Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Seega meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kohus leiab, et
§-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat ning sellest ei tulene ka asjaolu, et isik kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta
Kuna ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, leiab kohus, et kostja vastuväited, mille kohaselt ei hagi esitatud õige kostja vastu, on väärad. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et ebaõiged andmed hageja surma kohta esitas avaldamiseks kostja ning
lõike 4 kohaselt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda andmete avaldamise õigusvastasusest sõltumata, siis , leiab kohus, et põhjendatud on hageja nõue kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed.
lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohus leiab, et kostja tegu, isiku kohta tahtlikult surmateate avaldamine, on käsitletav heade kommete rikkumisena. Kohus leiab, et ühiskonnas levinud tavade järgi ei ole kostja tegu mõistlikult aksepteeritav. Kuna kuulutuses esitati ebaõigeid andmeid kohaldub käesoleval juhul ka
Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
lg 1 sätestab kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsiooni, mis tähendab seda, et õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse. Kuna
lg 3 sisaldab tegelikult nõutava hoolsuse standardi juba õigusvastasuse tunnusena, siis leiab kohus, et kostja süü puudumist ei ole tõendanud.
lg 1 p 8 kohaldamiseks piisab tahtlikust teost, mida saab lugeda heade kommete vastaseks ning mis on põhjuslikus seoses kannatanul tekkinud kahjuga, seega järgneb vastutus ka siis, kui tahtlikult häid kombeid rikkunud isik ei olnud ise teadlik oma teo heade kommete vastasusest. Hageja on hagis nõudnud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seose kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise 4 saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asja materjalidele lisatud OÜ 25.04.2004.a. tõendi kohaselt ei ole hageja arstiabi saamiseks vähemalt kahe aasta jooksul tõendi väljastanud arsti poole pöördunud. Asja materjalidele lisatud konsultatsiooni otsuse 26.veebruarist 2004.a. (tlk 245) kohaselt kaebab hageja sagedasi köhahooge, kaebused süvenenud viimase 4 kuu vältel. Hagejal diagnoositi bronhiaalastma kerge vorm. Vaevusi võib süvendada ka emotsionaalne stress. Asja materjalidele lisatud konsultatsiooni otsuse (tlk 121) kohaselt 15.septembrist 2004.a. diagnoositud hagejal bronhiaalastma. Hageja olnud pulmonoloogi jälgimisel ja ravil alates veebruarist 2004.a. Haiguse ägenemine seotud valdavalt emotsionaalse pingega. Kohus leiab, et kuigi asjasei ole tõendamist leidnud, et vaidlusaluse kuulutuse avaldamine põhjustas hagejale bronhiaalastma, nagu väidab hageja, nähtub eelviidatud konsultatsiooni otsustest, et haiguse ägenemine on seotud emotsionaalse pingega. Asjas puudub vaidlus, et hageja on kõrgvererõhutõbe põdenud ~20 aastat. Hageja enda seletuste kohaselt eelnevatel aastatel nimetatud haiguse põdemine tema elukvaliteedile erilist mõju ei avaldanud, haiguse sai kontrolli all hoida vähese soolasisaldusega toitude tarbimisega ja kohvi joomise piiramisega. Tunnistaja TT, kes on hageja perearst, ütlustest nähtub, et hageja pöördus XXX ja tuli nimistusse XXX. Esimesel pöördumisel kaebas hageja kõrgvererõhutõbe ja perearst suunas ta kardioloogi vastuvõtule, kus ta käis XXX. Hagejal korrigeeriti vererõhuravi. Tunnistaja TT ütluste kohaselt ütles XXX hageja, et tal on kõrgvererõhutõbi ning see oligi arsti juurde pöördumise ajendiks. Tunnistaja TT ütluste kohaselt on patsiendikaardil kirjas, et enne XXX tarvitas hageja kõrgvererõhuravimit monopriini. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et juba enne vaiduse all oleva kuulutuse avaldamist hakkas hageja tervislik seisund halvenema, kuna ta pöördus kõrvererõhutõve kaebustega juba 08.09.2003.a. perearsti poole, kes ta ka kardioloogi vastuvõtule suunas. Asja materjalidele lisatud konsultatiivse otsuse (tlk 22) kohaselt 14.novembrist 2003.a. on hagejal diagnoositud hüpertooniatõbi ja rütmihäire. Asja materjalidele lisatud konsultatiivse otsuse (tlk 23) kohaselt 09.detsembrist 2003.a. nähtub, et hagejal on diagnoositud hüpertooniatõbi ja rütmihäire. Otsuse kohaselt esineb hagejal kõrgvererõhuhaigus ligikaudu 20 aastat. Alates 22.10.2003.a. on patsiendi seisund halvenenud. Patsiendile on määratud tugevdatud ravi ja ka rahustid, kuna patsiendil oli stressiseisund. Asja materjalidele lisatud patsiendikaardilt (tlk 50) nähtub, et hageja oli 15.01.2004.a. erakorralises meditsiiniosakonnas kaebustega halb enesetunne ja valu südames. Asja materjalidele lisatud konsultatiivse otsuse kohaselt 16.jaanuarist 2004.a. nähtub, et seoses 15.01.2004.a. toimunud tervisliku olukorra muutumisega on suurendatud hageja poolt tarbitavat ravimidoosi ja lisatud raviks täiendav ravim. Kohus leiab, et konsultatsiooni otsustega, tunnnistaja TT ütlustega ja asja materjalidele lisatud ravimite (üle 25 erineva nimetuse) ostmist tõendavate dokumentidega on tõendatud, et alates 2003.a.sügisest on hageja tervislik seisund järsult halvenenud.Asja materjalidele lisatud konsultatsiooni otsustest nähtub, et vaevusi süvendab emotsionaalne pinge. Kohus asub seisukohale, et ühiskonnas käibivate tavade valguses, kus tuleb lugupidavalt suhtuda teistesse inimestesse on surmakuulutuse avaldamine elus oleva isiku suhtes äärmiselt lugupidamatu ja küüniline käitumine ning emotsionaalse pinge tõusu võib sellise teo tagajärjel eeldada. Arvestades kostja poolt kuulutuse avaldamise asjaolusid - kuulutus esitati avaldamiseks üleriigilise suure levikuga ajakirjandusväljaandes, hageja näol on tegemist suhteliselt kõrges eas isikuga ning asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja esitas kuulutuse ekslikult, seega on 5 kuulutuse avaldamisel tegemist äärmise pahatahtlikkusega, leiab kohus kahju tekitamine hageja tervise halvenemisega seoses on asjas tõendamist leidnud. Samas on kahju suuruse kindlaksmääramine kostja teo tagajärjel keeruline, kuna asjas on tuvastatud, et hageja tervis hakkas halvenema hiljemalt juba 2003.a. septembris, samuti nähtub asja materjalidest, et aprillis 2004.a. ründas kostja hagejat Tallinna Linnakohtu ruumides, tekitades talle kehavigastusi.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et asja materjalidele lisatud ravimite ostukviitungite ja eriarsti visiiditasude järgi on hageja kulutanud kõrgvererõhutõve, südame rütmihäirete, astma ja ärevushäirete raviks 13 277 krooni, samas leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud seos kostja poolt avaldamiseks esitatud kuulutuse ja hageja tervise halvenemise vahel, siis asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostjalt välja mõista materiaalse kahjuna pool ravimite soetamiseks ja visiiditasude maksmiseks tehtud kulutustest s.o. 6 638,5 krooni.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Eelpooltoodust nähtub, et asjas on tõendamist leidnud seos ebaõigete andmetega avaldatud kuulutuse ja hageja tervise halvenemise vahel. Kohus osutab, et mittevaralise kahju kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad, samas on hagejal tuvastatud tervisehäirete (kõrgvererõhutõve, südamerütmihäirete, bronhiaalastma süvenemine) näol tegemist kahjulike tagajärgedega, mis igal juhul iga inimese sh. ka hageja tegevust ja elukorraldust piiravad. Hageja on ka viidanud, et tervisliku seisundi tõttu ei ole tal näiteks võimalik enam tegeleda oma poolelioleva maja ehitamisega. Seetõttu leiab kohus, arvestades kuulutuse sisu, esitamise viisi, leviku ulatust ning ilmselgelt pahatahtlikku motiivi selle avaldamisel, et põhjendatud on proportsionaalselt nõutud materiaalse kahju hüvitise vähendamisega kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju 25 000 krooni.
järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista materiaalse ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku 31 638,50 krooni. Hageja on oma esindajale tasunud osutatud õigusabi eest kokku 45 310 krooni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kehtinud TsMS §-st 61 lg 1 p 1 leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 1 581,93 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 09.12.2005.a. maksekorralduse järgi 3 750 krooni, 12.01.2004.a. maksekorralduse järgi 60 krooni, 10.12.2004.a. maksekorralduse kohaselt 250 krooni, 23.11.2005.a. maksekorralduse järgi 190 krooni. Arvestades hagi rahuldatud osa, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivust summa 2 450 krooni Käekirja ekspertiisi eest on hageja tasunud 2000 krooni 06.10.2004.a. maksekorralduse kohaselt ja kohus on ekspertidele töötasuks määranud 19.11.2004 määruse järgi 1 800 krooni, seega tuleb kostjalt hageja kasuks dokumenetaalse tõendi saamise kulu 1800 krooni välja mõista. Järelejäänud 200 krooni on hagejal õigus taotleda tagasi kohtudeposiidist. Taotluse 6 hagi tagamisega seotud kautsijoni tagastamiseks saab hageja esitada peale hagi tagamise kohtumääruse jõustumist, esitades arveldusarve numbri kuhu kautsjon tagastada. Krista Kirspuu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.