selle teabe saamiseks piirangud. Kaebuse esitaja arvates on rikutud PS §-e 10, 11, 14, 19, 44 ja 46 ning avaliku teabe seaduse kohaselt tagatud avaliku teabe saamise õigust, õiguspärase ootuse printsiipi ja hea halduse põhimõtet. Tallinna Vangla seisukoht Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla vastas Deniss Denissovile 01.11.
- Oma vastuses on vangla selgitanud, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p7 alusel võib vastamisest loobuda kui selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist või takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Tallinna Vangla keeldus vastamast põhjusel, et Deniss Denissovi selgitustaotlusele vastamine takistas teenistujatele pandud avalike ülesannete täitmist. Tallinna Vangla peab Deniss Denissovi selliselt asetatud küsimust ebaeetiliseks ja ei mõista, mille alusel kaebaja oletab, et direktori asetäitja on distsiplinaarkorras karistatud. Tallinna Vangla kinnitab, et Tallinna Vangla direktori asetäitja Andres Kurel ei ole teenistusaja jooksul mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja taotles:
- Tunnistada Tallinna Vangla teabenõude täitmisest keeldumine õigusvastaseks;
- Kohustada vanglat väljastama tema poolt 25.10.2006 nõutud andmed;
- Kohustada Tallinna Vanglat täitma kõik kaebuse esitaja poolt esitatud teabenõuded, millega nõutakse informatsiooni ükskõik millise Tallinna vangla ametniku poolt teenistusülesannete täitmisel toimepandud distsiplinaarüleastumise kohta ja ametniku distsiplinaarkorras karistamise kohta. Kuna toimingu sooritamiseks kohustamise taotluses sisaldub juba iseenesest sellest keeldumise õigusvastaseks tunnistamise taotlus (kohus saab kohustada toimingut sooritama juhul, kui sellest keeldumine oli õigusvastane), tuleb esitatud kaebust käsitada kohustamiskaebusena. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-2-2-01 märkinud, et kohus rahuldab kohustamiskaebuse juhul, kui vastustaja on kohustatud toimingu sooritama, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud või ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kaebuse esitaja nõudis 25.10.2006 esitatud teabenõudega vastustajalt andmeid vangla direktori poolt teenistusülesannete täitmisel toimepandud rikkumiste kohta ja tema distsiplinaarkorras karistatuse kohta kogu tema teenistusaja jooksul (tl 23). Vastustaja käsitles esitatud taotlust mitte teabenõude, vaid selgitustaotlusena ning loobus selgitustaotlusele vastamisest märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 7 alusel, sest taotlusele vastamine takistab avalike ülesannete täitmist ( (tl 22). 2 Kaebaja leidis, et tema teabenõude kvalifitseerimine selgitustaotluseks ning sellele vastamata jätmine on õigusvastane. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 5 kohaselt võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vajalik uus teave dokumenteerida . Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Eelnimetatud seaduse § 5 lg 9 p 7 sätestab, et selgitustaotlusele vastamisest võib loobuda, kui vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt edastatakse vastamisest loobumisel taotluse esitajale teade, milles näidatakse ära, milliste puuduste kõrvaldamisel oleks võimalik märgukirjale või selgitustaotlusele vastata. Antud juhul on vastustaja loobunud selgitustaotlusele vastamisest, kuid pole teavitanud kaebajat (taotluse esitajat) millistel tingimustel oleks võimalik selgitustaotlusele vastata. Sellest lähtuvalt ei ole vangla kaebajale korrektselt ja seaduse nõuetega kooskõlas vastatud. Kuid vaatamata sellele, et vastustaja ei järginud kaebajale vastamisel märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 10 sätestatud nõuet ega ole vastuses kaebusele ega ka asja kohtulikul arutamisel andnud asjakohast põhjendust, miks tuli Denissovi pöördumine lugeda selgitustaotluseks mitte teabenõudeks, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vastustaja kinnitas kirjalikus vastuses kaebusele (mille kohus ametliku dokumendina kaebajale edastas) ja ka kohtuistungil, et vangla direktori asetäitjal Jüri Kurel ei ole teenistusaja jooksul mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Seega on kaebajale huvipakkuv informatsioon talle nii kirjalikus kui suulises vormis edastatud. Kaebaja õigus nõuda vanglalt kaebuse taotluste p-s 2 nimetatud toimingu sooritamist on sellega ära langenud.: Antud asjas peab kohus lisaks eeltoodule vajalikuks märkida ka järgnevat: Avaliku teabe seaduse (AvtS) § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. Igaühe juurdepääs teabele on piiratud juhul, kui see on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks määratud teabeks. Vastavalt AvTS § 36 lg 1 p-le 12 on keelatud tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku või teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate karistuste kohta. Eeltoodust tulenevalt võib andmeid vangla ametnike kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta lugeda teabeks, millele ei ole juurdepääsupiirangut. AvTS § 4 sätestab avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted. Vastavalt nimetatud paragrahvi lg-le 1 on teabevaldajad demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on igaühel on õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. Seega AvTS § 4 lg -1 sätestatust lähtudes on vanglal kohustus anda igaühe, sealhulgas kinnipeetava, poolt nõutud teavet vanglaametniku kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta, kui see on vajalik selleks, et võimaldada teabenõudja õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmist. 3 Kaebajale tema poolt nõutud teabe andmisest keeldumist saab käsitleda teabele juurdepääsu piiramisena. Teabenõudjal on õigus vaidlustada juurdepääsu piiramist juhul, kui see piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, kuidas takistab see, et talle ei antud teavet vangla direktori distsiplinaarkorras karistatuse kohta, tema õiguste realiseerimist või kohustuste täitmist. Kaebaja leidis, et juhul, kui on rikutud Põhiseaduse §-s 44 sätestatud igaühe õigust, ei oma tähtsust, mille jaoks ja mis põhjusel infot nõutakse. Kaebaja siiski selgitas kohtule, et tema arvates ei ole Tallinna Vangla direktori asetäitja pädev sellel ametikohal töötama. Selle arvamuse kinnituseks või ümberhindamiseks soovis ta teavet vangla direktori distsiplinaarkorras karistatuse kohta (tl 38). Kohtu veendumuse kohaselt ei riku kaebajale tema poolt nõutud teabe väljastamata jätmine tema õigusi ja ega piira vabadusi. Kinnipeetavate pädevusse ei kuulu vanglaametniku teenistuskohustuste täitmisele õigusliku hinnangu andmine, samuti puudub õigus algatada vanglaametniku teenistusest kõrvaldamist või vabastamist. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebaja poolt nõutud teabe suhtes kehtib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld, ei tähenda see, et see teave on üldiseks kasutamiseks levitatav informatsioon Põhiseaduse § 44 tähenduses. Seega jääb kaebuse taotlus kohustada vanglat väljastama kaebaja poolt 25.10.2006 teabenõudega taotletud informatsioon rahuldamata ka põhjusel, et teabenõudele vastamata jätmine ei takista kaebajal realiseerimast oma subjektiivseid õigusi ega täitmast kohustusi. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kohustada Tallinna Vanglat täitma kõik kaebuse esitaja poolt esitatud teabenõuded, millega nõutakse informatsiooni ükskõik millise Tallinna Vangla ametniku poolt teenistusülesannete täitmisel toimepandud distsiplinaarüleastumise kohta ja ametniku distsiplinaarkorras karistamise kohta. Kohus ei saa teha vanglale sellist üldist ettekirjutust. Kohus saab teha ettekirjutuse juhul, kui teabenõue jäetakse konkreetsel juhul õigusvastaselt täitmata ning see rikub kaebaja õigusi või piirab tema vabadusi. Mai Saunanen kohtunik 4