Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja hagiavaldusele kirjalikult vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 järgi kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud XXX toimunud istungile ega teavitanud kohut oma seaduslikest takistustest istungile mitte ilmumise kohta. Kostja oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik, mida tõendab tema XXX. antud allkiri kohtutoimikus. Hageja taotles istungil asja läbivaatamist sisuliselt. Kohus rahuldas hageja taotluse. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud XXX järelmaksu müügileping nr. XXX, intressimääraga 15% aastas. XXX järelmaksu müügilepingust nähtuvalt pidi kostja tasuma hiljemalt hagejale võlgnevuse summas 16 401,68 krooni. Kohtule on esitatud . teatis, mille kohaselt on kostja hagejale tasunud 5499,75 krooni ning esimese osamakse 1823,00 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 8582,60 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 8162,19 krooni, intressivõlgnevus 370,41 krooni ja leppetrahv 50 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 8582,60 krooni. 04.04.2007.a. toimunud kohtu eelistungil kostja tunnistas hagi ja võlg on tasumata seetõttu, kuna ta oli töötu. Käesoleval ajal kostja töötab ja kostja nõustus kogu summa hagejale ära maksma 16. maiks 2007.a. Istungil avaldasid pooled, et on võimalik sõlmida poolte vahel kompromiss. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates
Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista põhivõlg summas 8582,60 krooni ja viivis alates
2 Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg 1. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja põhjendatud kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.