2-06-12132/18

(5)Asjaolud Viru Maakohtule 17.05.2006.a esitatud avalduses taotleb M R I O´ilt vanema õiguste äravõtmist alaealise poja S R´i suhtes, kuna I O on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustuse. Alaealine S R elab koos avaldajaga. Ajavahemikus 04.03.2005.a kuni 16.05.2006.a on I O kohtunud lapsega kahel korral, kokku 53 minutit. 2005.a aprillis ja mais märkas puudutatud isik last tänaval kolmel korral, kuid ignoreeris teda ega tervitanudki last. Alates 09.05.2005.a ei ole I O kordagi võtnud lapsega ega avaldajaga kontakti, so. ta pole helistanud, saatnud mobiilisõnumeid ega kirju, võtnud ühendust lastekaitsespetsialistiga ega muul viisil lapse vastu huvi tundnud. Ka avaldajaga abielus olles pööras I O lapsele väga vähe tähelepanu ning ignoreeris täielikult tema emotsionaalseid ja kasvatuslikke vajadusi. Lapsega ei käinud ta kordagi väljas, ei mänginud temaga ega hoolitsenud tema eest. Lapsevanemana on I O väga ükskõikne ja hoolimatu ning ei soovi endale võtta vähematki vastutust. Samuti hoiab I O tahtlikult kõrvale elatise maksmisest, väites, et ta on töötu. I O pole kunagi, sh ka abielu vältel tundnud huvi selle vastu, mil kombel tuleb raha lapse tarbeks ja kas lapsel on süüa või mitte. Ka praegu on puudutatud isik pannud avaldaja perekonna raskesse majanduslikku olukorda, kuna avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Et kindlustada oma lastele normaalset arengut, on avaldaja sunnitud töötama kahel –kolmel töökohal korraga, tekitades nii korvamatut kahju oma tervisele ja kaotades väärtuslikku lastega koosolemise aega. I O aga ei näita lapse vastu üles vähematki huvi ning ei ole mingil kombel aasta ja kahe kuu vältel osalenud lapse kasvatamises. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas 10.04.2007.a kohtule arvamuse, mille kohaselt vastavalt lapse ema sõnadele külastas I O oma last 09.05.2005.a. Külastusel ei suhelnud ta oma lapsega ega tundnud huvi tema tegemiste vastu. Alates 09.05.2005.a ei ole I O võtnud osa lapse kasvatamisest, ei ole hoolitsenud tema eest ning ei ole toetanud oma last materiaalselt. Seega saab järeldada, et alaealise S R isa I O ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning on olemas kõik eeldused, et võtta ära vanemlikud õigused I O´ilt alaealise poja S R suhtes PkS § 54 lg1 p 1 alusel. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 559 ära alaealise S R´i, kes selgitas, et isa pole talle helistanud. Isaga ta kohtuda ei taha. Isa teda ei armasta., kuna pole talle kunagi tähelepanu pööranud ega temaga mänginud. S R´i arvamuse kohaselt pole I O õigust olla tema isaks. Kohtuistungid Kohtuistungil 23.aprillil 2007 jäi avaldaja avalduse juurde, selgitades, et I O ei osale lapse kasvatamisel ega tunne vähematki huvi oma lapse vastu. Viimati kohtusid laps ja isa 05.12.2006.a, mil I O ei öelnud algus lapsele midagi, hiljem aga küsis: „Mis sa vahid?“: Peale kohtu poolt lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist jättis puudutatud isik lapse täiesti hooletusse. Tegemist on äärmiselt ükskõikse isaga, kellel pole iialgi olnud vastutust. Puudutatud isik I O avaldus õigeks võtnud, selgitades, et last pööratakse pidevalt tema vastu. Laps ise ütles, et ema sõnul varastab ta lapse ära. Praegu tal tööd ei ole. Kui ta tööle läheb, hakkab alimente maksma. Teda peab üleval tema abikaasa. Last nägi ta mitu aastat tagasi. Peale kohtuotsust pole ta saanud üldse lapsega kohtuda. Eestkosteasutuse esindaja N. Dolinina toetas avaldust, seletades, et I. O kinnitas, et pole lapse kasvatamisel osalenud ning teda materiaalselt toetanud. Laps õpib individuaalse programmi alusel ja arstid soovitavad talle koduõpet. See viitab sellele, et lapsele on vajalikud lisakulutused, pedagoogide individuaalne lähenemine. Siin oleks väga vajalik isa toetus. Avaldaja on püüdnud kõik teha, et isa kohtuks lapsega. 2

(5)Kohtuistungil 15.06.2007.a avaldaja toetas avaldust. Puudutatud isik I O selgitas, et ta leidis töö ja kandis avaldajale üle 1500 krooni. Tema elatise võlgnevus on 37 000 krooni. Pojaga pole ta kohtunud seetõttu, et taha iga kord selle sopaga kokku puutuda. Ta pole kaks aastat lapsega suhelnud. Ta tahab lapsega suhelda, kuid mitte nii, nagu see seni on toimunud. Eestkosteasutuse esindaja Jelena Sala toetas avaldus ja palus see rahuldada. Kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud T U ütluste kohaselt elasid nad Tartus avaldajaga lähestikku ja olid sõbrannad. I O nägi ta siis, kui nad Tartus elasid. Avaldaja rügas tööd teha, I O magas kodus, tööle ta minna ei tahtnud. Kodutööd tegi avaldaja ise. Väikse lapsega tegeles ainult avaldaja. I O tundus tunnistajale agressiivne ja ülbe, pojast ei olnud tal sooja ega külma, ta istus pidevalt arvuti taga. 2004.a käis tunnistaja Kohtla-Järvel ja nägi ka I.O´i, kes oli ülbe, vihane ja istus arvuti taga. Lapsega ta ei tegelnud. Puudutatud isik suhtus väga halvasti ja tõrjuvalt avaldaja tütresse. Tunnistaja A R ütluste kohaselt ei ole ta kordagi näinud I O lapsega väljas käimas, selle asemel tuli ta neile külla ja ajas tunnistaja mehega juttu. Kui S oli veel väike, istus isa teises toas ja ei teinud lapsest üldsegi välja. I. O tuli nende juurde oma armukesega, laps oli sellel ajal kodus haige. Avaldaja võttis lapse töö juurde kaasa, kuna tal polnud teda kellegagi jätta, kuigi isa oli kodus. I O rääkis avaldaja teisest lapsest väga halvasti ja sõimas teda. Peale lahutust pole tunnistaja kordagi näinud isa lapse juurde käimas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad, eestkosteasutuse esindaja arvamuse, tunnistajate ütlused, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et S R on sündinud

1. mail
2. aastal (tl 7,8). Laps elab koos ema M R (tl 11). Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 9,10, 101-103) nähtub, et seisuga 01.05.2006.a on I O elatise võlg 25 189,40 krooni. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
3. PkS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. IdaViru Maakohtu 21.02.2005.a otsusega (tl 104-107) oli kindlaks määratud lapsega suhtlemise kord muuhulgas järgmiselt: I O võib kohtuda poja S O (R) alates 06.03.2005.a igal pühapäeval vahemikus 12.00 – 15.
4. Kohtumine algab M O (R) elukohas ning kohtumise lõpuks peab I O S O tooma tagasi M O elukoha. M Os annab nendel aegadel S O I O hoole alla. Septembri 2005 esimesel või teisel nädalal pöörduvad mõlemad pooled kas koos või eraldi Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitsespetsialisti poole ja annavad aru lapsega suhtlemise korra täitmise kohta. 3

(5)Puudutatud isiku I O seletuste kohaselt pole ta lapsega suhelnud kaks aastat, kuna ei taha selle sopaga jälle kokku puutuda. Lähtuvalt PkS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas 10.04.2007.a arvamuse (tl 68 – 69), mille kohaselt I O ei ole alates 09.05.2005.a võtnud osa lapse kasvatamises, ei ole hoolitsenud tema eest ega toetanud oma last materiaalselt. Seega saab järeldada, ei alaealise S R isa I O ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning on olemas kõik alused, et võtta ära vanemlikud õigused I O´ilt alaealise poja S R suhtes PkS § 54 lg1 p 1 alusel. Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses ära vanemad. I O avaldusega ei nõustu, kuna last pööratakse pidevalt tema vastu. Peale kohtuotsust ta lapsega kohtuda ei saanud, kuna avaldaja väitel oli laps haige või ei tahtnud temaga kohtuda. Vastavalt TsMS § 559 kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimelise lapse isiklikult ära. Alaealine S R selgitas, et isa ei armasta teda, kuna ei pööra talle tähelepanu, samuti pole isa temaga kunagi mänginud. Laps on nõus isalt tema suhtes vanema õiguste äravõtmisega. Tunnistajate T.U ja A.R ütluste (tl 122-125) kohaselt ei tegelnud O lapsega ega teinud temast välja. Asja arutamise käigus leidis tõendamist, et I O ei ole kahe aasta jooksul osalenud lapse kasvatamises ning tema eest hoolitsemises, samuti pole ta mingilgi viisil tundnud huvi lapse käekäigu vastu. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis leiab, et kuna I O ei täida oma kohustusi lapse S R´i kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, tuleb temalt vanema õigused lapse suhtes ära võtta. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist mõjuvate põhjuste, millest tingituna puudutatud isik ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi lapse kasvatamisel, olemasolu. I O´ilt vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, kuna viimane on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Kuigi asja arutamise käigus on ilmnenud, et lapse vanemate omavahelised suhted on konfliktsed ja vaenulikud, leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks puudutatud isikule alust jätta oma kohustused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel täitmata. Asja materjalides puuduvad kirjalikud tõendid selles, et puudutatud isik oleks pöördunud Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poole probleemide, mis takistavad tal lapsega suhtlemisest, lahendamiseks. Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 4

(5)Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 5