← Eesti

2-06-33921/3

2-06-33921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL.

  1. maist 2007.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-33921 Tsiviilasi JT hagi STi vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JT(elukoht XXX); Kostja ST (elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
  2. 2007.a. RESOLUTSIOON Rahuldada JT hagi STi vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ning elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks. Lahutada JT(isikukood XXX, elukoht XXX) ja STi (isikukood XXX, elukoht XXX) abielu, milline registreeriti XXX kandega nr. XXX. Jätta JT perekonnanimeks peale abielulahutust „T “. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta poolte abielust XX sündinud poeg MT tema ema JT juurde ja kasvatada tema elukohas XXX. Välja mõista STilt JT kasuks igakuise elatusrahana 2 000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni XXX sündinud poeg M täisealisuseni XXX tagasiulatuvalt alates XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud riigilõivuna jätta kostja kanda ning mõista välja riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.05.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 13.11.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX. Pooltel on abielust sündinud XXX poeg MT. Hageja palub kohtul lahutada nende abielu kostjaga seoses abielu jätkamise võimatusega. Abielu kestel oli kostja hageja suhtes vägivaldne ja peksis hagejat tema raseduse ajal. Hageja ei pea võimalikuks kostjaga abielu jätkamist. Nende kooselu kostjaga on lõppenud alates 2006.a. septembrikuust, mil viimane lahkus perekonna juurest elama XXX. Laps jäi elama hageja juurde. Kostja lahkumisest alates pole hageja temaga suhelnud. Kostja hagejat lapse ülalpidamisel alates perekonna juurest lahkumisest 2006.a septembris materiaalselt ei ole toetanud, mistõttu palub hageja kohtul jätta poeg Maksim tema kasvatada ning kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 500 krooni kuus hageja kasuks, tagasiulatuvalt alates 01.09.2006.a. Hageja palus kohtul jätta talle tema senine perekonnanimi T . Kohtuistungil hageja vähendas kostja vastu esitatud elatise nõuet ning palus kohtul kostjalt välja mõista elatis summas 2 000 krooni kuus alates 01.09.2006.a. kuni lapse täisealisuseni. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile oli nõus poolte abielu lahutamisega. Kostja on seisukohal, et nende abielu hagejaga purunes seetõttu, et pooltel on erinevad ellusuhtumised. Nad on väga erinevad inimesed, mistõttu tekkisid kooselu ajal ka tülid. Ka kostja leiab, et abielu taastamine ei ole enam võimalik ning ta soovib samuti abielulahutust. Kostja ei vaidle vastu, et poolte alaealine laps jääb hageja juurde ja tema kasvatada hageja elukohas. Kostja on nõus, et ta peab vanemana osalema lapse ülalpidamises ning on nõus maksma hagejale igakuist elatusraha summas 2 000 krooni kuus poja ülalpidamiseks. Kostja ei ole nõus temalt elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 01.09.2006.a. ning palub kohtul elatis välja mõista alates hagi esitamisest kohtule Perekonnaseaduse § 70 lg. 1 alusel. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning seda lähtudes järgmistest asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud alates 2006.a. septembrikuust, mil kostja lahkus perekonna juurest elama eraldi Kallaste linna, Tartumaal. Kumbki pooltest ei ole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, siis abielu lahutatakse. Poolte abielu suhted kostjaga on hageja seletuse kohaselt lõppenud ning samast ajast on lõppenud ka majanduslikud suhted. Poolte alaealine laps - poeg Maksim tuleb jätta hageja juurde ja tema kasvatada hageja elukohas. Kostja ei ole asjas tõstatanud vaidlust selle üle, et poolte alaealine laps jääb hageja juurde. Hageja vähendas kohtuistungil elatise nõuet ning palus kohtul kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 2 000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.09.2006.a. kuni lapse täisealisuseni. Kõike eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada ning nende alaealine laps tuleb jätta hageja juurde ja tema kasvatada. Kostjalt tuleb välja mõista lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus elatusraha kuni lapse täisealiseks saamiseni, tagasiulatuvalt alates 01.09.2006.a. juhindudes Perekonnaseaduse §-st 70 lg. 2, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole selle aja jooksul täitnud lapse ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  3. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja pole asjas kohtule tõendanud, et ta on alates 2006.a. septembrikuust osalenud lapse ülalpidamises oma rahaliste vahenditega, milleks ta oli vanemana kohustatud vastavalt Perekonnaseaduse §-i 60 lg. 1 alusel. Hagejale tuleb jätta vastavalt tema soovile tema senine perekonnanimi T . Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud õiguslikult põhjendatud hagi, mis kuulub rahuldamisele. Hageja kantud kohtukulud tuleb jätta hageja enda kanda TsMS §-i 164 lg. 1 alusel.. Kulutused riigilõivule elatisehagilt tuleb jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigituludesse TsMS §-de 164 lg. 3 ning 179 sätete alusel. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.05.2007.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.