KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-4823 Tsiviilasi A. E. hagi R. E.vastu väljam

) § 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Hagi põhjenduste kohaselt ei võimalda väljamõistetud elatis (1 345 krooni lapsele) muutunud majanduslike olude ja hindade tõttu laste ülalpidamist määral, mis oli võimalik kohtuotsuse tegemise ajal (
2. a septembris). Lapsed on kasvanud, mõlemad lapsed käivad koolis ja seega on nende vajadused suurenenud. Kostja keskmine palk
3. aastal oli 9 236 krooni. Hageja keskmine palk
4. aastal oli 3 362 krooni. Kostja varaline seisund võimaldab lapsi suuremas osas ülal pidada. III Kostja vastus
5. Kirjalikus vastuses hagile (tl 19-21) tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja on nõus elatise suurendamisega, kuid mitte rohkem kui 1 500 krooni kummalegi lapsele, mis teeb igakuiselt mõlema lapse peale kokku 3 000 krooni. Kostja sissetulek ei võimalda hageja poolt nõutud elatist (kokku kahele lapsele 3 600 krooni) maksta. Kostja keskmine netopalk on 7 643 krooni. Pärast ühisvara jagamist jäi kostja elamispinnata ning oli sunnitud soetama uue kodu. Korteri ostmiseks võttis kostja laenu 10-ks aastaks, igakuine laenumakse on 2 000 krooni. Lisaks kahele alaealisele lapsele on kostjal veel üks ülalpeetav, ema I. E. ning kostja on

§ 64lg 1 kohaselt kohustatud ema ülal pidama.

Arvestades asjaolu, et ema on haige, kulub tal ravimite ostmiseks igakuiselt keskmiselt 1 000 krooni. Ema pension on 3 021 krooni, sellest ei jätku ravimite eest tasumiseks, toidu ostmiseks ning kommunaalmaksete tasumiseks. Kostja on kohustatud ema igakuiselt toetama 1 000 krooniga. Kui vaadata kostja keskmist palka, siis tasudes elatist 2 690 krooni, emale toetust 1 000 krooni, eluasemelaenu 2 000 krooni, jääb kostjale kätte 1 955 krooni, millest kostja peab tasuma kommunaalmakseid, ostma toitu ning muud vajaminevat. Seega ei ole kostja varanduslik seisund parem kui hagejal. Hageja pole esitanud põhjendusi, seoses millega tuleks muuta elatise suurust (

§ 61lg 3).

Hageja pole esitanud ka konkreetseid laste vajadusi põhjendavaid arvestusi. Samuti on kostjal kahtlus, et hageja ei kasuta saadud elatist sihipäraselt, sest lapsed on mustad ja kasimata. Seega ei täida hageja lapsevanema kohustusi laste kasvatamisel. Kostja väidab, et hagejale makstakse lisaks palgatõendis märgitud palgale ka „ümbrikupalka“. Kostja uues kodus kasvab elukaaslase 13- 2 aastane poeg, ning arvestades talle tehtavaid kulutusi, väidab kostja, et ühe lapse peale kulub keskmiselt 2 500 krooni ühes kuus. IV Kohtuistung

1. Hageja jäi nõude juurde ning taotles hagi rahuldamist. Hageja esindaja märkis, et hageja taotleb elatise suurendamist tulenevalt elatise miinimummäära tõstmisega, elatise miinimummäära tõstmine arvestab elukalliduse tõusu. Ühisvara jagamisel ei jäänud kostja halvemasse varalisse seisu, sest hageja maksis kostjale rahalist hüvitust. Kostja emale makstakse pensioni, pealegi on kostja emal kolm last, kes kõik võiksid ema vajadusel toetada.
2. Kostja jäi oma kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. Kostja esindaja selgitas, et elatist tuleks vähendada alla miinimummäära

§ 61lg 6 p 3 alusel ning mõjuvateks põhjusteks tuleb lugeda:

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 11. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vastavalt

§ 50lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§ 60lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

12. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

1. Kostja on nõus tasuma elatist kummalegi lapsele 1 500 krooni. Nimetatud elatis, ehk 1 500 krooni kuus oli elatise miinimumsumma
2. aastal. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (

§ 61lg 4), mis alates 01.01.2007.

a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal kuupalga alammäär on 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise 3 miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

1. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras. Kostja taotleb, et kohus tunnistaks mõjuvateks põhjusteks asjaolud, et kostja maksab pangalaenu, toetab ema ning kostja töötasu, mis ei võimalda suuremat elatist maksta. Kostja leiab, et hageja saab nõuda elatise suurendamist varalise seisu või laste vajaduste muutumisel, samuti peaks hageja põhjendama laste vajadusi arvestuslikult.
2. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. 15.
3. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. 15.
4. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§§ 50

ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et maksta lapsele elatist vähemalt miinimummääras. 16. Kohus leiab, et kostja poolt nimetatud kolm alust ei ole sellised, mida kohus peaks tunnistama mõjuvateks põhjusteks

§ 61lg 6 p 3 alusel.

16.

1. Pangalaen. Kostja väidab, et ta on korteri ostmiseks võtnud pangast laenu
2. aastaks ning igakuine laenumakse on 2 000 krooni ja kohus peaks sellega arvestama. Kuigi laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. 16.
3. Ema toetamine. Kostja väidab, et tema kohustuseks on oma abivajava ema toetamine (

§ 64

lg 1), ema saab vanaduspensioni, kostja toetab ema 1 000 krooniga kuus ja kohus peaks sellega arvestama. 4

§ 64

lg 1 sätestab, et täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Kostja kinnitas, et tema ema saab vanaduspensionit. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ennekõike laste huvidest. Kui kaaluda, kas kostja peab maksma elatist lapsele miinimummääras või vähendada elatist alla miinimumi, arvestades pensionärist vanema toetamist, tuleb kohtu arvates esikohale seada lapse huvid. Üldiselt teadaolevalt on riik seadnud eesmärgiks ning faktiliselt toimub pensionite regulaarne suurendamine, samuti on puudega inimestele ette nähtud ravimite osalise kompenseerimise süsteem. Seega võib väita, et pensionär on sotsiaalselt rohkem kaitstud kui alaealine laps, mistõttu kohus kostja poolt nimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks

§ 61lg 6 p 3 mõttes ei tunnista.

Kostja emal on kolm last, kes võivad kõik ühiselt ära jagada ema toetamiseks vajamineva rahasumma. 16.

1. Kostja sissetuleku suurus. Kostja palgatõendist nähtub, et
2. aastal oli kostja brutopalk 9 236,83 krooni (tl 3). Sissetuleku arvestamisel ja elatise suuruse määramisel tuleb arvestada mõlema puhul brutosummaga, kuivõrd elatise saaja peab maksma saadud elatiselt riigile tulumaksu. Kohtu arvates pole kostja palk sedavõrd madal, et ei võimalda maksta elatist seadusega sätestatud ulatuses. Kostja palk on lähedane Eesti keskmise palgaga. Seega ei tunnista kohus kostja sissetuleku suurust mõjuva põhjusena

§ 61lg 6 p 3 mõttes.

1. Elatise suurendamisest ja elatise suuruse põhjendamisest. 17.
2. Kohus nõustub hagejaga, et elatise suurendamist miinimumsummani ei ole vaja eraldi põhjendada, kuivõrd elatise summa tuleneb seadusest (vt ka kohtuotsuse punkte 15.1 ja 15.2). 17.
3. Elatise miinimumi sõltuvusse seadmine palga alammäärast ja selle igaaastane korrigeerimine arvestab elukalliduse tõusuga. 17.
4. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist miinimummäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist miinimummäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. 18. Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest (06.02.2007. a,

§ 70

). Kohtunik 5