← Eesti

2-06-17050/14

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-17050 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi I. R. hagi J.R. vastu elatise nõu

§ 70

lg 2 kohaselt ühe lapse ülalpidamiseks alates aasta enne hagiavalduse esitamist , s.o. 07.07.2005.a. ühe lapse ülalpidamiseks ,kuna teine laps oli hagi esitamise ajal täisealine. Kohus rahuldab hageja taotluse ja lahendab asja sisuliselt ja teeb sisulise otsuse. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostjale edastatud 13. veebruaril 2007, samuti on kostjat teavitatud kohtuistungi toimumisest telefoni teel. Mitteilmumise tagajärgedest on kostjat hoiatatud. Takistavate asjaolude olemasolust kostja kohut teavitanud ei ole. Vastuväiteid hagile ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja teeb asjas sisulise otsuse. Kohus on tuvastanud, et I. R. ja J. R. abielust on X sündinud tütar I. R. ja X tütar E. R. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Tütar I. R. on X saanud täisealiseks. Perekonnaseaduse (

) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2005.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1345 krooni. Lähtuvalt 2006 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja palub alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, kuna kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja kohtule vastuväiteid esitanud ei ole. 2 Kohus märgib, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vastavalt

§ 70

lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust /---/. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 07. juulil 2006.a. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisest. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.