Nimetatud seaduse sätte kohaselt võis 15.detsembril 2004.a. surnud V P teha testamendi vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul. Testamendis tuleb ära märkida testamendi tegemise kuupäev ja aasta, aga samuti peavad tunnistajad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Hagiavalduse kohaselt ei tulene 15.detsembril 2004.a. surnud V P testamendist, et testaator oleks tunnistajatele teatanud, et tunnistajad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab 15.detsembril 2004.a. surnud V P viimast tahet. Hagiavalduse kohaselt asus hageja seisukohale, et testamendi tegemisel rikuti
sätteid selle kohta, mis nõuab, et tunnistajad kirjutaksid testamendile alla kohe pärast seda, kui testaator on allkirjastanud 3 testamendi. Samuti peavad tunnistajad kinnitama oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ning et tunnistajate arusaamist mööda oli testaator testamendi tegemise ajal teo – ja otsustusvõimeline isik. Hageja palus hagiavalduses kohtul tunnistada 15.detsembril 2004.a. surnud V P testament kehtetuks TsÜS §94 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tunnistada testamendi kehtetuks üksnes pärast testaatori surma. Koduse testamendi kehtetuks tunnistamist võivad nõuda 15.detsembril 2004.a. surnud V P pärijad. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses kohtule (tl.25) kostja, V A, hagi ei tunnista põhjusel, et V A teada on 15.detsembril 2004.a. surnud V P kodune testament juba tühistatud. Kirjaliku vastuse kohaselt oli 15.detsembril 2004.a. surnud V P koduses testamendis kirjas ainult Tallinnas, xxx osa. Kirjaliku vastuse kohaselt soovib V A, et teda rohkem hagidega ei tülitataks. Menetluse kestel esitas V A kohtule ja hagejale, M P, kompromisslepingu (tl.35-36), mille kohaselt teeb V A ettepaneku M P leppida kokku, et Jõhvi notarile Ü M esitatud 15.detsembril 2004.a. surnud V P poolt koostatud testament on kehtetu ning et peale kompromisslepingu allakirjutamist ei ole kummalgi poolel enam teise poole vastu varalisi nõudmisi. Kohtukulud soovis V A jätta poolte endi kanda. Hageja, M P, V A poolt pakutud kompromissi vastu ei võtnud ja kompromisslepingule allkirja ei andnud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, M P ja tema lepinguline esindaja P P palusid kohtuistungil hagi rahuldada hagiavalduses toodud asjaoludel ja hagiavalduses toodud ulatuses. Asusid kohtuistungil seisukohale, et kompromisslepingu esitamisega V A sisuliselt tunnistas hagi ja võttis hagi õigeks. Hageja ei teadnud midagi testamendi koostamisest. Hageja ja tema lepinguline esindaja asusid kohtuistungil seisukohale, et 15.detsembril 2004.a. surnud V P testament on koostatud lubamatute vorminõuete rikkumisega, mille tõttu ei väljenda testament 15.detsembril 2004.a. surnud V P viimast tahet, paluvad tunnistada testamendi kehtetuks ja mõista V A välja kohtukulud. Kostja, V A, kohtuistungile ei ilmunud, kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu „23“veebruaril 2007.. Kohtule pole laekunud V A kirjalikku avaldust istungi edasilükkamise kohta või temal seadusliku takistuse olemasolu kohta. Samuti ei ole V A esitanud kohtule kirjalikku avaldust enda isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt. Kohtukutsel hoiatus, et poole istungile ilmumata jätmisel võidakse kohaloleva poole nõudel lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma kostjata. Kohus rahuldas hageja, M P ja tema lepingulise esindaja, P P, taotluse. 4 KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud oma nõudeid ning kostja on tõendanud oma vastuväiteid järgmiste tõenditega. Tunnistaja, P K, ütluste kohaselt kohtuistungil käis tunnistaja 15.detsembril 2004.a. surnud V P juures 2004.a. detsembri alguse paiku (täpset päeva ja kellaaega tunnistaja ei mäleta). Tunnistaja läks 15.detsembril 2004.a. surnud V P juurde üksinda. 15.detsembril 2004.a. surnud V P elas mikrorajoonis koos oma abikaasaga, M P, kes oli külastuse ajal samuti korteris (kodus). Tunnistaja külastuse ajal oli 15.detsembril 2004.a. surnud V P kontaktivõimeline, kuid väga raskes seisundis. Seda, kas V P oli võimeline külaskäigu ajal allkirja andma või mitte, ei oska tunnistaja hinnata. Testamenti tunnistaja juuresolekul ei tehtud ja tunnistaja mingile testamendile külaskäigu ajal alla ei kirjutanud. Hiljem käis tunnistaja juures, kiriku kantseleis, vastuvõtul V A. V A käigust jäi tunnistajale ebameeldiv tunne. Tunnistaja ei tunne 15.detsembril 2004.a. surnud V P allkirja ja ei oska öelda, kas testamendil olev allkiri on surnud V P oma või mitte. Viljandi notari V O ametitoimingu protokolliga nr.45 07.jaanuarist 2005.a. (tl.56), mille kohaselt esitas V A notarile avalduse annaku vastuvõtmiseks 15.detsembril 2004.a. surnud V P pärandvara arvelt ning esitas notarile 04.detsembril 2004.a. tehtud testamendi. Jõhvi notari Ü M kirjaga nr.150 25.jaanuarist 2005.a. (tl.7). M P abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.8). 15.detsembril 2004.a. surnud V P 04.detsembril 2004.a. koostatud testamendi fotoärakirjaga (tl.9). 15.detsembril 2004.a. surnud V P surmatunnistuse fotoärakirjaga (tl.10). M P pensionitunnistuse fotoärakirjaga (tl.11). V A kirjaliku vastusega hagile (tl.25). Jõhvi notar Ü M kirjaga 03.maist 2005.a. (tl.26), mille kohaselt esitas 15.detsembril 2004.a. surnud V P poeg V P 27.aprillil 2005.a. notarile avalduse sooviga vaidlustada testamenti. 03.mail 2005.a. vestles notar testamendis nimetatud tunnistaja E R, kes ei andnud kirjalikku tunnistust selle kohta, et ta viibis üheaegselt surnud V P ja tunnistaja P K koduse testamendi koostamise juures. Kirjas asus Jõhvi notar Ü M seisukohale, et kahe tunnistaja üheaegne viibimine koduse testamendi allakirjutamise juures on oluline vorminõue, et kodune testament oleks jõus. Kuna on ilmnenud nimetatud vorminõude rikkumine, siis ei ole kehtiv 15.detsembril 2004.a. surnud V P poolt 04.detsembril 2004.a. allakirjutatud testament. V A poolt 13.aprillil 2007.a. esitatud kompromisslepinguga (tl.3536). Ida – Viru Maakohtu 04.augusti 2005.a. määrusega, millega M P vabastati riigilõivu tasumisest riigi õigusabi andmise korras. V A omakäeliselt kirjutatud avaldusega kohtule 09.septembrist 2005.a.. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS 5 Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo – ja otsustusvõimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse. Kui testamendi tegemisel on rikutud
lg.4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes.
kohaselt võib testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina. Kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata
lg.4 ja lg.5 sätestatut.
kohaselt on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks
ja §92 sätestatud alustel.
kohaselt võib testamendi või selle osa kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §92, §94, §96 ja §97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. Testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. TsÜS §92 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel 6 samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Ühepoolse tehingu puhul loetakse TsÜS §92 lg.3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. TsÜS §94 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Ühepoolse tehingu puhul loetakse TsÜS §94 lg.4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. TsÜS §96 kohaselt võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. TsÜS §97 kohaselt võib tehingu teinud füüsiline isik tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et
ÜS §92, §94, §96 või §97 sätestatud alustel. Kohus luges tõendatuks, et tsiviilasja arutamisel kohtuistungil ei ilmnenud mitte ühtegi TsÜS §92, §94, §96 või §97 nimetatud asjaoludest, mis oleksid kohtule andnud võimaluse 15.detsembril 2004.a. surnud V P 04.detsembril 2004.a. allkirjastatud testament 7 kehtetuks tunnistada. Kohus nõustus Jõhvi notar Ü M seisukohaga, et 15.detsembril 2004.a. surnud V P poolt 04.detsembril 2004.a. allkirjastatud testament on iseenesest tühine testamendi tegemise kõigi vorminõuete täitmata jätmise tõttu, milleks olid järgmised nõuded. Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo – ja otsustusvõimeline. Koduse testamendi tegemise vorminõuete järgimata jätmine leidis tõendamist kohtuistungil eelkõige 15.detsembril 2004.a. surnud V P poolt 04.detsembril 2004.a. allkirjastatud testamendi endaga ja V A poolt kohtule saadetud kompromisslepinguga, aga samuti ka tunnistaja P K ütlustega kohtuistungil. Kohus möönab, et kuna kohtule esitanud 15.detsembril 2004.a. surnud V P testamendi fotoärakiri on käsikirjaline, alla kirjutatud 15.detsembril 2004.a. surnud V P ning kahe tunnistaja poolt, siis võib olla tegemist täiesti kehtiva
surnud V P poolt omakäeliselt kirjutatud testamendiga.
ei näe ette omakäeliselt kirjutatud testamendile nii rangeid vorminõudeid nagu need on ette nähtud
Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ükski notar oleks hinnanud 15.detsembril 2004.a. surnud V P poolt 04.detsembril 2004.a. allakirjutatud testamendi kehtivust (või tühisust) kui omakäeliselt kirjutatud testamendi kehtivust (või tühisust). Kuna hageja pole sellist nõuet hagiavalduses esitanud, siis ei anna sellele asjaolule hinnangut ka kohus. Samuti ei olegi kohtul mitte kuidagi võimalik tuvastada, kas 15.detsembril 2004.a. surnud V P on testamendi kirjutanud omakäeliselt, kuna kohtule on esitatud testamendi fotoärakiri, mis ei anna võimalust tuvastada kohtumenetluse käigus käekirjasamasust nii testamendil kui ka 15.detsembril 2004.a. surnud V P. Kõik kohtukulud tuleb panna M P kanda. Riigilõiv summas 60.- krooni tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.