2-06-33013/5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-33013 Otsuse kuupäev

1. juuni 2007.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi MG hagi JG vastu abielu lahutamiseks ja lapse elukopha määramiseks Hageja MG(ik XXX, elukoht: XXX); Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja esindaja MN (OÜ XXX); Kostja JG(ik XXX, elukoht: XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2007.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja MG, Hageja esindaja MN, Kostja JG. Resolutsioon
3. Lahutada MG’i ja JG’i abielu, mis on sõlmitud XXX ning mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
4. Jätta poolte abielust sündinud poja N G ’i (isikukood XXX) elukohaks pärast abielu lahutamist ema MG’i elukoht.
5. Lõpetada menetlus MG’i nõude osas temale abiellumisel võetud perekonnanime G jätmiseks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu XXX ning mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Avalduse kohaselt on alates 2006 aasta maikuust kostja käitumine muutunud talumatuks, kuna kostja tarvitab sageli alkoholi, palgapäeval ei ööbi kodus ja ei anna perekonnale elatusraha. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, äraelamiseks teeb hageja juhutöid. Kostja on sõlminud hagejaga kooskõlastamata isiklikes huvides kolm tarbijakrediidilepingut XXX ja limiidilepingu Sampo pangas. Hageja on seisukohal, et sellised laenud on tingitud kostjapoolsest kasiinosõltuvusest, mis ohustab perekonna majanduslikku toimetulekut. Kuna kostja ei pea perekonda üleval ja teadaolevalt tekitab uusi väljaminekuid ja laene seoses mängimisega kasiinos, palub hageja abielu lahutada, poolte abielust XXX sündinud poeg N jätta hageja kasvatada. Hageja palub endale jätta abiellumisel võetud perekonnanimi G ning välja mõista kostjalt kohtukulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja hagi nõude juurde. Hageja avaldas, et abielulahutus on möödapääsmatu ja poolte abielu tuleb lahutada. Kostja vaidles abielu lahutamise nõudele vastu, kuna leiab, et abielusuhteid on võimalik taastada. Kostja nõustus sellega, et polte ühine laps NG jääb elama ema so hageja juurde. Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada abielulahutuse ja lapse elukoha määram,ise osas. Pooled sõlmisid abielu XXX, nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr XXXX (tlk 7). Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Lähtudes PKS § 2 sätestatud abielu sõlmimise eeldustest on kohus seisukohal, et abielu jätkamisel on vajalik mõlema poole ühine soov ning vähemalt ühel poolel sellise soovi puudumisel tuleb lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu kuulub lahutamisele. Antud asjas on hageja seisukohal, et abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega tuleb abielu lahutada. NG’i sünnitunnistusest nr XXX XXX nähtub, et pooled on tema vanemad. PKS § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Käesoleval juhul on palub hageja määrata poja elukohaks hageja so ema elukoht. Kostja nõustus, et poja N elukohaks jääb ema elukoht. Seega tuleb N G elukohaks määrata MGi elukoht. Nõue MG’ile abiellumisel võetud perekonnanime jätmiseks ei kuulu kohtu pädevusse. Kohus osundab, et perekonnaseaduse (PKS) § 31, mis reguleeris perekonnanime muutmise korda pärast abielulahutust on alates 31.03.2005.a kehtetu. Samast kuupäevast kehtiva nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Seega ei kuulu MG’i nõue temale abiellumisel võetud perekonnanime jätmiseks kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks ja menetlus antud nõude osas tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel lõpetada. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Krista Kirspuu Kohtunik