2-06-29211/14

1 2 – 06 – 29211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „20“juunil 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 29211 Tsiviilasi: S S hagi J S vastu abielu lahutamise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: S S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja esindaja, hagejale kohtu poolt määratud eestkostja: R S (isikukood: xxx elukoht: xxx); Kostja: J S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „06“juuni 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja ja hageja, S S, esindaja, kohtu poolt määratud eestkostja, R S; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada S S ja J S abielu, mis registreeriti „29“märtsil 1996.a. Ida – Viru Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr.102. Pärast lahutust jätta S S perenimeks – „S“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta S S kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada 2 kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD S S ja J S elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.40), registreeritud abielus alates „29“märtsist 1996..a.. Poolte registreeritud abielust ühiseid lapsi ei sündinud. Hagiavalduse kohaselt kostja, J S, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning oli loonud endale uue pere teise naisega. Samuti oli J S abikaasana peresuhetes vägivaldne. Alates 2003.a. elasid abikaasad S S ja J S lahus eraldi peredena. Abielulised suhted lõppesid poolte vahel 2003.a., kui pooled kolisid lahku. Hageja leidis hagiavalduses, et abielu jätkamine oli võimatu iseloomude mittesobimise tõttu ning selle tõttu, et J S elas juba alates 2003.a. teise naisega. Abielu palus lahutada kohtul sellepärast, et J S ei andnud hagejale tagasi abielutunnistust, mille tõttu ei saanud hageja minna abielulahutust vormistama Ida – Viru Perekonnaseisuametisse. Pärast lahutust soovis S S jätta endale perenimeks – „S“. Abikaasade ühisvara pooltel jagada ei ole. Samuti ei ole poolte vahel varalisi vaidlusi ega ka vaidlusi alaealiste laste kasvatamise üle. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, J S, hagiavaldusele kirjalikku vastust tähtaegselt ei esitanud, millega luges kohus tõendatuks, et J S on vaikivalt nõustunud hagiavalduses esitatud nõuetega ning vastuväiteid J S hagiavaldusele ei ole. Ka ei ole J S esitanud kohtule kirjalikku avaldust enda isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt, millega luges kohus tõendatuks, et käesolevat tsiviilasja on võimalik läbi vaadata sisuliselt ka ilma J S osavõtuta kohtuistungist. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, S S, esindaja, kohtu poolt määratud eestkostja, R S, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palus lahutada. R S avaldas kohtuistungil, et S S ja J S vahel varalisi vaidlusi ei ole, jagamisele kuuluvat ühisvara ei ole, aga samuti puuduvad abielust sündinud alaealised lapsed. R S avaldas kohtuistungil, et S S ja J S abielu jätkamine ei ole võimalik. Abielu kestel on S S jäänud väga haigeks ja praegu on S S ratastoolis. Kogu abielu kestel kasutas J S S S vastu vägivalda. Alguseks S S eitas enda kallal toime pandud vägivallategusid, kuid käesolevaks ajaks on hakanud tunnistama J S poolt tema suhtes toime pandud vägivallategusid. Kohtukulud palus jätta S S kanda. Taotles kohtuistungil tsiviilasja arutamist ilma S S osavõtuta, kuna ta on Viru Maakohtu 09.novembri 2006.a. määrusega (tsiviilasjas nr.2 – 06 – 3591) määratud S S eestkostjaks S S 3 kõikide asjade ajamisel kuni 09.novembrini 2009.a.. Kohus rahuldas R S taotluse. Kostja, J S, kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse J S käes allkirja vastu 18.aprillil 2007.a.. Kohtule pole laekunud J S kirjalikku avaldust kohtusse mitteilmumise põhjuste kohta, aga samuti pole laekunud taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta ega ka taotlust enda isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt. Kohtukutsel kirjalik hoiatus, et J S kohtusse mitteilmumise korral võidakse tsiviilasi lahendada kohtu poolt kohaloleva poole taotlusel sisuliselt. Kohalolev S S kohtu poolt määratud eestkostja R S taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud J S. Kohus rahuldas taotluse. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. S S ja J S abielutunnistusega (tl.40). Maksekorraldusega S E poolt riigilõivu, summas 1 000.- krooni, maksmise kohta (tl.5). Viru Maakohtu määrusega 25.maist 2006.a. (tl.6-8). Täiendatud hagiavaldusega (tl.13). R S kirjalike järelepärimistega (tl.18-20). S S ja J S abieluaktiga (tl.38). Jõhvi Politseiosakonna teatisega 11.maist 2007.a. (tl.39), mille kohaselt on J S suhtes algatatud kriminaalmenetlust KarS §121 tunnustel seoses võimalike vägivallaaktide toimepanemisega S S suhtes. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga nr.38 (tl.41), mille kohaselt esineb S S alkoholisõltuvus. S S intellekt ei vasta enam saadud haridusele ja elukogemusele, mille tõttu jõudsid eksperdid järeldusele, et S S esineb nõdrameelsus, mis väljendub vaimsete võimete tagasilangusena ning varemomandatud teadmiste – oskuste vähenemisena. Samuti esineb S S alkoholisõltuvus, mis väljendub tungis alkoholi järele, kontrolli puudumises kasutatavate alkoholikoguste üle, mõttekäigu ja tegevuse kitsenemises alkoholiga seotud toimingutele ning kõrgemate vaimsete ja moraalsete väärtuste minetamises. S S ei saa täielikult aru oma tegudest ega ole võimeline neid juhtima ning selline võimetus on kestva iseloomuga. S S ei ole võimeline enda eest iseseisvalt hoolitsema ning vajab eestkoste määramist. S S suudab viibida kohtuistungil, kuid ta ei pruugi sisuliselt aru saada kohtuistungil toimuvast. Viru Maakohtu tsiviiltoimiku 2 – 06 – 3591 materjalidega Iisaku Vallavalitsuse avalduses S S eestkostja määramise kohta. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või 4 kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et S S ja J S abielu jätkamine on võimatu ning abielu kuulub lahutamisele. Kohus luges tõendatuks, et S S ja J S ei ole jagamisele kuuluvat abikaasade ühisvara ning pooled jagasid ühisvara abieluliste suhete lõppemisel 2003.a. kokkuleppel, eraldi peredena elama asumisel. Kohus luges tõendatuks, et S S ja J S vahel puuduvad varalised vaidlused, aga samuti puuduvad vaidlused alaealiste laste kasvatamise küsimustes, kuna ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta S S, kanda kelle eest on tasunud riigilõivu E S. Johannes Külaots Kohtunik