lg 2 kohaselt pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks ning lg 5 kohaselt vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast.
kohaselt pärandi avanemise ajaks loetakse pärandaja surmapäev.
pärandi vastuvõtnud pärija vastutab pärandaja võlgade eest temale pärandvara tegeliku maksumuse piirides. Alates 01.01.1997.a kehtiva PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Pärandvara valduse üleminekut reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 38, mille kohaselt valdus läheb üle pärijale s.t. pärija omandab valdaja õigusliku staatuse hetkest, mil ta sai pärijaks ehk pärandi avanemise hetkest. Seega pärandi vastuvõtmisel läksid kõik soojusenergia müügilepingust nr 421 tulenevad kohustused üle pärijatele, s.o kostjatele. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikus oktoober 1996.a kuni 01.07.1998.a (toimiku lk 7 – 8, 85 – 87). Kuni 30.12.1996.a tekkinud võlgnevus kuulus pärandvara hulka, edasine võlgnevus aga on tekkinud ajal, mil elamu valdus oli üle läinud kostjatele. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (
) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud (
). Kostjad vastuväiteid selles, et hageja pole elamut asukohaga xxx soojusenergiaga varustanud, esitanud ei ole. Asjaolu, et hageja pole esitanud arveid kostjate elukohtade järgsetel aadressidel, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
lg 1 kohaselt on viivis seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. 15.08.1995.a lepingu soojusenergia müügiks kaugkütte veega nr 421 (toimiku lk 4-5) p 20 kohaselt tasumisega viivitamisel arvestatakse „Ostjale“ viivist“ 0,2% arve summalt iga viivitatud päeva eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. See ei ole kostja J Ü väide, et hageja on viivitanud hagi esitamisega, asjakohane. Hageja nõue on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega (toimiku lk 3-10, 83-100) ning põhjendatud
Hageja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse sissenõudmist solidaarselt.
kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepingus või seadusega, eriti kohustuse eseme jagamatuse korral. Kuna kostjad pärisid nende emale kuulunud vara ½ mõttelistes osades, on kohustuse ese jagatav ja kumbki kostja vastutab võlgnevuse eest ½ osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus AS Kohtla-Järve Soojus hagi osaliselt ja mõistab kummaltki kostjatelt välja hageja kasuks võlgnevuse 1527,90 krooni. Menetluskulude jaotus Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 183 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitati kohtule 02.09.1998.a. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotleb hagiavalduses kostjatelt solidaarselt kohtukulude väljamõistmist. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 183 krooni. Lähtuvalt hagi rahuldatud osast mõistab kostjatelt J ja H Ü’selt kummaltki välja hageja kohtukulud (tasutud riigilõivu) summas 91,50 krooni. Helgi Vinni Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.