lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspoole võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimustega ja selgesõnaliselt nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil ning omaksvõttu eeldatakse kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi siis kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on käendusleping, mida kostja O. M ei ole täitnud ning et lepinguga on O. M kohustatud vastutama käenduslepingust tulenevate OÜ võlgnevuse ees. Vaidlust ei ole ka selles, et võlg, mida O. M käendas, on 80834 krooni ning 2 et käenduslepingus on käenduse summa kokku lepitud selliselt, et kui võlgnik või käendaja tasub ära 65000 krooni hiljemalt 20.03.2006, siis on võlg tasutud, ja kui selleks ajaks ei ole tasutud 65000 krooni, on võlg ja käendatav kohustus 80834 krooni. Kostja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule põhjendanud, miks ta ei nõustu tasuma võlga kokku summas 80834 krooni, mistõttu leiab kohus, et hageja poolt hagis esiletoodud faktilised asjaolud, so et nii põhivõlgnik kui ka kostja käendajana ei ole lepingus märgitud ajaks 20.03.06 ära tasunud 65000 krooni, mistõttu on käendatav kohustus vastavalt lepingu p B p 1.3 ja p 2.1 80834 kooni ning samuti asjaolu, et ka märgitud ulatuses on võlg tasumata. Eeltoodu alusel on hagi põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole tõendanud oma varanduslikku olukorda, mis võimaldaks määrata kindlaks otsuses selle täitmise korda, viisi, hageja otsuse täitmise viisi ja korra määramisega ei nõustunud, kuivõrd seda võib teha ka vajadusel täitemenetluses.
Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.