§-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõla summas 7327,25 kr. Kostja vastuväited Kostja esindaja R.T vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei nõustu tasuma varuosade toomise maksumust, kuna selles ei olnud kokku lepitud. Remonttööd pidid kestma ühe päeva. Kostja on nõus maksma 8 tunni eest. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Hageja esindaja A.A seletuse kohaselt tellis kostja hagejalt veoauto remonttöid. Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus tegema kostja autole remonttöid ning kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Kostja esindaja R.T seletuse kohaselt ei olnud poolte vahel kokku lepitud, et kostja kohustuseks on tasuda varuosade transpordi eest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud mitte millegagi, et poolte vahel oli kokkulepe varuosade transpordi tasumise osas. Hageja esindaja A.A seletuse kohaselt pidi kostja esindaja seda ise teadma, kuna ta ei ole esimest korda hageja juures autot remontimas. Nimetatud väide ei tõenda pooltevahelise kokkuleppe olemasolu varuosade transpordi tasumise osas kostja poolt. Kui selline kokkulepe poolte vahel oleks olnud sõlmitud, siis ei oleks esitatud arve kostja esindajale ootamatu olnud. Kostjalt ei kuulu väljamõistmisele hageja kasuks varuosade transpordi maksumus, kuna tõendatud ei ole sellise kokkuleppe sõnaselge olemasolu poolte vahel.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
lg 3 sätestab, et kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Kostja esindaja R.T seletuse kohaselt lubas hageja juures töötav meister, et veoauto remonttööd teostatakse ühe päeva jooksul ehk 8 tundi, s.o 160.- kr/h. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et pooled oleks kokku leppinud, et eelarve ei ole siduv. Seega tulnuks remont teostada 8 tunni jooksul. Kuid kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja esindaja oleks lepingu eelarve ületamise tõttu üles öelnud. Hageja viis remonttööd lõpule ja tööde kvaliteedis kostja esindajal pretensioone ei ole. Tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale arve. Seega on kostjal kohustus tasuda teostatud remonttööde eest.
Arvega nr 153 03.08.2006 loeb kohus tuvastatuks, et kostja kohustus tasuma teenustöö eest, väljaarvatud varuosade transport, 5369,48 kr, millele lisandub käibemaks 18%, s.o 966,50. Kokku 6335,98 kr. Teostatud tööde eest on kostja jätnud tasumata. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on töö vastu võtnud.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning
lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooled olid lepingus kokku leppinud, et arve tuleb tasuda 11.08.2006. Seega oli kostja kohustatud arve (väljaarvatud varuosade transport) tasuma lepingus ettenähtud tähtajal.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis arve ettenähtud tähtajal tasumata, siis rikkus ta oma lepingulist kohustust. Kogu arve mittetasumine ei tähenda, et kostja oleks lepingu seaduses ettenähtud korras üles öelnud. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.