Obsah (8)

§ 174§ 630§ 631§ 230§ 5§ 438§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 19. juuni 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-06-8521 Lea Viidik versus Juhan Juhkamsoo saamata

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Jätta rahuldamata Lea Viidiku hagi Juhan Juhkamsoo vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Muud otsustused
2. Jätta menetluskulud hageja Lea Viidiku kanda. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes
3. Selgitada: 3.1

§ 174

kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagi sisu 1.
2. Hageja nõue Juhan Juhkamsoolt saamatajäänud
3. a jaanuari-, veebruari, märtsi ja aprillikuu töötasu väljamõistmiseks. 1.
4. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja on esitanud
5. mail 2004 Viljandimaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse, milles on taotlenud töövaidluskomisjonil välja mõista Juhan Juhkamsoolt saamatajäänud
6. a jaanuarikuu-, veebruarikuu-, märtsi- ja aprillikuu töötasu summas 12 000 krooni. Hageja väitel töötas ta tööandja Juhan Juhkamsoo juures ega pole saanud töötasu alates
7. a jaanuar kuni
8. a aprill. Hageja nõude töövaidluskomisjon rahuldas 9 920 krooni ulatuses. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Juhan Juhkamsoo on sellekohase avalduse kohtule esitanud. Kohtus on Lea Viidik hagejana jäänud oma töövaidluskomisjonile esitatud nõude juurde. Hageja on täiendavalt avaldanud, et tema töötamist kostja juures teavad tõendada ka tunnistajad. Hageja väitel töölepingu lõpetamise vormistamisest sai teada alles pärast seda kui töövaidluskomisjoni otsus oli tehtud. Hageja väitel on jaanuarikuu palgalehel andmed tema detsembrikuu töötamise kohta. Kuna tööandja on jätnud töötamise vormistamata, siis on hageja leidnud, et temale makstava hüvitise suurus on nelja kuu eest 10 920 (4x 2480) krooni. 2 480 krooni on
9. a kehtestatud miinimumtöötasu.
10. Kostja põhjendused 2.
11. Kostja seisukohad nõudes Kohtulikus menetluses kostja vaidlustas hageja nõuet. 2.
12. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja on nõustunud hageja väitega, et hageja ja kostja vahel sõlmiti
13. juulil 2003 kirjalik tööleping, mille kohaselt FIE Ruudiaru talu (Juhan Juhkamsoo) võttis hageja Lea Viidiku tööle Ruudiaru tallu lüpsjana määramata tähtajaks, miinimumpalgaga (tundide järgi kuus). Ebaõige on töötaja (hageja) väide, et temaga töölepingut ei lõpetatud ja ta töötas tööandja juures ka ajavahemikul jaanuar-aprill
14. a ning nende kuude eest on talle töötasu välja maksmata. Lea Viidik on esitanud tööandjale
15. jaanuari 2004.a. kirjaliku avalduse, milles palus teda töölt vabastada (nii füüsiliselt kui ka moraalselt) alates
16. jaanuarist
17. Tööandja ei nõustunud töötaja avaldusega, vaid lõpetas töötajaga töölepingu
18. jaanuaril 2004 TLS § 86 p 6 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Töölepingu lõpetamise päev on seega
19. aprillil
20. Töötaja on andnud töölepingu lõpetamise kohta tehtud kandele töölepingul oma allkirja, ega ole vaidlustanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul töövaidlusorganis töölepingu lõpetamist. Töötaja poolt töövaidluskomisjonis esitatud väide, et ta ei tea, kes tegi tema tööraamatusse kande töölepingu lõpetamise kohta, tuleb jätta tähelepanuta. Töötaja tööraamatusse on tehtud kanne, et töötaja ja tööandja FIE Ruudiaru Talu vahel sõlmitud tööleping on lõppenud. Töötaja ei ole taotlenud tööraamatu kande kehtetuks tunnistamist, seega tuleb lugeda töötaja tööraamatusse tehtud kanne kehtivaks. Asjaolu, et tööraamatu kandel ei ole tööandja pitsati jäljendit, ei saa järeldada, et tööraamatu kanne oleks kehtetu. Puhkuseseaduse § 25 kohaselt töölepingu lõppemise korral on tööandja kohustatud maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist.
21. a jaanuarikuu palgalehelt nähtub, et töötajale on väljamakstud puhkusekompensatsioon 1 080 krooni. Seega töötaja teadis ja pidi teadma, et temaga on tööleping lõpetatud
22. jaanuaril 2004 ning töötaja pole seda vaidlustanud. Ekslik on hageja väide, et ta ei ole saanud palka alates
23. jaanuarikuust.
24. a jaanuarikuu palgalehest nähtuvalt on töötajale on arvestatud
25. a jaanuarikuu eest palka 2 000 krooni ja puhkuse kompensatsiooni 1 080 krooni, kokku 3 080 krooni ning nähtuvad ka tasutud maksed. Palgalehel on Lea Viidiku allkiri raha vastuvõtmise kohta. 2 Ekslik on hageja väide, et ta omab õiguse saada töötasu
26. a veebruari- märtsi -ja aprillikuu eest. Hageja ei ole nimetatud kuudel tööandja juures töötanud. Töötajaga sõlmitud tööleping on lõppenud
27. jaanuaril
28. Töötaja ei ole tööandja juures sõlminud uut töölepingut, samuti ei ole töötaja taotlenud uue töölepingu sõlmimise või uue töösuhte tekkimise tunnustamist. Kostja väitel teab hageja mittetöötamist Ruudiaru talu loomaarst Kaspar Juhkamsoo. Kostja väitel

§ 230lg 1 kohaselt hageja peab tõendama töötamist peale 26.

jaanuari 2004 kostja juures.

1. Kohtu põhjendused 3.
2. Menetluse kohtueelne ja kohtulik käik Lea Viidik on esitanud
3. mail 2004 Viljandimaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Juhan Juhkamsoolt saamatajäänud
4. a jaanuari-, veebruari-, märtsi ja aprillikuu saamatajäänud palga 12 100 krooni väljamõistmiseks. Viljandi Töövaidluskomisjon lahendas asja ilma tööandja esindaja osavõtuta ja rahuldas avalduse osaliselt 9 920 krooni ulatuses. Asja kohtus menetlemine on tulenenud Juhan Juhkamsoo
5. aprilli 2006 kohtule esitatud avaldusest. Kohtus asjas toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.
6. Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei pidanud kohus võimalikuks hagi rahuldada. 3.
7. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik põhjendus Poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt tuleb kohtul anda hinnang hageja töötamise kohta kostja juures
8. a alguses. Hageja avaldusest nähtuvalt on ta esitanud
9. jaanuaril 2004 avalduse kostja juurest töölt lahkumiseks. Seejärel on kostja hagejaga töölepingu lõpetanud
10. aprillil 2004 ning töölepingu lõpetamise kandele on hageja allkirja andnud ega pole töölepingu lõpetamist vaidlustanud. Nähtuvalt
11. a jaanuari palgalehest on hageja saanud ka töötasu jaanuaris töötamise eest ning puhkusetasu. Hageja väidet, et jaanuarikuu palgalehel on fikseeritud kostja detsembrikuul töötamine, peab kohus paljasõnaliseks. Kohus järeldab, et kuna jaanuarikuu palgalehel on ka arvestatud hagejale peale töötasu 2 000 krooni ka puhkusetasu 1 800 krooni (tl 11), siis on hagejale makstud saamatajäänud töötasu tulenevalt töölepingu lõpetamisest
12. jaanuaril
13. Kohtus ei leidnud usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et hageja töötas kostja juures edasi
14. a veebruari, märtsi ja aprilli kuus. Hageja on esitanud
15. jaanuaril 2004 kostjale avalduse töölt lahkumiseks
16. jaanaurist 2004 (tl 22). Avaldusest lähtuvalt on kostja hagejaga töölepingu lõpetanud
17. jaanuaril 2004, mis nähtub töölepingust, kusjuures töölepingu lõpetamise kohta on hageja allkiri (tl 10). Kanne hageja töölt vabastamise kohta on tehtud ka tööraamatusse. Palgalehest lähtuvalt on Lea Viidik saanud seejärel töötasu ja puhkusekompensatsiooni.
18. a veebruari-, märtsi- ja aprillikuu tööandja (kostja) tööajagraafikutes hageja töötamine ei nähtu ja teda pole sel perioodil ka töötasu saajate hulgas, s. t tema nimi ei ole palgalehtedel (tl 42 – 52). Hageja väitel on
19. a veebruari, märtsi ja aprilli kuus töötamine tõendatud tunnistajate ütlustega. Kohtus ütlusi andnud tunnistajad ei ole aga andnud usaldusväärseid ütlusi hageja töötamisest kostja juures
20. a veebruari-, märtsi ja aprillikuus. Nii ei ole tunnistaja Aare Põder täpselt mäletanud hageja töötamist kostja juures
21. a alul. Tunnistaja Liili Vaheri ütlustest nähtuvalt hageja palvel vormistas ta hageja töötamise kostja juures; tunnistaja ütlustest nähtuvalt märkis ta hageja töötamise aja viimase jutu järgi, tulles vastu hageja sellekohasele palvele; tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli ta varem kostja juures töötanud ja sellekohaseid tööaja tabeleid täitnud;
22. a tunnistaja kostja juures enam ei töötanud ja ta aitas hagejat hageja naabrina. Tunnistaja Silva Riitmuru ütlustest nähtuvalt ei mäleta ta hageja töötamise aja täpset lõppu; tunnistaja ütluste kohaselt hageja kostja juures tööl
23. a jaanuaris, kuid lahkumist ei mäleta. Tunnistaja Ilmar Rüüteli ütlustest nähtub, et tema koos hagejaga kostja juures töötanud ei ole, kusjuures tunnistaja tuli kostja juurde tööle
24. aasta märtsi või aprilli kuus. Tunnistaja Kaspar Juhkamsoo on andnud ütlusi selles, et hageja ei töötanud 2004.a veebruari-, märtsi- ja aprillikuus kostja juures. 3 Tunnistaja Liili Vaheri märkused hageja töötamise kohta on tehtud hageja enda ütluste järgi, samuti ei olnud Liili Vaher märkuste tegemise ajal kostja töötaja, mistõttu ei saa nende märkuste alusel teha järeldust, et hageja ka tegelikult töötas kostja juures Liili Vaheri märgitud ajal. Kohus ei loe end siduvaks töövaidluskomisjoni otsusest, millest nähtuvalt komisjon on leidnud, et hageja on töötanud kostja juures ka
25. a veebruari, märtsi- ja aprillikuus ning rahuldanud hageja nõude 9 920 krooni ulatuses. Kohus on seisukohal, et komisjon on ekslikult sellisele seisukohale jõudnud. Ilmselt on töövaidluskomisoni eksliku seisukoha tinginud asjaolud, et töövaidluskomisjonis arutas asja ilma tööandja osavõtuta ning kohtulikul arutamisel oli kohtul võiklik arvestada täiendavate tõenditega.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 kohaselt pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kohus on seisukohal, et hageja pole oma nõuet usaldusväärselt tõendanud ning kohus ei pea võimalikuks hagi rahuldada selle tõendamatuse motiivil. 3.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Toomas Lillsaar Kohtunik 4