← Eesti

3-07-94/18

3-07-94 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-94 Haldusasi J.T. ´i kaebus Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkirja 1-4/1634 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.02.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2007 Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Vastustaja (kaebuse esitaja) – J.T. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  3. veebruari 2007 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o
  4. juunist
  5. nr MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. J.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkirja nr 1-4/1634 peale. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkirjaga nr 1-4/1634 määratud kinnipeetav J.T. le distsiplinaarkaristus ning on otsustatud vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 alusel karistada J.T. i kartserisse paigutamisega 45-ks ööpäevaks VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1; 7.1.6 ja 7.2.4 nõuete rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kinnipeetav J.T. toime pannud distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 23.11.2006 kella 16.00 ajal kambris nr 1062 kinnipeetavale saabunud kirjast 12 postmargi õiguspärasel äravõtmisel vanglaametnike poolt muutus J.T. agressiivseks, karjus ja sõimas valjul häälel korduvalt sõimusõnadega vanglaametniku aadressil, tagudes seejuures vastu kambriust. Kinnipeetaval on keelatud kasutada suhtlemisel vangla teenistujatega ebatsensuurseid, solvavaid väljendeid. Sellise käitumisega rikkus kinnipeetav VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1, 7.1.6, 7.2.4 sätteid. J.T. väitel sai ta sõbralt kirja ning ümbrikus olid ka kasutatud kirjamargid, mis temalt ära võeti ja asetati isiklike asjade lattu. Ta küsis kontaktisikult markide äravõtmise kohta ning hakkas kambris ringi käies omaette valjult pomisema, ebatsensuurseid sõnu ei kasutanud. Ta avaldas oma pahameelt ning elas ennast välja kambris olles alles siis, kui kambri ukse luuk oli suletud ning ühtki vanglaametnikku kambris ei viibinud.
  7. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kasutas kaebuse esitaja vanglaametnike aadressil ebatsensuurseid sõnu, mis kajastuvad ka ettekannetes. Vanglaametnik oli vahetult pärast kambri ukse luugi sulgemist ukse taga ja kuulis kaebuse esitaja väljendeid. Kaebuse esitaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on vangla direktor tuginenud asjaoludele, et kinnipeetaval esineb pidevalt probleeme vanglas kehtestatud sisekorraeeskirjade täitmisega, ta on süstemaatiline korrarikkuja ning ta ei ole teinud järeldusi oma käitumisest. J.T. on tutvunud vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik rikkumise tagajärgedest. Rikkumine on toime pandud tahtlikult. HALDUSKOHTU LAHEND
  8. Tartu Halduskohus rahuldas
  9. veebruari 2007 otsusega J.T. kaebuse ning tühistas Tartu Vangla 22.12.2006 käskkirja nr 1-4/
  10. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saanud J.T. rikkuda Tartu Vangla Kodukorra p-de 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 sätteid, kuna kinnipeetaval vanglatöötajatega viisakas olemine ja suhtlemine eeldab eelkõige vahetut kontakti ja silmsidet. Kaebuse esitaja pahameele avaldamise ajal ei viibinud kambris ühtki vanglaametnikku, kambri uks oli suletud ning ainult ukse tagant võis kuulda kaebuse esitajale süüks arvatud väljendeid. Kuna kambris kaebuse esitajale süüks arvatud väljendite kasutamise ajal ei viibinud vanglaametnikke, ei võinud kaebuse esitaja poolt kasutatud väljendid vanglaametnikke riivata. Kodukorra p 7.1.1 kohustab kinnipeetavaid täitma vangistusseaduse, vangla sisekorra eeskirjade ja vangla kodukorra sätteid ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p-d 7.1.6 ja 7.2.4 kohustavad olema kinnipeetaval vanglaametnikega viisakas ning suhtlemisel vangla teenistujatega mitte kasutama ebatsensuurseid sõnu. 2 Kuna kambri uks oli sulgunud, ei saanud kaebuse esitaja vanglaametnikega suhelda ega adresseerida väljendeid vanglaametnikele. Seega ei saa kaebuse esitajale süüks panna kodukorra p-de 7.1.6 ja 7.2.4 rikkumist. VangS § 63 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, kui kinnipeetav rikub vangistusseaduse, sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. Distsiplinaarkaristused on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on VangS § 63 lg 1 kohaselt kõige rangem distsiplinaarmeede. VangS § 63 lg 1 näeb ette ka leebemaid distsiplinaarkaristuse liike. Kartserisse paigutamist võib lugeda põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses liikmesriikidele REC

(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ on sätestatud, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas peavad olema täidetud haldusmenetluse seadustiku (HMS) nõuded õigusliku ja faktilise aluse ning kaalutluste märkimiseks. Kaalutlused tuleb märkida reeglina karistuse valiku tegemisel. Antud juhul on kaalutlusena välja toodud asjaolu, et J.T. on süstemaatiline korrarikkuja ning ei ole teinud järeldusi oma käitumisest. Nimetatud asjaolu väljatoomine ei ole kaalukas põhjendus, kuna iga juhtumit tuleb hinnata objektiivselt ning eraldi. Hinnates kaebuse esitaja poolt toimepandud teo raskust ja laadi, ei ole kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistus eesmärgipärane ning kaevatav käskkiri tuleb tühistada, kui kaalutlemata ning ebaproportsionaalne haldusakt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  2. veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta J.T. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, et J.T. kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Tähtsust ei oma asjaolu, kas J.T. l oli sel ajal vanglaametnikega silmside. Oluline on see, et J.T. pani distsipliinirikkumise toime süüliselt. Ta pidi aru saama, et vanglaametnik kuuleb öeldut. Isegi juhul, kui J.T. sõimas vanglaametnikke vahetult pärast kambriukse luugi sulgemist, pidi ta teadma, et vanglaametnik, kes äsja luugi sulges, on vahetult teiselpool ust ja kuuleb öeldut. J.T. pani distsipliinirikkumise toime talle saabunud kirjast markide äravõtmise käigus, mis sai toimuda üksnes läbi avatud luugi. Vanglaametniku suhtlemisel läbi kambriukses oleva luugi puudub sageli kinni peetava isiku ja vanglaametniku vaheline silmside, mis ei saa õigustada kinnipeetava poolt ebatsensuursete ja solvavate väljendite karistamatut kasutamist. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis, mis võib seisneda muuhulgas ka tema elukutse alavääristamises, tema tegevuse agressiivses ja mittevalivas kritiseerimises jms; 2) oli J.T. kartserisse paigutamine vanglaametnike solvamise ja ebatsensuursete sõnade kasutamise eest põhjendatud ja piisavalt kaalutletud. Karistuse määramisel on arvestatud asjaolu, et J.T. i on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras erinevate õigusrikkumiste, sealhulgas ka samalaadsete rikkumiste, eest. Vangiregistri infosüsteemi väljatrükist nähtub, et J.T. le on distsiplinaarkaristusena korduvalt kohaldatud nii noomitust kui kartserisse paigutamist lühemaks ajaks, ent ta on jätkanud vangla sisekorra rikkumist. J.T. ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega asunud õiguskuulekalt käituma. Samuti on kaalutlustes arvestatud õigusrikkumise raskusega, ennekõike selle mõjuga kaaskinnipeetavatele. Kergem karistus ei ole mõjutanud J.T. i õiguskuulekalt käituma. 3
  3. J.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud vanglaametnikul võimalik ukseprao kaudu kuulda kambris öeldud väljendeid. Kui vanglaametnik siiski kuulis, mida kambris öeldi, oleks ta pidanud vähemalt hoiatama enese juuresviibimisest ja nõudma viisakamalt väljendamist. Öeldud väljendid ei olnud solvang vanglaametniku suhtes, sest konkreetsed nimesid või ametinimetusi kaebuse esitaja ei kasutanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  5. veebruari 2007 otsus muutmata.
  6. Õige on apellandi väide, et põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt J.T. ei rikkunud kodukorra p 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4, sest ta avaldas oma pahameelt kambris, mille uks oli suletud. Vastavalt kodukorra p-le 7.1.1 on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadusest, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 7.1.6 kohaselt kinni peetav isik on kohustatud olema vangla teenistujatega viisakas ja p 7.2.4 alusel kinni peetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Distsiplinaarmenetluse materjalidega (tl 20, 21, 26) on tõendatud, et J.T. kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. J.T. ise eitab ebatsensuursete väljendite kasutamist ning tema seletuse kohaselt oli kambri ukse luuk kinni, ta pahandas omaette, kuid vanglaametnik võis ukse taga kuulda tema pahameelt (tl 45). Seega sai J.T. aru, et vanglaametnik kuuleb tema poolt öeldut. Vanglaametnik tajus, et J.T. poolt esitatud ebatsensuursed ja solvavad väljendid on suunatud talle (tl 20). See, et kambriukse luuk oli kinni, ei andnud J.T. le õigust kasutada vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Seega rikkus J.T. kodukorra p 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 ning pani toime distsipliinirikkumise ja halduskohtu vaidlustatud otsuses esitatud vastupidised põhjendused on ebaõiged.
  7. Samas aga ei too see halduskohtu ebaõige põhjendus kaasa vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist, sest halduskohus on õigesti leidnud, et Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkiri nr 1-4/1634 on välja antud kaalutlusvigadega ning seetõttu on tegemist ebaproportsionaalse haldusaktiga. Vastavalt VangS §-ile 63 lg 1 käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi ning sama lõike p 4 kohaselt on üheks distsiplinaarkaristuse liigiks kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vaidlustatud haldusakt on vastu võetud diskretsiooni alusel, s.o vangla direktor on määranud kaebajale distsiplinaarkaristuse kaalutlusõiguse alusel. HKMS § 19 lg 6 kohaselt kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Seega on halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas 4 diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning, ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Vaidlustatud käskkirjas esitatud kaalutluste kohaselt „on kinnipeetavat eelnevalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras erinevate õigusrikkumiste eest, sealhulgas toime pannud ka samalaadseid rikkumisi. Eelnevast järeldub, et kinnipeetav on süstemaatiline korrarikkuja ning ei ole suundunud õiguskuulekale käitumisele ega teinud järeldusi oma käitumisest. Arvestades seda, et J.T. on tutvunud vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide sisuga, seega oli ta teadlik rikkumiste tagajärgedest ja pani rikkumise toime tahtlikult. Samuti arvestades senist ebarahuldavat käitumist vanglaametnikega, näidates sellise käitumisega halba eeskuju kaaskinnipeetavatele. Oma käitumisega on rõhutanud negatiivset suhtumist vanglaametnikesse ja õigusaktide täitmisesse, mida näitavad mitmed kehtivad distsiplinaarkaristused allumatuse ja ebatsensuursete sõnade kasutamise eest“ (tl 19). Kuna VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki ning seaduse kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele, siis on õigesti distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatud muuhulgas ka õigusrikkuja isikut (s. h ka tema eelnevat distsiplinaarkorras karistamist). Samas aga vaidlustatud käskkirjas esitatud kaalutlused ei anna alust väita, et antud juhul on kõige karmim karistus (s. o kartserisse paigutamine maksimumajaks) proportsionaalne karistus, arvestades konkreetset distsipliinirikkumist. Õige on halduskohtu seisukoht, et vastavalt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele liikmesriikidele REC
(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ punktile 60.5 tohib üksikvangistust kasutada karistusena üksnes erandlikel juhtudel ning kindla tähtajaga, mis on võimalikult lühike, kuid samas ei tulene viidatud soovitusest, et vajaduse korral ei oleks üldse võimalik kohaldada kartserisse paigutamist. Sama soovituse punkt 60.2 alusel peab karistuse raskus olema proportsionaalne süüteoga. Iseenesest ei oleks välistatud J.T. poolt toimepandud distsipliinirikkumise eest kartserisse paigutamine, kuid vaidlustatud käskkirjas esitatud kaalutlused ei põhjenda seda, miks valiti just karterisse paigutamine 45 ööpäevaks. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, nagu halduskohuski, et antud juhul on haldusakt kaalutlusvigadega. Tegemist on ebaproportsionaalse haldusaktiga ja seetõttu on see õigusvastane. 9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 5 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.