) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. 19.02.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse 23.06.2005.a. sündinud poja ORG ülalpidamise nõudes miinimummäära ulatuses summas 1800 krooni kuus. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma lapsele elatist 1800 krooni kuus ning palub elatis välja mõista alla miinumimmäära ehk 1500 krooni kuus. Kostja sissetulek kuus on umbes 10 500 krooni kuus. Kostja on esitanud kohtule M-LL’i (sünd XXX) sünnitunnistuse, millest nähtuvalt on kostja M-LL’i isa. Samuti on kostja esitanud kohtule laenu tagastamise graafiku, mille kohaselt tagastab kostja laenu igakuiselt umbes 4200 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et
järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist poja ORG ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni. Kostja keskmine palk on 10 500 krooni kuus, kuid kostja on kohtule esitanud M-LL’i sünnitunnistuse, keda ta on samuti kohustatud ülalpidama ja lapsi tuleb kohelda võrdselt. Samuti 2 on kostjal igakuised kohustused panga ees korteri liisimisest (kostja elupaik), mis on tõendatud kohtule esitatud laenu tagastamise graafikuga. Vastavalt
§-s 61 lõikes 6 sätestatud alustel, kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole töövõimetu, kuid kohus tuvastas muud mõjuvad põhjused. Kostja on tõendanud, et tema sissetulek ei võimalda maksta elatist miinimumsummas, kuna kostja ülalpidamisel on veel üks laps ning kostjal on kohustused panga ees ja samuti ootab kostja abikaasa last. Kostjal tulenevalt eriala puudumisest puuduvad ka võimalused täiendava töö tegemiseks. Kohus, tuginedes
6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. 23.06.2023.a.
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.