← Eesti

3-06-2277/4

Obsah (4)§ 69§ 6§ 66§ 70

3-06-2277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2007. a Tallinn Haldusasja number 3-06-2277 Haldusasi A.N.i kaebus

) § 69 lg 1 annab ammendava loetelu asjaoludest, mille esinemisel on administratsioonil õigus kohaldada lõikes 2 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Selliseid asjaolusid konkreetsel juhul ei esine. Täiendavad julgeolekuabinõud kuuluvad kohaldamisele, kui kinnipeetava poolt on konkreetne ja vahetu oht kinnipeetavale endale või teistele isikutele. Vaidlustatud käskkirjas põhjendatakse täiendavate julgeolekumeetmete kasutamist kinnipeetava iseloomuga ja sellega, et kinnipeetav tekitab konfliktsituatsioone ja esitab põhjendamatuid taotlusi. 5.Käskkirjas ei ole põhjendatud, miks on kaebaja suhtes vaja kasutada selliseid abinõusid nagu käskkirjas on ette nähtud. Käskkirjas puuduvad asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused, mille alusel saaks hinnata

§ 69

lg 1 ja 2 kohaldamise põhjendatust, mistõttu haldusakt on motiveerimata ja ka sel põhjendusel õigusvastane . vaidlustatud käskkiri on ebaselge, vastuoluline ja kontrollimatu. Käskkirja andmise alusena näidatud faktilised asjaolud on seostamata

§ 69tulenevate teokoosseisudega.

Juhul, kui on tuvastatud konfliktsituatsiooni tekitamine, sisekorra süstemaatiline rikkumine vms, tuleb konkreetsed asjaolud välja tuua ja näidata, miks on vältimatult vajalik täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine sellises mahus. Seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Kaebaja leiab ka, et käskkirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel on järeldused tehtud, samuti ei nähtu, milliseid asjaolusid kaaluti. 6. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid kontrollida käskkirja põhjenduse – kaebaja süülise käitumise konfliktsituatsiooni tekitajana paikapidavust, mistõttu käskkiri on motiveerimatuse tõttu kontrollimatu ja motiivina esitatud väide ebaõige. Samuti väidab kaebaja, et kui vastustaja leidis, et kaebaja distsipliinirikkumised on vangla julgeolekut ohustavad, oleks tal olnud alus julgeolekuabinõude kohaldamiseks kohe pärast kaebaja poolt viimase rikkumise toimepanemist, mida vangla ei teinud. Kaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa õigustada enam kui kuus kuud tagasi toimunud distsipliinirikkumistega. Käskkirjas ei ole põhjendatud julgeolekuabinõu-eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine kohaldamist, mistõttu käskkiri on selles osas motiveerimata. 7.Ohjeldusmeetmete kasutamisega seoses väidab kaebuse esitaja, viidates muu hulgas asjaolule, et ohjeldusmeetmete rakendamisele pole käskkirjas seatud ajalisi või muid piiranguid või tingimusi , nende ilmset ebaproportsionaalsust, samuti puuduvad käskkirjas põhjendused, mis tingivad sellise meetme rakendamise. Konkreetsete asjaoludega põhistamata kahtlus ohjeldusmeetmete kasutamise põhjuseks olla ei saa. Kui ohjeldusmeetmete kasutamine ei ole vajalik kinnipeetava enda käitumise tõttu, on ohjeldusmeetmete kasutamine inimväärikust 2 alandav ja kujutab endast ebainimlikku või alandavat kohtlemist. Nimetatud abinõude kohaldamine ennetava tegevusena on kinnipeetava, kui ta ei pane toime

§ 69lg 1 nimetatud tegusid, õiguste rikkumine.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ja selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu, mistõttu vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.. Vaidlustatud käskkirjaga muudeti A.N.i suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning käskkirjaga määrati täiendavalt tema suhtes rakendatavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal ei ole kinnipeetav tahtnud käituda õiguskuulekalt. Kaebuse esitaja ei ole täitnud vanglaametnike seaduslikke korraldusi ja kaebuse esitajal oli käskkirja andmise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Lukustatud kambris viibimise perioodil ( vangla direktori käskkiri 14.07.06 nr 226-k) kaebuse esitajal distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid 20.09.06 on registreeritud intsident, kus kaebaja häiris valvemeeskonna tööd. A.N. ei ole vanglateenistujatega viisakalt suhelnud, tihti on ta esitanud põhjendamatuid nõudmisi ja esineb konfliktsituatsioone. IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9.

§ 6

lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Riigikohtu halduskolleegium märkis 25.09.2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-06 :“julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab

§ 66

lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.“ Vangla direktor vastutab

§ 66lg 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas.

Seadusega on vangla direktorile antud õigused, mis võimaldavad täita temal lasuvaid kohustusi ja mis aitavad kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on üks vanglas julgeoleku tagamise abinõudest ning nende kohaldamine on vangla direktori õiguseks. Täiendavate julgeolekuabinõudega kinnipeetava õiguste piiramine on lubatud, kui selleks esineb seaduslik alus ning vastava meetme kohaldamine on proportsionaalne. 10. Vangistusseaduse § 67 sätestab kinnipeetava kohustused. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Eespooltoodust tulenevalt on nimetatud kohustuste rikkumine käsitletav ohuna vangla julgeolekule. Vangistusseaduse § 69 lg 2 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub Vangistuseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Kaalutlusõigust rakendatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel õigusliku tagajärje valiku ning kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Samas küsimust, kas kinnipeetav vastab

§ 69

lõikes 1 esitatud tingimustele, ei lahendata mitte kaalutlusotsustusega, vaid subsumeerimisega, s.t.tehakse 3 kindlaks , kas elulised asjaolud vastavad normi abstraktsele faktilisele koosseisule ehk teisisõnu, kas kinnipeetava puhul esineb mingi

§ 69lõikes 1 nimetatud asjaolu.

Vangla direktor on põhjendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist sellega, et kaebuse esitaja ei ole täitnud vanglaametnike seaduslikke korraldusi, kinnipeetaval on juba kaks kehtivat distsiplinaarkaristust mobiiltelefoni, -laadija, sim-kaardi omamise eest ja vanglaametniku solvamise eest ning menetluses on distsiplinaarasi 12.10.2006.a. kambrist avastatud isevalmistatud terariistade kohta. Viidatud käskkirjast ei saa järeldada täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise põhjendusena kaebuse esitaja iseloomule tuginemist, vaid hinnatud on kaebuse esitaja käitumist vanglas. Asja arutamisel ei ole leidnud kinnitust kaebuse väide, et kaebuse esitaja ei vasta ühelegi

§ 69

lg-s toodud alusele, sest kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on tegemist süstemaatilise sisekorraeeskirjade rikkujaga, kellele 18.10.2006.a. käskkirjaga nr 525-d (tl 46) määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et 19.09.2006 häiris ta vanglaametnikke nende kohustuste täitmisel, sest pettis tahtlikult vanglaametnikke, öeldes, et kambris on pealtkuulamise seade, teades, et tegelikult on see muusikakaardi sisemus. Valvemeeskonna töö häirimine on vaieldamatult vangla julgeolekut ohustav. 12.10.06 avastati kambrist isevalmistatud terariist ning käskkirja andmise ajal oli selles suhtes käimas distsiplinaarmenetlus, millist faktilist asjaolu kaebaja ei eita. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole tulenevalt

§ 69lg-st 1 seatud sõltuvusse distsiplinaarmenetluse läbiviimisest .

A.N.ile 03.03.2006.a. käskkirjaga nr 203-d ( tl 45) distsiplinaarkaristuse 30 ööpäeva kartserit määramisel on arvestatud rikkumise tõsidusega ja ohuga vangla julgeolekule. Vanglaametniku solvamise eest kaebuse esitajale 21.02.2006.a. käskkirjaga nr 238-d( tl 49-50) distsiplinaarkaristusena määratud kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks täitmine lükati edasi katseajaga kuus kuud. Nimetatud viimast kahte distsipliinirikkumist on arvestatud kogumis 2006.a. sügisel asetleidnud juhtumitega, andmaks hinnangut kaebuse esitaja suhtes varasemalt kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise tulemustele ning hindamaks vajadust selliste meetmete kohaldamise jätkamiseks või täiendavaks kohaldamiseks Seega on põhjendamatu kaebuse väide kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest enam kui pool aastat tagasi toimunud distsiplinaarüleastumiste alusel, lisaks oli ühel juhul karistus määratud tingimisi ning nende kehtivate distsiplinaarüleastumiste äramärkimine oli asjakohane. Kaebuse esitaja varasem käitumine on olnud üheks teguriks, mida arvestati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel , kuid nimetatud faktorid ei olnud ainukeseks aluseks, vaid neid arvestati koos uute, täiendavate asjaoludega. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava, mis esitati kohtule koos teiste dokumentaalsete tõenditega on asjassepuutuv , kuivõrd täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm , mille üheks eesmärgiks on kinnipeetava seaduskuulekale käitumisele ergutamine ja selle koostamisel hinnatakse muu hulgas turvalisusriski. . Konfliktsituatsioonide tekitamine ja käskkirjas märgitud põhjendamatute nõudmiste esitamine näitavad, et kaebuse esitaja ei soovi täita

ja vangla sisekorraeeskirju. 14.07.2006.a. käskkirjas on toodud esile, et kaebuse esitaja kahjustab tahtlikult oma tervist, loobudes toidust protestiks kas teostatava läbiotsimise, temale distsiplinaarkaristuse määramise või muu vangla tegevuse suhtes. Selline käitumine ei ole tõlgendatav õiguskuuleka käitumisena . Asja arutamisel on selgunud, et kaebuse esitaja on korduvalt vanglaametnikele esitanud mitmesuguseid suulisi taotlusi ning on oma rahulolematust nende lahendamata jätmise suhtes väljendanud järgmiste suuliste taotluste esitamisega ning sel viisil loonud konfliktsituatsiooni ohu, samuti väljendub vastustaja seletusel konfliktsituatsioonide tekitamine kaebuse esitaja hoiakus ja tegevuses, millega kaebuse esitaja reageerib vanglaametnike seaduslikule tegevusele ning et silmas on peetud kaebuse esitaja käitumist distsiplinaarmenetlustes. Väite kinnituseks on vastustaja tuginenud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjadele, millest nähtuvalt on kaebuse esitaja tunnistanud mittenõuetekohast käitumist. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjaga on muudetud varasemat vangla direktori käskkirja, millega kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse 4 paigutamist.ning on kohaldatud kaebuse esitaja suhtes täiendavalt

§ 69lg2 punktides 2,3 ja 5 sätestatud meetmeid.

Ülaltoodust tulenevalt kinnitavad asja kohtulikul arutamisel välja selgitatud asjaolud, et 14.07.2006.a. käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise ajal ei ole kaebuse esitaja soovinud käituda õiguskuulekalt ning on rikkunud vangla sisekorda.

§ 69

lg 1 on kohtu hinnangul suunatud edasiste rikkumiste toimepanemise ärahoidmisele. Vangla direktor on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja on süstemaatiline vangla sisekorraeeskirjade rikkuja ning kuna kohaldatud meetmed olid kaebuse esitaja suhtes ebapiisavad, sest pärast 14.07.2006.a. käskkirja rakendamist esinesid uued

§ 69

lg 1 nimetatud asjaolud, oli vangla direktor õigustatud rakendama täiendavaid julgeolekuabinõusid. Arvestades kaebuse esitaja poolt toime pandud rikkumiste iseloomuga, kaebuse esitaja suhtumisega vangla toimingutesse ning kaebuse esitajale individuaalses täitmiskavas antud iseloomustusega ja julgeolekuosakonna juhataja kt G.Grünbergi 19.10.2006.a. õiendis ( tl 19) ning inspektorkontaktisik V.Jefimenko 17.10.2006.a. õiendis ( tl 18) tooduga on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ( v.a. ohjeldusmeetmete osas, mida kohus käsitleb allpool) taotletud eesmärgi- kinnipeetavate järelevalve korraldamine viisil, mis tagab

ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ka ajaline kestvus tulenevalt 14.07.2006.a. käskkirja punktist 2 on põhjendatud ja mõistlik. Käskkirjas sätestatud kolmekuuline tähtaeg on piisav, veendumaks kaebuse esitaja võimes ja tahtes käituda nõuetekohaselt. 11.

§ 69

lg 2 p 5 näeb ühe täiendava julgeolekumeetmena ette võimaluse kasutada kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmeid.

§ 70

lg 1 kohaselt võib

§ 69

lg 2 p 5 sätestatud ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel, kui on olemas kõrgendatud põgenemisoht. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ohjeldusmeetmete kohaldamisel piiratakse võrreldes teiste täiendavate julgeolekuabinõudega kinnipeetava õigusi kõige ulatuslikumalt ning sellise meetme kohaldamiseks peavad esinema olulised ja vahetud põhjused. Käesoleval juhul ei selgu vaidlustatud käskkirjast, millistel asjaoludel pidas vangla direktor vajalikuks ohjeldusmeetmete kasutamist, et kohtul oleks võimalik hinnata, kas selle meetme kohaldamine on toimunud vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. Siinjuures peab kohus silmas, et asjaolud, mis võivad olla seaduslikuks aluseks

§ 69

lg 2 punktides 1-4 toodud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pruugi olla piisavaks aluseks ja proportsionaalseks ohjeldusmeetmete kasutamisel. Ohjeldusmeetmete kasutamist on käskkirjas nimetatud üldiselt, konkretiseerimata konkreetse meetme valikut. Arvestamata konkreetseid asjaolusid on raske kui mitte võimatu anda hinnangut kogumis ohjeldusmeetmete kohaldamise põhjendatusele, arvestades

§ 70lg 1 sätestatuga.

Kaebuse väitel ei ole ohjeldusmeetmete rakendamisele käskkirjas seatud ajalisi piiranguid. Kuna vaidlustatud käskkirja puhul on tegemist 14.07.2006.a. käskkirja muutva käskkirjaga, siis tuleb järeldada, et ka ohjeldusmeetmete kohaldamise suhtes on selleks tähtajaks kolm kuud, kuivõrd 14.07.2006.a. käskkirja kohaselt tuleb hiljemalt kolme kuu jooksul teha ettepanek kohaldatud abinõude jätkamise otstarbekusest.

§ 69

lg 3 sätestab, et

§ 69

lg 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Kuna käskkirjast ei selgu ohjeldusmeetmete kasutamist tingivad asjaolud , sest eespoolloetletud rikkumistest ei saa üheselt järeldada ohjeldusmeetmete rakendamise vajadust, puudub ka kohtul võimalus hinnata selliste meetmete rakendamise ajalise kestuse – 3 kuud, põhjendatust. 12.Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on nõuetele vastav määral, mis võimaldab tema kontrollimist ja haldusaktist arusaamist, osas, mis ei puuduta ohjeldusmeetmete kohaldamist . Samuti on kohus seisukohal, et aset leidnud vormivead ( v.a. ohjeldusmeetmete kohaldamise osas)ei ole rikkumisteks, mis tingiksid käskkirja tühistamise. Eespooltoodust tulenevalt kuulub kaebus osaliselt rahuldamisele . Kohus tühistab Tallinna Vangla direktori käskkirja osas, mis 5 puudutab ohjeldusmeetmete kasutamist , kuna käskkiri on selles osas motiveerimatusest tulenevalt kontrollimatu, käskkirjast ei nähtu ka rakendatav ohjeldusmeede. V MENETLUSKULUD 13.HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd aga vastustaja ei ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.