3-06-1857/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2007, Tartu kell 14.00 Haldusasja number 3-06-1857 Haldusasi OÜ K kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingule ja 10. augusti 2006 vaideotsuse nr 12-14/193 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. mai 2007 Menetlusosalised Apellant Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindajad Kärt Rebane ja Angelika Tõnsing Vastustaja OÜ K (registrikood xxxxxx) esindajad Aivo Kutser ja advokaat Margus Lentsius RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt 6608 (kuus tuhat kuussada kaheksa) krooni OÜ K kasuks menetluskulude katteks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o 5. juunist 2007. ja Informatsiooni Ameti POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ K 18.04.2006 avalduses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) andmete muutmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris palutakse liita üheks põllumassiiviks põllumassiivid 47451823017, 47451823410, 47451823806, 47451832031, 47451832430, 47451832733, 47451842024, 47451825579 ja 47451853237, kuna antud põllumassiivid on omavahel ühenduses ja kasutatakse ühtse põllumajandusmaana vastavalt lisatud kaardimaterjalile. 08.06.2006 vastuskirjas teatas PRIA, et põllumassiivide liitmise korral suureneks toetusõigusliku maa pindala, mistõttu ei ole võimalik taotletud põllumassiive liita. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2 ei saa põllumassiive enam täiendavalt deklareerida. OÜ K esitas PRIA-le vaide, mille PRIA peadirektor jättis 10.08.2006 vaideotsusega nr 12-14/193 rahuldamata. Vaideotsuses märgitakse, et heas põllumajanduslikus korras maa deklareerimine lõppes 12.04.2004 ning maa erandkorras deklareerimine 2005. a. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2 ei saa enam põllumassiivide toetusõiguslikku pinda suurendada. OÜ K palus halduskohtul tunnistada õigusvastaseks PRIA toiming (tegevusetus) – kande tegemata jätmine põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris OÜ K 18.04.2006 avalduse alusel, tühistada PRIA 10.08.2006 vaideotsus nr 12-14/193 ning teha PRIA-le ettekirjutus vaadata OÜ K 18.04.2006 avaldus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmete muutmiseks uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse kohaselt on PRIA põllumassiivide registri loomisel ekslikult ja suvaliselt digitaliseerinud ühtse põllumassiivi eraldiseisvateks põllumassiivideks, millistele on antud eraldi numberkoodid. Avalduses märgitud põllumassiivide puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud ühtse maa-alaga, mis on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ja mida kaebaja on kasutanud ühe põlluna. Kaebaja avaldust ei saa käsitleda täiendava põllumassiivi deklareerimise taotlusena, vaid PRIA poolt põllumassiivide digitaliseerimise käigus tehtud vea parandamise ja õigete piiride registrisse kandmise avaldusena. Olukorras, kus nimetatud põllumassiivid moodustavad ühe tervikliku põllumassiivi, tuli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1 kohaselt lugeda deklareerituks kogu terviklik põllumassiiv. PRIA on põllumassiivide registri andmeid esialgse digitaliseerimise järgselt pidevalt iseseisvalt parandanud. PRIA ei ole kasutanud eesmärgipäraselt talle seadusega antud kaalutlusõigust – otsustada põllumassiivide liitmise üle vastavalt Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse mõttele. Kaebaja avalduse menetlemisel oleks PRIA pidanud lähtuma mitte Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-st 77 lg 2, vaid § 77 lg 1. Avalduse rahuldamata jätmine rikub kaebaja õigusi ning võrdse kohtlemise printsiipi. Haldusmenetluse läbiviimisel on rikutud uurimispõhimõtet ning ärakuulamis- ja vastuväidete esitamise õigust. 2. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Lääne Maavalitsuse esindaja H. K. deklareeris põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris 20.04.2004 põllumassiivid nr 47451823017 (0,80 ha), 47451823410 (0,79 ha), 47451823806 (0,78 ha), 47451832031 (0,31 ha), 47451832430 (0,31

1. ha)ja 47451842024 (0,34 ha), O. K. deklareeris 25.03.2004 põllumassiivi nr 47451825579 (2,79 ha), T. A. deklareeris 12.04.2004 põllumassiivi nr 47451853237 (4,84 ha). Põllumassiiv nr 47451832733 kanti algselt ekslikult põllumassiivide kaardile, kuid kuna selle pindala (0,29
2. ha)oli alla miinimumsuuruse (0,3 ha), siis kustutati peatselt registrist. Hetkeseisuga on kõik nimetatud põllumassiivid sama kujuga nagu 2 deklareerimisel, muudetud on vähesel määral vaid põllumassiivide suuruseid. Põllumassiivide eraldi deklareerimine oli õigustatud, kuna põllumassiivid olid eraldatud kraavidega, mis olid osaliselt võsastunud, ning seega ei olnud nende näol tegemist heas põllumajanduslikus korras oleva maaga. Põllumassiivide deklareerimisel „pandi lukku“ maa kasutus 2003. a. Euroopa Liidu Nõukogu 29.09.2003 määruse nr 1782/2003/EÜ art 143b lg 4 sätestab, et ühtse pindalatoetuse kava alusel on uue liikmesriigi põllumajandusmaa see osa selle riigi põllumajanduskõlvikust, mis on 30.06.2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte. Deklareeritud pinda eeltoodust tulenevalt suurendada võimalik ei ole, kuna deklareeritud maa pidi olema heas põllumajanduslikus korras 2003. a seisuga. Alates 2006. aastast ei ole maad enam üldse võimalik täiendavalt deklareerida. Kuna vaidlusaluseid põllumassiive eraldanud kraavid ei olnud heas põllumajanduslikus korras olev maa 2003. a ning põllumassiive eraldavaid maaribasid ega põllumassiivi nr 47451832733 ei ole deklareeritud, pole võimalik põllumassiive liita. Vaidlusaluste põllumassiivide liitmisel tekiks ilmne vastuolu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-dega 12 lg 2 ja 77 lg 2. Põllumassiivid kanti registrisse sellise kuju ja suurusega, nagu deklareerijad olid avaldusse ja põllumassiivi kaardile märkinud. Isikutel lubati pindu deklareerida nende ütluste järgi seetõttu, et PRIA käsutuses olnud ortofotod ei olnud piisavalt usaldusväärsed. Vastavalt VV 30.04.2004 määruse nr 162 Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus § 13 lg 3 kontrollib PRIA põllumassiivide piiride muudatusi põllumassiivide registri andmete õigsuses veendumiseks ning registrikande parandamiseks, kasutades selleks kaugseiret, aluskaarte ja kohapealset kontrolli. Põllumassiivide piiride korrigeerimine viiakse läbi regulaarselt kõikides maakondades vastavalt PRIA võimalustele. Nimetatud toimingute käigus deklareeritud põllumassiivide pind ei suurene. Nii 08.06.2006 vastuskirjas kui ka 10.08.2006 vaideotsuses on PRIA viidanud avalduse mitterahuldamise õiguslikele alustele ning mitterahuldamist selgitanud. Kaebajale oli arvamuse ja vastuväidete esitamise õigus piisavalt tagatud vaide esitamise võimalusega. Kaebaja avalduse ja vaide alusel kontrolliti aluskaarte, millest selgus, et põllumassiive ei ole võimalik liita, kuna sel juhul suureneks toetusõigusliku maa pindala. Seega on avalduses ja vaides esitatut kontrollitud vastavalt VV 30.04.2004 määruse nr 162 § 13 lg 3. Samuti on ebaõige kaebaja väide, et vaidlusaluste põllumassiivide puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud ühtse maa-alaga, mida on kasutatud ühtse põlluna. Põllumassiivide deklareerimise avaldustest nähtuvalt on 2003. a põllumassiive kasutatud erinevalt. Seda, et kaebaja ei ole kasutanud nimetatud üheksat põllumassiivi ühtsena, tõendab asjaolu, et 2005. a on kaebaja taotlenud toetust igal põllumassiivil asuvale põllule eraldi. 2004. a ei ole kaebaja ühelegi vaidlusalusele põllumassiivile toetuseid taotlenud. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus tunnistas 15.02.2007 otsusega õigusvastaseks PRIA toimingu – OÜ K 18.04.2006 avalduse alusel kande tegemata jätmise põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, ning tegi PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ K 18.04.2006 avaldus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmete muutmiseks uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, samuti tühistas kohus PRIA 10.08.2006 vaideotsuse nr 12-14/193 ja mõistis PRIA-lt OÜ K kasuks välja menetluskulud 15 184 krooni (sh riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 15 104 krooni). 3 Otsuse kohaselt PRIA poolt põllumassiivide piiride korrigeerimise regulaarne läbiviimine kõikides maakondades vastavalt PRIA võimalustele ei tähenda, et maa kasutajatel ei ole võimalik taotleda maade deklareerimisel tehtud vigade ja ebaõigete andmete parandamist põllumassiivide registris. PRIA on kaebaja avaldust põllumassiivide liitmiseks käsitlenud ekslikult põllumassiivide täiendava deklareerimise avaldusena. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 60 lg 5 kohaselt kantakse andmed põllumassiivide kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused registrisse isiku avalduseta. Eelnimetatud sättest ei tulene, et võimalike ebaõigete andmete parandamine registris (registriandmete muutmine) saab toimuda üksnes PRIA kui registri volitatud töötleja algatusel ning ei saa toimuda isiku avalduse alusel, kelle kasutuses olevate põllumassiivide kohta need ebaõiged andmed registris on. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 60 lg 4 kohaselt keeldub PRIA kande tegemisest, kui isik on esitanud valeandmeid. Samuti oli kohus oli seisukohal, et kaebaja avalduse lahendamiseks ei viinud PRIA läbi nõuetekohast haldusmenetlust. PRIA ei ole kaebaja 18.04.2006 avalduses ja vaides esitatud argumente vajalikul määral kontrollinud ning põllumassiivide liitmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Muuhulgas ei võimaldanud PRIA HMS § 40 lg 2 alusel enne kaebaja suhtes tema õigusi kahjustada võiva toimingu sooritamist viimase poolt arvamuse ja vastuväidete esitamist. Kuigi nii avalduses kui vaides põhjendas kaebaja põllumassiivide liitmise vajadust ja otstarbekust sellega, et kõnealused põllumassiivid moodustavad tegelikkuses ühe põllumassiivi, kuna on omavahel ühenduses ja kasutatakse ühtse põlluna, ei küsinud PRIA ka vaide läbivaatamisel täiendavaid selgitusi maakasutuse kohta ega kontrollinud asja kohapeal. Puutuvalt PRIA poolt põllumassiivide liitmisest keeldumise kohta esitatud väidetega märkis kohus, et algselt põllumassiivide deklareerimine eraldi põllumassiividena eri isikute poolt ei saa olla takistuseks nende ühendamisele praegu. Nii kaebaja kui vastustaja seletustest on selgunud, mis põhjusel deklareerisid maa eri isikud. Kaebaja küll faktiliselt kasutas deklareerimise hetkel seda maad, kuid maa kasutusõigust ei olnud vormistatud. PRIA väide, et põllumassiivide eraldi deklareerimine oli õigustatud seetõttu, et tegemist ei olnud heas korras oleva põllumajandusliku maaga, põhineb oletusel. Põllumassiivi nr 47451832733 kohta on PRIA ise märkinud, et see kanti algselt registrisse, kuid kuna selle suurus oli 0,29 ha (alla 0,30 ha), siis PRIA kustutas selle registrist. See, et kaebaja taotles nimetatud põllumassiivile 2005. a toetusi ja jäi selle põllumassiivi osas nendest ilma, ei tähenda, et kaebaja pidi massiivi registrist kustutamisest teadlik olema. Ametlikult teavitas PRIA kaebajat põllumassiivi nr 47451832733 registrist kustutamisest 18.04.2006 väljastatud teatisega. Kaebaja väitel temale niisugust teatist saadetud ei ole. PRIA seda väidet ümber ei lükanud. Seega ei olnud kaebajal võimalik ka registrist kustutamist vaidlustada või taotleda kustutatava massiivi liitmist mõne kõrvalolevaga. Asjaolu, et kaebaja ei taotlenud 2004. a ühelegi vaidlusalusele põllumassiivile toetusi, ei tõenda seda, et kaebaja ei ole kasutanud nimetatud üheksat põllumassiivi ühtsena. Kuna kaebaja kasutuses olevad põllud on kantud registrisse eraldi põllumassiividena, on loogiline, et kaebaja taotles 2005. a pindalatoetusi igale põllumassiivil asuvale põllule eraldi. Asjaolu, et vaidlusaluste põllumassiivide puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud ühtse maa-alaga, mida on kasutatud ühtse põlluna, tõendab kaebaja esitatud põlluraamat. See, kuidas põllumassiivide kasutamine deklareerimise avalduses 2003. a märgiti, ei näita, kuidas neid põlde 2003. a ja varem tegelikkuses kasutati. Väide, et põllumassiivide liitmine ei ole võimalik seetõttu, et see suurendaks toetusõiguslikku pinda, on põhjendamata. Liidetud põllumassiivi pindala määramisel tuleb lähtuda põllumajandusministri 05.09.2003 määrusest nr 89 Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise 4 kord. Nimetatud korra § 5 lg 1 kohaselt võetakse põllumassiivi pindala määramisel aluseks põllumassiivide kaardil olevad põllumassiivide koordinaadid. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupid, kivihunnikud jne). Liidetud põllumassiivide pindalast on võimalik maha arvata ka põlde eraldavad ja PRIA väitel osaliselt võsastunud kraavid. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-le 77 lg 1 loetakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud andmed esitatuks põllumassiivi kohta, kui need on esitatud vähemalt ühe põllumassiivil paikneva põllu kohta. Eelosundatud seaduse § 12 lõike 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. a kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Kohus nõustus kaebajaga, et PRIA ei ole põhjendanud, miks on põllumassiivide liitmisel antud juhul Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1 kohaldamine välistatud. Eeltoodust lähtuvalt ei ole PRIA kaebaja registriandmete muutmiseks esitatud avalduse lahendamiseks viinud läbi nõuetekohast haldusmenetlust ja ei ole avalduse kohta teinud põhistatud ja kaalutletud otsustust. Kohus tühistas ka vaideotsuse, kuna PRIA on vaide läbivaatamisel rikkunud kaebaja õigust heale haldusele, vaide esitajat pole ära kuulatud ning on jäetud välja selgitamata menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. PRIA taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ K kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2 sätestab, et põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. a kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel ei ole võimalik taotleda ühtset pindalatoetust ega teisi pindalapõhiseid toetuseid maale, mis 2003. a ei olnud kasutuses põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas ehk maale, mille kohta ei ole registris vastavaid andmeid. Põllumassiivide deklareerimisel „pandi lukku“ maa kasutus 2003. a. Euroopa Liidu Nõukogu 29.09.2003 määruse nr 1782/2003/EÜ art 143b lg 4 sätestab samuti, et ühtse pindalatoetuse kava alusel on uue liikmesriigi põllumajandusmaa see osa selle riigi põllumajanduskõlvikust, mis on 30.06.2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2 järgi on § 12 lõikest 2 võimalik kõrvale kalduda vaid 2004. ja 2005. a (kui taotlejal on võimalik tõendada maakasutus 2003. a). Alates 2006. aastast ei ole maid enam võimalik registris täiendavalt deklareerida. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1 ei kuulu antud kaasuse kontekstis kohaldamisele, kuna § 77 lõike 1 mõte ei ole see, et kui isik on esitanud PRIA-le andmed põllumassiivi deklareerimiseks väiksemas ulatuses kui see oleks olnud võimalik, loetakse põllumassiiv deklareerituks suuremas ulatuses. Paragrahvi 77 lõikest 1 ei tulene, et põllumassiivide toetusõiguslikku pinda oleks registris võimalik suurendada. 5 Halduskohus ei ole otsuses ümber lükanud, miks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2 ei kohaldu. Põllumajandusministri 05.09.2003 määruse nr 89 §-st 6 lg 2 nähtub, et isikutel, kes kasutasid põllumassiive, oli kohustus esitada õigeaegselt, st kuni 12.04.2004, PRIA-le teatis põllumassiivi kaardile andmete kandmiseks koos põllumassiivide kaardiga, millele isik pidi märkima maa kasutuse ulatuse 2003. a. Jääb arusaamatuks, miks OÜ K kui isik, kelle kasutuses väidetavalt oli vaidlusaluste põllumassiivide põllumajandusmaa nii 2003. a kui ka deklareerimise hetkel, ei täitnud määruse nr 89 § 6 lõikest 2 tulenevat kohustust ega esitanud ise PRIA-le andmeid põllumassiivide registrisse kandmiseks. Ühestki õigusaktist ei tulenenud piirangut, mille kohaselt pidi põllumassiivide deklareerija olema deklareeritava maa omanik või kasutama seda rendilepingu või muu taolise suhte alusel. Kuna põllumassiividel nr 47451823017, 47451823410, 47451823806, 47451832031, 47451832430 ja 47451842124 asuvat põllumajandusmaad ei olnud ükski isik deklareerinud, siis selleks, et tulevikus oleks põllumajandustootjatel võimalik nende põllumassiivide pinnale pindalapõhiseid toetuseid taotleda, deklareeris nimetatud põllumassiivid Lääne Maavalitsus. Põllumajandusministri 05.09.2003 määruse nr 89 § 6 osas jõustus 01.05.2004 uus, ka hetkel kehtiv redaktsioon, mille lõikest 1 tuleneb, et kui isikud ei deklareerinud oma kasutuses olevaid põllumajandusmaid õigeaegselt (s.o 12. aprilliks 2004), võisid nad põllumassiive pärast 12. aprilli 2004 deklareerida vaid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2 toodud juhtudel. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 2 kohaselt oli põllumassiive võimalik erandkorras deklareerida vaid 2004. ja 2005. a. Pärast 12. aprilli 2004 oli tulenevalt määruse nr 89 § 6 lõikest 2 põllumassiive võimalik täiendavalt deklareerida 2004. ja 2005. a vaid siis, kui isik esitas registrile lisaks dokumendid, mis tõendasid deklareeritava maa maakasutust 2003. a või maavaldaja muutumist pärast 12. aprilli 2004 (juhul kui isik maad ise enne 12. aprilli ei kasutanud ning eelmine maavaldaja põllumassiivi ise ei deklareerinud). Eeltoodust tulenevalt ei ole igasugune maade lisamine registrisse alates 2006. aastast enam võimalik. OÜ K oleks võinud põlluraamatuga juba varem tõendada deklareerimata alade maakasutust 2003. a ning kuni 2005. a lõpuni esitada avalduse põllumassiivide liitmiseks ning põllumassiivide vahele jääva deklareerimata maa deklareerimiseks. Isikud, kes esitasid teatise põllumassiivi kaardile andmete kandmiseks, kinnitasid selle esitamisel oma allkirjaga, et teatises ja selle juurde kuuluvatel kaartidel esitatud andmed on õiged (vastavalt põllumajandusministri 05.09.2003 määruse nr 89 lisale nr 1). Seega vastutasid põllumassiivide õige kuju ja suurusega deklareerimise eest maakasutajad, kes põllumassiive deklareerisid. On loomulik, et kui registris on deklareeritud maid, mis ei olnud 2003. a kasutuses või mis on hiljem muutunud selliseks, et ei vasta heas põllumajanduslikus korras oleva maa nõuetele, tuleb PRIA-l need alad registrist välja arvata. Registrist tehakse väljaarvamisi põllumajandusministri 05.09.2003 määruse nr 89 § 5 alusel, mille kohaselt ei võeta põllumassiivi pindala määramisel arvesse põllumassiivi sees paiknevaid üle 0,01 ha suuruseid maa-alasid, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupid, kivihunnikud jne). See ei tähenda aga seda, et väidetavalt registriandmete parandamise eesmärgil oleks võimalik deklareerimata alasid registrisse juurde arvata. Asjaolu, et põllumassiivid on registris eraldi, ei kahjusta oluliselt OÜ K huve. Erinevus pindalatoetuste taotluse esitamisel seisneb selles, et kui põllumassiivid oleksid liidetud ja omaksid ühte numberkoodi, saaks OÜ K mitme rea asemel täita vaid ühe rea. Samuti ei ole põlluraamatusse kannete tegemine iga põllu kohta kuigi keeruline. Kui vaidlusalused põllumassiivid moodustaksid ühtse suure põllumassiivi, oleks selle suurus üle 5 ha, ning vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja 6 toetuse maksmise täpsem kord § 4 lg 1 p 6 ja 7 on taotleja kohustatud iga 5 ha põllumaa kohta esitama ühe mullaproovi. Seetõttu on väär OÜ K väide, mille kohaselt peab OÜ K võrreldes teiste samas olukorras olevate taotlejatega kulutama mullaanalüüsidele rohkem rahalisi vahendeid. Eeltoodust tulenevalt asjaolu, et põllumassiivid asetsevad eraldi, ei riku OÜ K õigusi ega võrdse kohtlemise printsiipi. Põllumassiive on võimalik pärast 2005. aastat liita vaid juhul, kui nende vahele ei jää maad, mis on deklareerimata. Sel juhul ei tekiks registris juurde pinda, mida ei ole deklareeritud. Kui OÜ K esitas 18.04.2006 avalduse põllumassiivide liitmiseks, kontrollis PRIA registris oleva kaardimaterjali põhjal, kas põllumassiivide liitmisel tekiks juurde õigeaegselt deklareerimata pinda või mitte, ning tuvastas, et põllumassiivide vahel on pinda (kitsad maaribad), mida ei ole deklareeritud, mistõttu ei ole võimalik põllumassiive liita. Rohkemate kontrollivate toimingute jaoks puudus vajadus. Seetõttu puudus ka vajadus OÜ-t K täiendavalt ära kuulata. Nii 08.06.2006 vastuskirjas kui 10.08.2006 vaideotsuses on piisavalt selgitatud, miks jäeti avaldus rahuldamata. 5. OÜ K vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) 2003. kuni 2005. a toimunud deklareerimise tulemit põllumassiivide registris ei saa käsitleda status quo’na. PRIA viib ise regulaarselt läbi põllumassiivide korrigeerimist kõikides maakondades, samas selline PRIA tegevus ei saa piirata põllumajandusmaade kasutajate õigust taotleda PRIA-lt maade deklareerimisel tehtud vigade parandamist. PRIA tunnistab, et esialgsel deklareerimisel sattus registrisse ka maid, mis ei vastanud registrisse kantavale põllumassiivile esitatavatele nõuetele ning esmase deklareerimise aluseks olnud aerofotod olid väga halva kvaliteediga, mistõttu on ka PRIA ametnike poolseid vigu palju. Seega toimub registri korrastamise käigus muuhulgas deklareeritud põllumassiivide maa-ala vähenemine, mistõttu tekib vahe Euroopa Liidule deklareeritud ja tegelikkuses põllumassiivide registrisse kantud pindala vahel. Eeltoodud põhjusel on registri korrastamise tulemusel võimaluse tekkimisel võimalik nõuetele vastavaid maid registrisse kanda. Samas OÜ K ei taotlenud uute maade deklareerimist, vaid registrisse kantud põllumassiivide liitmist. Asjaolu, et PRIA, kas nimetatud hetkeks või siis pahatahtlikult tagantjärele, kustutas registrist põllumassiivi nr 47451832733, ei oma taotluse menetlemise seisukohast tähendust. Liiati ei suutnud PRIA tõendada, et on edastanud OÜ-le K 18.04.2006 teatise. Mingit tähendust ei oma, mida põllumaid deklareerinud isikud kinnitasid või milliseid kohustusi maade deklareerimisel endale võtsid. PRIA kinnituse kohaselt toimub põllumassiivide registri andmete järjepidev korrigeerimine ja esmasel andmete sissekandmisel tehtud vigade parandamine. Asjaolu, et selle käigus saab viia OÜ K avalduses märgitud põldude registreeringu vastavusse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1 regulatsiooniga, kinnitas ka kohus. Kuna OÜ K esitas taotluse deklareeritud põllumassiivide liitmiseks, puudub PRIA-l õiguslik alus taotluse rahuldamata jätmiseks, seda isegi juhul, kui asuda seisukohale, et üheksa põldu ei ole käsitletavad ühe põllumassiivi osana Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1 mõttes. Apellatsioonkaebusest jääb arusaamatuks, miks ei kuulu kohaldamisele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1. Esitatud kaardimaterjali alusel on ilmselge, et looduslikult on tegemist ühe põlluga juba ajalooliselt. Viimast tõendavad ilmekalt vastustaja selgitused enda töötamisest nimetatud põldudel aastakümneid, ja põlluraamat, millest nähtub, mis ajast ja millised kultuure on põllul kasvatatud. Asjas ei oma mingit tähendust, kes ja mis alustel taotluse põldude registrisse kandmiseks esitas. Lisaks ei saa apellatsioonimenetluses esitada uusi faktiväiteid ja seisukohti. Samas 7 OÜ K tundis 2004. a alguses suurt huvi, et kõik tema poolt kasutatavad põllud saaksid registrisse kantud. Seejuures lähtus OÜ K 12.04.2004 põllumassiivi nr 47451853237 (mis tegelikkuses moodustas ühe põllu kogu suurest põllumassiivist) deklareerimisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1, mille kohaselt loetakse andmed esitatuks kogu põllumassiivi kohta, kui need on esitatud vähemalt ühe põllumassiivil paikneva põllu kohta; 2) ühe põllumassiivi eraldi deklareeritus raskendab oluliselt toetuste taotlemiseks vajalikku asjaajamist ja kordistab (üheksakordistab) põlluraamatute pidamisel tehtavat tööd. Seega ei kohelda OÜ-t K võrdselt võrreldes teiste taotlejatega. Samuti on põllumassiivide digitaliseerimisel PRIA poolt tehtud vea tulemina ebaõige põllumassiivi tegelik pindala, mis raskendab oluliselt arvepidamist külvinormide, saagikuse jms üle. Ebaõiged piiripunktid ja sellest tulenev tegelikkusest väiksem pindala rikub OÜ K õigust saada põllumassiivi harimisel toetust vastavalt põllumassiivi tegelikule pindalale; 3) PRIA on rikkunud OÜ K õigust heale haldusele ja ärakuulamisõigusele. Liiati jättis haldusorgan vaide menetlemisel tuvastamata asjas olulise tähendusega asjaolud. Esmalt jääb arusaamatuks, millise normi alusel on põllumassiive võimalik liita pärast 2005. aastat vaid juhul, kui nende põllumassiivide vahele ei jää maad, mis on deklareerimata. Samuti ei saa nõustuda apellandi väitega, et kuna registris oleva kaardimaterjali alusel on põllumassiivide vahel pinda, mis ei ole deklareeritud, puudus automaatselt vajadus rohkemate kontrolltoimingute läbiviimiseks. PRIA esindaja kinnitas halduskohtu istungil, et põllumassiivide registris paranduste tegemise üheks põhjuseks on omaaegsete aerofotode halb kvaliteet, mistõttu on nii piiripunktid kui fotodelt nähtuvad objektid ebaõiged. Tänase hetke seisuga on PRIA nõustunud, et põldude otstes on laiad ühendusribad, mida kasutatakse ühelt põllult teisele saamiseks ja mida haritakse sarnaselt ülejäänud põldudega. PRIA ei saanud teha üksnes kaardimaterjali alusel nn „kabinetiotsust”, kahtluse korral oleks tulnud faktilist olukorda kontrollida kohapeal. Seega ei ole PRIA järginud vaidemenetluses temal lasuvat asjaolude väljaselgitamise kohustust. HMS §-de 36 ja 40 alusel oleks PRIA pidanud esitama OÜ-le K enne vaideotsuse tegemist põhjendused, miks tema arvates ei ole võimalik taotlust rahuldada, ning võimaldama taotlejal esitada omapoolseid seisukohti nii faktide kui õiguslike põhjenduste kohta. Ärakuulamisõiguse ja selgitamise kohustuse ning uurimispõhimõtte kohaldumist vaidemenetluses rõhutab Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-3-1-93-04. OÜ K leiab, et selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse realiseerimise korral oleks PRIA muutnud oma ebaõiget seisukohta nii põldusid ühendavate ribade kui ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lg 1 osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et tegemist oleks täiendavate põllumaade deklareerimisega. Kaebuse esitaja esitas PRIA-le avalduse registris olevate ebaõigete andmete parandamiseks Ebaõige on apellandi väide, et ainult PRIA-l on omal algatusel õigus teha vigade ja ebaõigete andmete parandamist põllumassiivide registris. 8 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 60 lg 5 alusel kantakse registrisse isiku avalduseta andmed põllumassiivide kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused. Samas seaduse § 60 lg 2 alusel isik, kelle registriandmed on muutunud, peab esitama PRIA-le registrikande muutmise avalduse andmete muutumisest alates 15 tööpäeva jooksul. § 60 lg 4 kohaselt keeldub PRIA kande tegemisest, kui isik on esitanud valeandmeid. Seega on alusetu apellandi väide, et andmeid saab muuta ainult PRIA omal algatusel ja mitte teiste taotlusel. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, et põllumassiivide liitmise tulemusel suureneks kindlasti toetusõiguslik pindala. Halduskohus on siin õigesti leidnud, et lähtuda tuleb põllumajandusministri 5. septembri 2003 määrusest nr 89 „Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“. Korra § 5 lg 1 kohaselt põllumassiivi pindala määramisel võetakse aluseks põllumassiivide kaardil olevad põllumassiivide koordinaadid. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,001 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupid, kivihunnikud jne). Seega on pindalast võimalik maha arvata põlde eraldavad ja võsastunud kraavid ning toetusõiguslik pindala võib suureneda, aga võib ka mitte. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 77 lg 1 kohaselt loetakse käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud andmed esitatuks põllumassiivi kohta, kui need on esitatud vähemalt ühe põllumassiivil asuva põllu kohta. Sama seaduse § 12 lg 2 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. aastal kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Kõik põllumassiivid, mille liitmist taotleti vastasid nimetatud nõuetele. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud tõlgendusega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 70 lg 1 kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole võimalik, et kui isik on esitanud PRIA-le andmed põllumassiivi deklareerimiseks väiksemas ulatuses kui see oleks võimalik, loetakse põllumassiiv deklareerituks suuremas ulatuses. Põllumassiivil asuv põld väiksem kui põllumassiiv või sellega võrdne. Seega kui on esitatud andmed põllu kohta, siis loetakse andmed esitatuks kogu põllumassiivi kohta. Eeltoodud asjaoludel on halduskohus asunud õigele järeldusele, et antud asjas on võimalik kohaldada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 70 lg 1 sätteid, mitte sama seaduse § 77 lg 2 sätteid, nagu on väidetud apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaide läbivaatamisel on rikutud kaebaja õigust heale haldusele. Haldusmenetluse nõuete rikkumiseks on Oü K ära kuulamata jätmine olukorras, kus tehti haldusakt isiku kahjuks Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada, ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid andmeid. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata. HMS §-de 36 ja 40 alusel oleks PRIA enne vaideotsuse tegemist pidanud andma OÜ-le K võimaluse esitada omapoolseid seisukohti nii faktide kui õiguslike põhjenduste kohta. Asja otsustamine ainult kaardimaterjali pinnalt ei saa kuidagi lugeda kooskõlas olevaks hea halduse põhimõttega. Hea halduse põhimõtte järgimist on Riigikohus korduvalt rõhutanud oma lahendites 3-3-1-82-03 ja 3-3-1-80-06. Seega on halduskohus asunud õigele järeldusele, et PRIA 10. augusti 2006 vaideotsus nr 12-14/193 kuulub tühistamisele. 9 HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ K poolt on esitatud taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 13 216 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja selle koostamiseks kulutatud aega on mõistlik taotlus rahuldada pooles ulatuses. PRIA enda menetluskulud jäävad tema enda kanda. Viivi Tomson Maili Lokk 10 Agu Timmi